Sarnaselt maikuuga aeglustus juunis inflatsioonitempo taas, jõudes aastavõrdluses 3,8 protsendini. 0,1-protsendiline kuine hinnataseme alanemine oli oodatud suurusjärgus.

"Juunit jääb maiga võrreldes ilmestama mõneti alanenud väliskeskkonna inflatsioonisurve, kuna europiirkonnas aeglustus hinnatõus hinnanguliselt 1,7 protsendini. Teisalt võib oletada, et tingituna äritsükli faasist on ka kodumaine nõudlussurve madalam. Need tegurid ei peegeldu mitte üksnes tarbijahindades, vaid ka tööstustoodangu tootjahindades, mis on samamoodi viimastel kuudel odavnenud," ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhtivspetsialist Martin Lindpere.

Tõenäoliselt jääb piiratuks nõrgeneva dollari deflatsiooniline otsemõju Eesti hinnatasemele. Samas avalduvad mõjud kaudselt, sest odavnev dollar aitab europiirkonnas kompenseerida näiteks kütuse kallinemise inflatsioonilist survet.

Lindpere sõnul oli toidu odavnemine üks peamisi ostukorvi maksumust muutvaid tegureid juunis. Samas võivad inflatsioonitempo edasist käitumist mõjutada mitmed aasta jooksul odavnenud toiduained. Seetõttu pole veel kindel, kuivõrd jälgib toidu hind käesoleval suveperioodil oma tavapärast sesoonset rütmi.

Sõltuvalt uue kasvutsükli iseloomust võib edaspidi oodata mõningast välismaise inflatsioonisurve tugevnemist. Lähikuud toovad tõenäoliselt kaasa ka mõningaid administratiivseid hinnakorrektsioone.

Juunikuu hinnatõus on kooskõlas Eesti Panga poolt tänavuseks tarbijahindade kasvuks prognoositud 4,3 protsendiga.

Inflatsiooni langust toetas välissurvete alanemine