25.10.2005 Eesti Pank kommenteerib:

Monetaarkeskkonna arengud III kvartalis 2005

Euroala rahapoliitilised intressimäärad on jätkuvalt 2003. aasta juunis määratletud tasemel ning eesti intressikeskkond on püsinud ekspansiivsena.
II kvartalis Hansapanga aktsiate müügist saadud tulude laekumisega ning juunikuise liisingustatistika muutustega¹ kaasnenud mõjud jätkusid ka III kvartalis, kuigi III kvartali rahapoliitilised arengud osutusid suhteliselt tagasihoidlikeks.

Rahapakkumine
III kvartalis püsis rahamassi aastakasv II kvartali rekordtasemel, olles mõjutatud Hansapanga aktsiate müügist märtsis ja aprillis. Laiema rahaagregaadi M2 aastakasvuks kujunes kvartali keskmiselt 31,7% ning kitsama rahaagregaadi M1 puhul 29,6%, mis võrreldes II kvartali lõpuga olid kasvanud vastavalt 0,3pp ja 0,7pp. Majanduses ringleva sularaha aastakasv ulatus septembri lõpu seisuga 12,4% ning III kvartali lõpuga oli ringlusesse lastud 9,6 mld krooni.

Kodumaise reaalsektori nõudmiseni hoiuste jäägi juurdekasv pankade bilansis stabiliseerus ajalooliselt võrreldavale 0,9 mld kr tasemele (II kvartalis oli rekordiline 7,1 mld kr juurdekasv eelkõige tingitud Hansapanga aktsiate müügist) ning aastakasv oli 32,1%. Tähtajaliste ja säästuhoiuste juurdekasv seevastu jõudis 0,7 mld kroonini (II kvartali jooksul oli see 48 mln kr) ning aastakasv tõusis 33,4% tasemeni. Võrreldes 2005. aasta algusega olid nõudmiseni hoiuste aastakasv 17,7% ning tähtajaliste- ja säästuhoiuste puhul 15,9%.

Nii eraisikute kui ka ettevõtete lõikes oli hoiuste juurdekasv mõõdukas. III kvartalis kasvasid eraisikute hoiused kokku 0,5 mln krooni võrra, milledest nõudmiseni hoiused kasvasid 0,15 mln võrra ning tähtajalised- ja säästuhoiused 0,36 mln kr võrra. Võrreldes 2004. aasta III kvartaliga olid eraisikute nõudmiseni aastakasv ulatunud 30,4% ning tähtajaliste ja säästuhoiuste puhul 26,2%ni.

Ettevõtete hoiused kasvasid 2005. aasta III kvartalis 1,1 mld krooni võrra. Nõudmiseni hoiuste juurdekasv võrreldes eelmise kvartaliga oli 0,7 mld ning aastakasv 34,8%. Tähtajaliste- ja säästuhoiuste juurdekasv võrreldes käesoleva aasta II kvartaliga oli 0,37 mld kr ning kasv võrreldes aastataguse perioodiga oli 46,6%.

Keskvalitsuse hoiused kasvasid III kvartalis 0,65 mld võrra, mis oli pea poole väiksem II kvartali juurdekasvust.

Krediidiagregaadid
Kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasv jätkas tugevnemist jõudes 2005. aasta III kvartali lõpuks 43,7% tasemele. Liisingstatistikas muudatuste mõju kodumaise reaalsektori võlakoormusele ulatus juunis 1,24 mld ja septembris 1,39 mld kroonini (sellest mõju ettevõtete võlakoormusele vastavalt 1,14 mld ja 1,27 mld krooni).

Võlakoormus kasvas III kvartalis tugevalt 10,5 mld kr võrra, kuid jäi siiski alla II kvartali rekordilisele 11,9 mld juurdekasvule.

Eraisikute võlakoormuse juurdekasv III kvartalis mõnevõrra alanes, kuid on jätkuvalt tugev. Võlakoormuse aastakasvuks kujunes III kvartali lõpu seisuga 51,8% ning juurdekasv jäi sarnaselt II kvartaliga 5,3 mld kr tasemele. Majapidamiste võlakoormusest ligi 78% moodustasid eluasemelaenud ja -liisingud.

Ettevõtete võlakoormus on jätkuvalt kõrge ning jätkas tugevnemist ka III kvartalis. Võlakoormus kasvas võrreldes II kvartaliga 5,2 mld krooni võrra ulatudes septembri lõpuks 65,3 mld kroonini ning kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 38,7%. Mitteeksportiva sektori võlakoormus püsib endiselt kõrgel tasemel ning võrreldes juuniga on võlakoormus kasvanud 4,6 mld kr võrra (aastakasv 46,1%). Samas kui eksportiva sektori võlakoormuse aastakasv on vähenenud II kvartaliga 29,1% tasemelt III kvartali 25,5% tasemele. Vähenemise põhjustas peamiselt transpordi ja sidesektori võlakoormuse vähenemine. Ettevõtete võlakasvudes on juba mõnda aega märgata välisvõla vähenemist ja kodumaise võla suurenemist. Arvatavasti eelistavad ettevõtted üha rohkem laenata kodumaalt, mis on tingitud välis- ja kodumaiste intressimäärade spread'ide järk-järgulisest vähenemisest.

Intressimäärad
Intressimäärad püsivad endiselt ajalooliselt madalal tasemel. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas ka III kvartalis toimunud istungitel säilitada euroala rahapoliitilised intressid 2003. aasta juunis määratletud tasemetel. Rahaturu intressimäärad mõnevõrra kasvasid, septembri lõpuks tõusis 3 kuu Euribor 2,18% tasemele ja 6 kuu Euribori näitajaks kujunes 2,21%. Eraisikute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär püsis sarnaselt II kvartali lõpu seisuga 4,1% tasemel. Eluasemelaenude intressid kasvasid 0,1 pp võrra ning jõudsid septembri lõpuks 3,2% tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär langes 0,2pp võrra 4,2% tasemele. Pikaajaliste kroonihoiuste intressimäär oli septembri lõpus 2,4%, mis jäi alla III kvartali keskmise 2,7% tasemele.

¹ Alates 1. juunist 2005 sisaldab liisingstatistika lisaks Liisingühingute Liidu liikmesfirmadele ka nendega samasse gruppi kuuluvate liisingettevõtjate andmeid (Balti Autoliisingu AS, Evison Grupp OÜ, Rentacar AS).