Kui kaua saab kroonisularaha vahetada eurodeks? Mida teha valgete 1-krooniste metallmüntidega,
mis on käibelt kõrvaldatud? Kas ja kus saab neid münte eurode vastu vahetada?KUIDAS SAAB KROONE EURODEKS VAHETADA?
Kui kaua saab kroonisularaha vahetada eurodeks? Mida teha valgete 1-krooniste metallmüntidega,
mis on käibelt kõrvaldatud? Kas ja kus saab neid münte eurode vastu vahetada?MIDA ARVESTADA SULARAHATEHINGUTE JUURES?
On kurdetud, et mõnes kohas välismaal keelduvad kaupmehed 500- ja 200euroseid vastu võtmast.
Kas Eestis on kaupmehel õigus keelduda nii suurt pangatähte vastu võtmast? Kui nii tehakse, siis kuidas peaks klient käituma? Kui palju euromünte on kaupleja kohustatud ostjalt vastu võtma? Kas ma saan Soome ja teiste riikide euromüntidega Eestis maksta? Kas ma saan 1- ja 2eurosendisega Soomes maksta?MILLINE ON EESTI EUROMÜNT?
Kes kujundas Eesti euromündi? Mida on kujutatud Eesti euromündil? Kes valis välja Eesti euromündi kujunduse?
Kuidas valik tehti? Kas Eesti euromündi motiivi on võimalik muuta? Mida on kujutatud euromüntide ühisküljel? Millised on euromüntide tehnilised andmed?KAS EURO ON TURVALINE?
Kui turvalised on europangatähed? Kuidas ära tunda valeraha? Kuidas käituda, kui minu valdusse on sattunud
valeraha? Mida on tehtud selleks, et nägemispuudega
inimesed saaksid erinevatel europangatähtedel vahet teha?MILLISTES RIIKIDES SAAB VEEL EURODES MAKSTA?
Kus kehtib euro seadusliku maksevahendina? Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid
eurot kasutusele võtnud? Kas Eestis saab veel vahetada ümber Saksa või
Soome marku või Prantsuse franke?MUUD KASULIKKU
Mis asi on Euroopa majandus- ja rahaliit (EMU)? Kas kunagi kavatsetakse võtta kasutusele 1- ja 2eurosed pangatähed? Kus saab tutvuda euromüntide ja pangatähtedega? Mis saab käibelt kõrvaldatud Eesti kroonidest? Kus trükitakse Eesti europangatähed ja vermitakse euromündid? Millised on euro ja eurosendi lühendid ja tähised? Kes kannab euroraha trükikulud? Kas €-märk peab olema kirjutatud enne või pärast hinda? Kust leida oma arvutiklaviatuuril €-märk?KUIDAS SAAB KROONE EURODEKS VAHETADA?
Kui kaua saab krooni sularaha vahetada eurodeks?
Kroone saab eurodeks vahetada igavesti.
2012. aasta algusest saab kroone eurode vastu vahetada Eesti Panga muuseumis keskkursiga (1 euro = 15,6466 krooni), teenustasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. Keskpanga muuseum on avatud teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeviti kell 1116.
Lisaks jätkavad 2012. aasta esimesel poolel samadel tingimustel kroonide vahetamist eurodeks Swedbank ja SEB Pank kõikides sularahakontorites üle Eesti. Kroone saab vahetada ka Sampo Panga ja Krediidipanga osas kontorites. Täpsemat infot saab pankade klienditoe telefonidelt.
Poole aasta möödudes otsustatakse, kas kommertspangad jätkavad kroonide vahetamist ka edaspidi.
Mida teha valgete 1-krooniste metallmüntidega, mis on käibelt kõrvaldatud? Kas ja kus saab viidatud münte eurode vastu vahetada?
1992., 1993. ja 1995. aastal emiteeritud 1-krooniseid münte, mis kaotasid kehtivuse 1.06.1998, saab vahetada Eesti Panga muuseumi poes selle lahtiolekuaegadel teisipäevast reedeni kell 12-17 ja laupäeviti kell 11-16.
MIDA ARVESTADA SULARAHATEHINGUTE JUURES?
On kurdetud, et mõnes kohas välismaal keelduvad kaupmehed 500- ja 200-euroseid vastu võtmast. Kas Eestis on kaupmehel õigus keelduda nii suurt pangatähte
vastu võtmast? Kui nii tehakse, siis kuidas peaks klient käituma?
Suure nimiväärtusega pangatähtede kasutamisel tasub lähtuda mõistlikkuse põhimõttest.
Euro kasutusele võtmise seaduse kohaselt on kauplejad kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti, sõltumata
nende väärtusest, ning pangatähti piiranguteta. Seejuures tuleb aga arvestada Võlaõigusseaduses sätestatut, mille kohaselt
kaupleja ja tarbija peavad teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, arvestades muu hulgas
vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.
Seega peab tarbija mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvestama, millise pangatähega ta midagi ostma läheb, et maksmiseks kasutatava pangatähe ja tasutava summa suhe oleks
mõistlikult proportsionaalne. Ebamõistlik on näiteks eeldada, et minnes sajaeurosega ostma kioskist ajalehte, mille hind on 0,77 eurot, on kauplejal alati olemas vajalik kogus
tagastusraha.
Kui palju euromünte on kaupleja kohustatud ostjalt vastu võtma?
Euro kasutusele võtmise seaduse kohaselt on kaupleja kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti sõltumata nende nimiväärtusest.
Kas ma saan Soome ja teiste riikide euromüntidega Eestis maksta?
Kõigi euromüntide nimiväärtusega külg on ühise kujundusega ning tagakülg iga riigi rahvusliku kujundusega. Kõik mündid kehtivad kogu euroalal ehk Eesti euromüntidega on võimalik maksta
teistes euroala riikides ja vastupidi.
Kas ma saan 1- ja 2 eurosendisega Soomes maksta?
Soomes on kaupmehel õigus mitte võtta vastu 1- ja 2-sendiseid euromünte juhul, kui ta on nähtavasse kohta sellesisulise teate üles pannud. Sellisel juhul ümardatakse summa
5 sendi täpsusega.
Kes kujundas Eesti euromündi?
Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitja on Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2. Lõhmuse töö sai telefonihääletusel 12 482 häält.
Mida on kujutatud Eesti euromündil?
Võidutööl on kujutatud Eesti kontuur ja sõna „Eesti“.
Kes valis välja Eesti euromündi kujunduse? Kuidas valik tehti?
2004. aasta juunis väljakuulutatud konkursile laekus 19. oktoobriks õigeaegselt kokku 134 tööd. Ekspertide žürii väljavalitud kümme paremat tööd osalesid nädala väldanud
telefonihääletusel, mille käigus anti kokku 45 453 häält.
Telefonihääletuse tulemused kinnitas Eesti Panga kokkukutsutud
žürii, kes tegi novembri alguses ka otsuse kümne rahvuslikku hindamisvooru jõudnud kavandi suhtes.
Kas Eesti euromündi motiivi on võimalik muuta?
Euromündi rahvusliku külje kujunduse muutmine ei ole võimalik, välja arvatud monarhiates iga 15 aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid (commemorative coins), oluliste riiklike sündmuste puhul erilise kujunduse ja piiratud koguses ringlusse lastavad käibemündid. Neid võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Peale euroala riikide emiteeritud mälestusmüntide emiteeritakse ka euroala ühiseid käibemünte, et meenutada Euroopa Liidu olulisi sündmusi. Erilise kujundusega on ka meenemündid, mille kujundusele ei ole piiranguid.
Mida on kujutatud euromüntide ühisküljel?
2- ja 1-eurosel ning 50-, 20- ja 10sendisel kujutatakse Euroopa Liitu enne selle laienemist 1. mail 2004. Alates 2007. aasta 1. jaanuarist emiteeritavatel müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. Itaalias (k.a San Marino ja Vatikani Linnriik), Austrias ja Portugalis emiteeritud müntidest on hilisema kujundusega vaid 2008. aastal või pärast seda käibele lastud mündid. 5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes.
Millised on euromüntide tehnilised andmed?
| Nimi- väärtus |
Läbi- mõõt (mm) |
Mündi ääre paksus (mm) | Kaal (g) | Kuju | Värv | Koostis | Serv |
| 2 € | 25,75 | 2,20 | 8,50 | Ümmargune | Välimine osa: valge Sisemine osa: kollane |
Välimine osa: kupronikkel Sisemine osa kolmekihiline: nikkelpronks nikkel nikkelpronks | Servatekst Peen- rihveldus |
| 1 € | 23,25 | 2,33 | 7,50 | Ümmargune | Välimine osa: kollane Sisemine osa: valge |
Välimine osa: nikkelpronks Sisemine osa kolmekihiline: kupronikkel nikkel kupronikkel | Vahelduv rihveldus |
| 50 senti | 24,25 | 2,38 | 7,80 | Ümmargune | Kollane | "Nordic gold" | Stiliseeritud rihveldus |
| 20 senti | 22,25 | 2,14 | 5,74 | "Hispaania lille" kujuline | Kollane | "Nordic gold" | Sile |
| 10 senti | 19,75 | 1,39 | 4,10 | Ümmargune | Kollane | "Nordic gold" | Stiliseeritud rihveldus |
| 5 senti | 21,25 | 1,67 | 3,92 | Ümmargune | Punane | Vasetatud teras | Sile |
| 2 senti | 18,75 | 1,67 | 3,06 | Ümmargune | Punane | Vasetatud teras | Sile, soonega |
| 1 sent | 16,25 | 1,67 | 2,30 | Ümmargune | Punane | Vasetatud teras | Sile |
Kui turvalised on europangatähed?
Europangatähtedel kasutatakse kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab pangatähtede järeletegemise äärmiselt keeruliseks. Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust ka ise kontrollida.
Kuidas ära tunda valeraha?
Europangatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise äärmiselt keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast pangatähte rahaga, mille õigsuses veendunud olete. Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne. Näiteks võib kindel olla, et sularahaautomaadist saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum küsida abi kommertspankade kontoritest.
Europangatähtede ja nende peamiste turvamärkide tutvustamiseks on Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga saatnud inimestele infotrükised otsepostiga. Lisaks leiab põhjalikke ülevaateid Euroopa Keskpanga kodulehelt
Kuidas käituda, kui minu valdusse on sattunud valeraha?
Tuleb pöörduda politseisse või kommertspanga kontorisse, kes saadab raha edasi ekspertiisi. Võltsitud raha kasutaja, kes ei olnud teadlik, et tema käes on võltsraha, ei pea kartma karistust.
Küll aga võib vajalike menetlustoimingutega seoses kuluda aega.
Mida on tehtud selleks, et nägemispuudega inimesed saaksid erinevatel europangatähtedel vahet teha?
Euroraha kujundamise algfaasis konsulteeriti pidevalt Euroopa Liidu Pimedate Ühinguga. Kõik seitse rahatähte on erineva suurusega, mis lihtsustab raha äratundmist kompamise teel. Samuti kannavad pangatähed kombatavaid turvaelemente. Pangatähti on võimalik eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades ja raha on kohati erineva paksusega. Osalise nägemispuudega inimestele mõeldes on iga rahatäht ise värvi (näiteks 20eurone on sinist värvi) ja nimiväärtused on trükitult suurelt ja väljapaistvalt.
MILLISTES RIIKIDES SAAB VEEL EURODES MAKSTA?
Kus kehtib euro seadusliku maksevahendina?
Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka eurosularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes
Euroopa Liidu liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud.
Euroopa Liidu liikmesriigid:
Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg,
Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti.
Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot:
Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo.
Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud:
Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad.
Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud?
Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2, kus nad peavad osalema vähemalt kaks aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja
õiguskeskkonna vastavust euroala nõuetele. Lisaks seitsmeteistkümnele euroala riigile on veel kolm Euroopa Liidu riiki ERM2 liikmed. Seega võib euroala lähema viie aasta jooksul laieneda
mitme riigi võrra. Suurbritannial ja Taanil on õigus eurot kasutusele mitte võtta, teised Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud euro käibele võtma.
Kas Eestis saab veel vahetada ümber Saksa või Soome marku või Prantsuse franke?
Seoses euro käibeletulekuga Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) liikmesriikides 2002. aasta alguses kadusid käibelt ka nimetatud riikide endised valuutad. Eesti Pangal ei ole
täielikku ülevaadet selle kohta, milliseid valuutasid erinevad kommertspangad või valuutavahetuspunktid vahetavad. Täpse ja operatiivse info saamiseks palume
pöörduda konkreetsesse panka või valuutavahetuspunkti.
Kui pangad või valuutavahetuspunktid ei vaheta EMU liikmesriikide endiseid valuutasid, saate alati abipalvega pöörduda vastava riigi keskpanga poole, mille raha soovite vahetada. Alljärgnevast tabelist leiate EMU liikmesmaade endiste valuutade vahetamise tähtajad riikide kaupa:
Endiste rahvusvaluutade vahetus
| Keskpank | Pangatähed kuni | Mündid kuni |
| Belgia | Piiramatu aeg | 31.12.2004 |
| Saksamaa | Piiramatu aeg | Piiramatu aeg |
| Kreeka | 01.03.2012 | 01.03.2004 |
| Hispaania | Piiramatu aeg | Piiramatu aeg |
| Prantsusmaa | 17.02.2012 | 17.02.2005 |
| Iirimaa | Piiramatu aeg | Piiramatu aeg |
| Itaalia | 29.02.2012 | 29.02.2012 |
| Luksemburg | Piiramatu aeg | 31.12. 2004 |
| Holland* | 01.01.2032 | 01.01.2007 |
| Austria | Piiramatu aeg | Piiramatu aeg |
| Portugal | 28.02.2022 | 31.12. 2002 |
| Soome | 29.02.2012 | 29.12.2012 |
| Küpros | 31.12.2017 | 31.12.2009 |
| Malta | 31.01.2018 | 01.02.2010 |
| Sloveenia | Piiramatu aeg | 31.12.2016 |
| Slovakkia | Piiramatu aeg | 31.12.2013 |
| Eesti | Piiramatu aeg | Piiramatu aeg |
* Hollandi kuldnaid (pangatähed ja mündid) vahetab Hollandi keskpank ümber tingimusel, et need ei ole omandatud äritegevuse raames peale 27.01.2002. Lisainfo Hollandi keskpanga kodulehel.
Mis on Euroopa Majandus- ja Rahaliit (EMU)?
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama
ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinnaskaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Ettevalmistus
toimus kolmes etapis, millest viimane algas 1999. aastal euro loomise ja ühtse rahapoliitika algusega.
EMU on loodud Euroopa Liidu kahe keskse majanduspoliitilise eesmärgi - ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning ühtlane ja madal inflatsioonitase - elluviimiseks. Ühtse rahapoliitika eesmärgiks on ühise raha, keskpanga ja intressimäärade kaudu tagada liikmesriikides tervikuna madal inflatsioonitase (kuni 2% aastas). Mitmed uurimused ja tööstusriikide aastakümnetepikkune kogemus on tõestanud, et stabiilne, madal ja kergesti ennustatav inflatsioonitase tagab kõige soodsamad tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. See võimaldab ettevõtetel ja eraisikutel lihtsamini planeerida oma investeerimis- ja tarbimisotsuseid ning tagada niiviisi ressursside tõhus paigutus.
On väljendatud soovi võtta kasutusele 1- ja 2-eurosed rahatähed. Kas seda kavatsetakse teha?
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas pärast hoolikat kaalutlemist mitte muuta varasemat otsust euro rahatähtede nimiväärtuste kohta ning loobuda 1- ja 2-euroste rahatähtede emiteerimisest.
Nõukogu otsust toetavad eelkõige euroala kodanike vähene nõudlus väga väikese väärtusega rahatähtede järele, selliste rahatähtede emiteerimisega kaasnev suurem ebaefektiivsus kolmandate isikute, näiteks jaemüügisektori ja müügiautomaaditööstuse jaoks, ning rahatähtede suured trüki- ja töötlemiskulud.
Kus saab tutvuda euromüntide ja pangatähtedega?
Europangatähtede ja müntide info koos piltide ja turvaelemente tutvustava tekstiga leiate Euroopa Keskpanga ning
Eesti Panga veebilehelt.
Mis saab käibelt kõrvaldatud Eesti kroonidest?
Ringlusest kõrvaldatud Eesti kroonid hävitatakse, paberraha purustatakse ja mündid sulatatakse.
Kus trükitakse Eesti euro rahatähed ning vermitakse euromündid?
2005. aastal Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Esimesed euro rahatähed hangiti Euroopa
Keskpankade Süsteemi vahendusel.
Millised on euro ja eurosendi lühendid ja tähised?
Euro tähis on € ja lühend EUR. Eurosentidel eraldi tähistust ei ole.
Kes kannab euroraha trükikulud?
Europangatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank.
Kas €-märk peab olema kirjutatud enne või pärast hinda?
€-märk kirjutatakse pärast hinnanumbrit. Täpsemaid juhiseid saate vaadata Eesti Keele Instituudi keelenõuande veebilehelt.
Kust leida oma arvutiklaviatuuril €-märk?
Vajutades samal ajal klaviatuuril klahve AltGr ja 5.