2002. a. III kvartalis jätkus aktiivne reaalsektori laenamine, eriti eraisikute osas, mida toetas jätkuvalt soodne intressikeskkond. Sarnaselt varasematele perioodidele kasvas III kvartalis laenujääk kiiremini kui hoiuste maht, residentide hoiuste ja kodumaise reaalsektori laenude juurdekasvude vahe oli III kvartalis viimaste aastate suurim.

Rahapakkumises ilmnesid III kvartalis 2002 mõnevõrra vastuolulised trendid. Rahaagregaadi M1 aastakasvutempo langes III kvartali lõpuks 11,3 protsendini, mis on 6,2 protsendipunkti võrra madalam kui II kvartali lõpus. Rahaagregaadi M2 aastakasvutempo ulatus III kvartalis lõpus 15,4 protsendini, mis ületab II kvartali lõpu näitajat 0,4 protsendipunkti võrra. M1 aastakasvutempo alanemise tingis nii ringluses oleva sularaha kui nõudmiseni hoiuste teatav langus III kvartali lõpus, M2 aastakasvutempo kiirenes tähtajaliste hoiuste tavapärasest suurema kasvu tõttu.

Reaalsektori hoiuste käitumist iseloomustab suurem kasv III kvartali alguses ning sellele järgnenud kasvu alanemine trendijärgsele tasemele. Kolmanda kvartali lõpuks jäi reaalsektori hoiuste aastakasv 18,5 protsendile, mis on 3,3 protsendipunkti võrra kõrgem II kvartali lõpu tasemest. Eraisikute hoiused vähenesid III kvartalis 27,3 mln kr võrra, selle põhjustas nõudmiseni hoiuste sesoonne vähenemine puhkusteperioodil. Ettevõtete hoiused kasvasid III kvartalis tavapärasest rohkem - 1,5 mlrd kr võrra, tegemist oli ajutise ettevõtete lühiajalise tähtajaga hoiuste mahu suurenemisega.

Eesti majanduse tasakaalustamise eesmärgil viidi III kvartali lõpul Eestist välja osa valitsussektori hoiustest. Selle tulemusena vähenesid keskvalitsuse Eesti krediidiasutustes hoitavad hoiused III kvartalis 0,6 mlrd kr võrra. Seoses valitsuse hoiuste osalise Eestist väljaviimisega kahanes residentide hoiuste juurdekasv III kvartalis viimaste aastate madalaimale tasemele. Mitteresidentide hoiused vähenesid III kvartalis 0,4 mlrd kr võrra.

Majanduses ringleva sularaha maht oli III kvartalis mõnevõrra kõrgem kui II kvartalis, septembri lõpus jäi sularahanõudlus sarnaselt II kvartali lõpule 7 mlrd kr tasemele. Majanduses ringleva sularaha aastakasv langes septembri lõpus 6,6 protsendile, mis on 2,5 protsendipunkti võrra madalam kui II kvartali lõpus, kvartali keskmised aastakasvud olid III ja II kvartalis võrdsed.

2002. a. III kvartalis langesid europiirkonna intressid mõnevõrra, samas suurusjärgus alanesid ka Eesti reaalsektori hoiuseintressid: keskmiselt 0,1 protsendipunkti võrra. Eesti reaalsektori lühiajaliste (3-12 kuu pikkuse tähtajaga) kroonihoiuste kaalutud keskmine intressitase püsis III kvartalis keskmiselt 3,4% tasemel ning pikaajaliste oma 4,1% tasemel.

KREDIIDIAGREGAADID

III kvartalis jätkus aktiivne kodumaine laenamine, pankadest finantseerimise kasv oli vaatamata mõningasele aeglustumisele endiselt kiire. III kvartali lõpus oli krediidiagregaadi ⁽¹⁾ aastakasvutempo 25,5 protsenti, mis on 1,0 protsendipunkti võrra madalam II kvartali lõpu näitajast.

Sektorite lõikes kasvas III kvartalis enam eraisikute ja finantseerimisasutuste laenamine, ettevõtete laenujääk püsis kogu kvartali vältel 18,5 mlrd kr lähedasel tasemel. Pangalaenude kiire kasvu kõrval jätkus aktiivne liisingunõudlus, finantseerimisasutuste laenujääk kasvas III kvartalis 1,5 mlrd kr võrra, mis on mõnevõrra madalam II kvartali juurdekasvust.

Eraisikute laenujäägi kasv III kvartalis oli 1,2 mlrd kr, ületades II kvartali laenukasvu rohkem kui kolmandiku võrra. Eraisikute laenamise aastakasvutempo on viimase poole aasta jooksul püsinud 40 protsendi lähedal, liisingfinantseerimise aastakasvutempo on viimastel kuudel kiirenenud, ulatudes augustis 73,5 protsendini. Eraisikud finantseerivad laenudest ja liisingust jätkuvalt peamiselt kinnisvara soetamist (ligikaudu 2/3 kogu eraisikute võlakoormusest).

Ettevõtete pankadest finantseerimise aastakasvutempo langes III kvartali lõpuks 13,0 protsendini, laenujäägi kasv oli aasta madalaim, jäädes 18,7 mln kr tasemele. Ettevõtete liisingfinantseerimise kasv oli kiirem, aastakasvutempo alanes augusti lõpuks 30 protsendini. Kõige rohkem kasvas III kvartalis tööstussektori laenamine, kinnisvarasektori laenujäägi kasv oli mõnevõrra väiksem, ülejäänud suuremat sektorite laenujääk vähenes. Ettevõtete laenukasutuseesmärkide lõikes finantseeriti III kvartalis enam kinnisvara soetamise ja renoveerimise projekte ning mõnevõrra vähem väärtpaberite ja põhivara soetamist.

Kogu reaalsektori võlakoormus (sh liisingfinantseerimine) kasvas III kvartalis 2,3 mlrd kr võrra, mis on küll madalam kui II kvartali näitaja, ent ületab siiski ülejäänud varasemate kvartalite laenukoormuse kasvu (v.a. 2001. a. IV kvartal, mil laenukoormus oli 456 mln kr võrra suurem). Laenukoormuse aastakasvutempo langes III kvartali lõpuks 26,8 protsendini, s.o. 1,3 protsendipunkti võrra madalamale kui II kvartali lõpus.

Vaatamata europiirkonna intressimäärade langusele III kvartalis kasvasid sel perioodil Eestis mõnevõrra reaalsektori laenuintressimäärad. Eraisikute pikaajaliste laenude keskmine intressitase tõusis järk-järgult III kvartali jooksul, ulatudes kvartali lõpuks 8,5%ni. Eraisikute keskmine laenuintressimäära tase kasvas oluliselt septembris, mil väljastati suurem osa käesoleva aasta sihtotstarbelistest kroonilaenudest (valdavalt õppelaenud). Ilma sihtotstarbelisi kroonilaene arvestamata oli eraisikute keskmine laenuintressimäär III kvartali lõpus 7,8%, mis on 0,1 protsendipunkti võrra madalam II kvartali lõpu näitajast. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressitase kõikus III kvartali vältel, jäädes kvartali lõpus 7,4% tasemele, mis on 0,2 protsendipunkti kõrgem II kvartali lõpu tasemest.

⁽¹⁾Krediidiasutuste, hoiu-laenuühistute ning Eesti Panga poolt teistele residentidele (va. keskvalitsus, keskvalitsuse fondid ning RFAd) väljastatud laenud ja omandatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid. RFA - rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused, kellede hulka kuuluvad keskpank, kommertspangad, laenu-hoiu ühistud ning rahaturufondid.

Monetaarkeskkonna arengud kolmandas kvartalis 2002