Eesti Panga üldised ülesanded ja vastutus Eesti Panga eesmärk Eesti Panga visioon Eesti Panga organisatsioonilised väärtused Eesti Panga põhiülesanded Eesti Panga organisatsiooniskeem Kasutatud lühendid Eesti Panga üldised ülesanded ja vastutus Eesti Panga eesmärk Eesti Panga visioon Eesti Panga organisatsioonilised väärtused Eesti Panga põhiülesanded Eesti Panga organisatsiooniskeem Kasutatud lühendidEesti Panga üldised ülesanded ja vastutus
Eesti Pank on 1919. aastal asutatud Eesti Vabariigi keskpank. Pärast nõukogude okupatsiooni jätkas taastatud Eesti Pank tegevust 1. jaanuaril 1990. Aastast 2004, mil Eesti Vabariik ühines Euroopa Liiduga, on Eesti Pank Euroopa keskpankade süsteemi (EKPS) liige. EKPS-i moodustavad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu riikide keskpangad. 2011. aasta algul ühines Eesti euroalaga ja võttis käiberahana kasutusele euro. Ühtlasi sai Eesti Pangast eurosüsteemi kaheksateistkümnes liige. Eurosüsteem koosneb EKP-st ja euro kasutusele võtnud riikide keskpankadest.
Eurosüsteemi põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Eesti Pank aitab kaasa euroala rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele Eestis.
Alates 1. jaanuarist 2011 kaasvastutab Eesti Pank eurosüsteemi liikmena koos teiste eurosüsteemi pankadega eurosüsteemi põhieesmärgi saavutamise eest. Selleks kujundab Eesti Pank koos teistega ja viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat, lähtudes EKPS-i ja EKP põhikirjast, Euroopa Liidu toimimise lepingust, Eesti Panga seadusest ja EKP õigusaktidest.
Eesti Pank ja selle juhatuse liikmed on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada enda seadusjärgseid ülesandeid täites korraldusi või suuniseid valitsuselt ega teistelt pangavälistelt huvigruppidelt.
Eesti Pank täidab EKPS-i liikmena oma ülesandeid võimalikult tõhusalt, milleks jälgitakse ning parendatakse pidevalt organisatsiooni toimimist. Majanduslikult efektiivse ja kestliku organisatsiooni ning asjatundlike ja motiveeritud töötajate arendamisel lähtutakse parimast keskpangale sobivast juhtimistavast.
Eesti Panga eesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine ja eurosüsteemi ühtses rahapoliitikas osalemisega toetada euroala riikide majanduse kestlikku mitteinflatsioonilist kasvu. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga toetab Eesti Pank ka muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist.
Eesti Pank on eurosüsteemi ja Eesti majandusarengusse aktiivselt panustav efektiivne kaasaegne keskpank.
Eesti Panga organisatsioonilised väärtused
Suhtlemises huvipooltega, partneritega kui ka panga siseselt lähtuvad Eesti Panga töötajad järgmistest väärtustest:
Oleme informeeritud ning lähtume oma tegevuses pikaajalistest eesmärkidest Meie edastatud sõnumid on selged ja arusaadavad Meie töötajad omavad parimat erialast ettevalmistust ja laia silmaringi Väärtustame iseõppimist, enesetäiendamist ja õpime parimatelt Töötajate oskuste ja teadmiste vahetamine on oskuslikult korraldatud Pühendume põhieesmärkidele ja tegutseme heaperemehelikult Tegutseme paindlikult ja oleme uuendusmeelsed Kaasame vajaliku ekspertteadmise ja panustame seal, kus see on oluline Tegutseme heas usus ja usaldame üksteist Tegutseme meeskondlikult Oleme organisatsioonile ustavad ja tööle pühendunud Meie sõnad ja teod on omavahel kooskõlas Oleme avameelsed ja enesekriitilised Oleme järjepidevad Hoiame üksteist oma tööga kursis ja anname vastastikku tagasisidet Tunnustame hea töö tegijaid Arvestame teistega, oleme vastutulelikud ja abivalmid
Eesti Panga eesmärgi elluviimiseks on Eesti Pangal järgmised põhiülesanded, mis on kooskõlas Eesti Panga seaduse ning EKPS-i ja eurosüsteemi ülesannetega.
1. Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises
Eurosüsteem vastutab rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest euroalal. Eesti jaoks on suurim euroalaga liitumisega kaasnenud muudatus see, et kui varem kehtis Eestis valuutakomitee süsteem, mis aitas fikseeritud vahetuskursi kaudu edendada hinnastabiilsust Eestis, siis nüüd osaleb Eesti Pank kogu euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ning rahapoliitilisi otsuseid kujundavate analüütiliste materjalide koostamises. Euroala kui terviku huve peetakse silmas ka otsuste tegemisel EKP nõukogus, mille liige Eesti Panga president on. Eurosüsteemi rahapoliitika põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu rahapoliitikat käsitleva artikli 127 lõikes 1. EKP nõukogus heaks kiidetud määratluse kohaselt tähendab hinnastabiilsus euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu keskmises plaanis alla 2%, kuid selle lähedal.
Rahapoliitilise raamistiku kujundamisel ja rahapoliitiliste eesmärkide määratlemisel teeb EKP tihedat koostööd euroala riikide keskpankadega. Koostöö toimub arvukates komiteedes ja rakkerühmades, nii koosolekute kui ka telekonverentside vormis, kus kõik olulised otsused eelnevalt läbi arutatakse. Euroala rahapoliitilise raamistiku moodustavad avaturuoperatsioonid, kohustuslike reservide süsteem ja laenamise-hoiustamise püsivõimalused. Globaalse finantskriisi tingimustes on rahapoliitika sujuva toimimise tagamiseks selles raamistikus muudetud näiteks oksjonite korralduslikku ülesehitust ning täiendavalt sisse viidud ajutine riigivõlakirjade ostuprogramm. Lähiaastate ülesanne on tagasi pöörduda tavapärase rahapoliitika teostamise raamistiku juurde.
Euroala rahapoliitikas, nagu ka muudes valdkondades, järgitakse keskse otsustamise ja hajutatud teostamise põhimõtet. See tähendab, et kõik rahapoliitilised küsimused ning eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalike reeglite kehtestamine ja otsuste vastuvõtmine on EKP nõukogu pädevuses. Näiteks regulaarsete refinantseerimisoperatsioonide mahu ehk eurosüsteemi krediidiasutustele tagatise vastu antavate lühiajaliste laenude kogusuuruse ja vajaduse korral ka muu olulise kehtestab küll EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. Sisuliselt on laenutehingu sõlmimise juures partneriks euroala liikmesriigi keskpank, mitte EKP. Ka krediidiasutuste kohustuslikud reservid paiknevad euroala liikmesriikide keskpankades avatud kontodel ja vastava arvestuse pidamine on iga riigi keskpanga ülesanne.
Eesti Pangas valmistati 2011. aasta alguseks rahapoliitiliste operatsioonide valdkonnas ette ning testiti eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides osalemiseks vajalik kord ja dokumentatsioon. Võrreldes senise valuutakomitee süsteemiga tähendas see põhjalikke muudatusi nii Eesti Panga kui kommertspankade jaoks. Lisandusid uued instrumendid, millega kommertspangad edaspidi keskpangalt likviidsust saavad, ja muutus ka kogu nendega seonduv juriidiline raamistik.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Euroala rahapoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku analüütilise taustmaterjali- ja info pakkumine | Euroala majanduse ja finantsturgude seire ja analüüsi täiustamine Euroala analüüsi tarvis andmehalduse taristu täiendamine Eesti Panga töötajate asjatundlikkuse tõstmine euroala majanduse analüüsimisel ja rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamisel Euroala majandusprognoosis osalemise korra ja kasutatavate mudelite täiustamine ning Eesti prognoositsükli ühildamine eurosüsteemi omaga EKPS-i uurimustes Macroprudential Research ja Household Finances and Consumption Network osalemine
|
| EKP nõukogu rahapoliitiliste otsuste Eesti turul elluviimise valmisolek |
Sobilike Eesti tehingupartneritega eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide teostamine Eesti Panga ja kommertspankade vaheliste rahapoliitiliste operatsioonide juhiste ja korra täiendamine vajaduse korral Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli tagatisvarade haldamise süsteemi (CCBM 2) väljatöötamises osalemine
|
| Toimiva rahapoliitilise raamistiku tagamine eurosüsteemis |
Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonilise raamistiku arendamises osalemine seoses eurosüsteemi erakorraliste finantskriisi meetmete lõpetamise ja kriisijärgsete muudatuste vajadusega tavapärases raamistikus
|
| Peamised mõõdikud: Tarbijahinnaindeksi aastane muutus Prognooside suhteline täpsus Raha- ja majanduspoliitiliste seisukohtade mõjusus ja asjakohasus Rahapoliitiliste operatsioonide teostamise õigeaegsus ja täpsus Teadusajakirjades avaldatud artiklid, ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel, töörühmades, avatud seminaridel
|
|
2. Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu
Finantssüsteemi toimimist ohustavate riskide avastamisel on tähtis roll finantssektori seirel. Eesti Pank analüüsib regulaarselt finantssüsteemi toimimist ja annab hinnangu finantsstabiilsusele. Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu saamiseks konsulteeritakse turuosalistega ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega. Analüüsimetoodikat täiustatakse pidevalt, samuti viiakse läbi finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringuid.
Õigustiku ja finantsstabiilsuse tagamise meetmete väljatöötamisel lähtub Eesti Pank finantssektori poliitika eesmärkidest, mis tuginevad panga enda finantsstabiilsuse hinnangu järeldustele ja Euroopa Liidu ühtse finantsturu õigustikule. Õigustikku arendatakse koos finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga. Eesti Pank annab välja pangasektori tegevust reguleerivaid määrusi. Arvestades finantssektori suurt lõimumist Euroopa pangagruppidesse on oluline toetada meetmeid, mis tugevdavad tõhusa ühisturu toimimist Euroopa Liidus.
Finantskriisi ennetamise kõrval on tähtis tagada valmisolek kriisihalduseks. Kriisiolukorras on Eesti Panga esmaülesanne kindlustada pangasüsteemis piisav likviidsus. Eesti Pank koos tagatisfondi, rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga aitab tugevdada finantssektori turvameetmeid. Pangandussektori piiriülese lõimumise seisukohast on oluline tihe koostöö Põhja- ja Baltimaade keskpankadega.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Finantssektori seire süvendamine |
Analüüsimetoodika pidev täiustamine ning tugevusanalüüside ja finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringute läbiviimine Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu tagamine, konsulteerides turuosaliste ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega Euroala finantsstabiilsuse analüüsis ja hinnangu koostamises osalemine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) analüüsis osalemiseks ja süsteemsete riskide kohta soovituste ja hoiatuste kujundamiseks vajaliku töökorralduse juurutamine
|
| Finantsstabiilsuse meetmete arendamine |
EL-i finantssektori uute kriisiennetus- ja lahendusmeetmete väljatöötamises ja juurutamises osalemine koos rahandusministeeriumi ja finantsinspektsiooniga Finantssektori poliitika kujundamine, tuginedes keskpanga enda finantsstabiilsusele antud hinnangu järeldustele ja Euroopa Liidu ühtse finantsturu õigustikule
|
| Finantskriisihalduse valmisoleku suurendamine |
Erakorralise likviidsusabi (ELA) andmise võimekuse testimine ja täiendamine Põhja- ja Baltimaade keskpankadega koostöö tugevdamine
|
| Peamised mõõdikud: Analüüsi ja sellele tugineva hinnangu kvaliteet Finantssektori poliitika mõjusus ja asjakohasus Finantskriisihalduse valmisoleku harjutuse tulemused Finantssektoriga seotud raamistike ja regulatsioonide kooskõla hea tava ning kohalike vajadustega
|
|
3. Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
Keskpanga ülesanne on tagada süsteemi turvalisus ja töövalmidus selliselt, et see rahuldaks süsteemi liikmete vajadusi minimaalsete riskide ja mõistliku kuluga. Eesti Pank haldab kaht pankadevahelist arveldussüsteemi: üleeuroopalise reaalajalise brutoarvelduste süsteemi osasüsteemi TARGET2-Eesti ning jaemaksete arveldamise süsteemi ESTA.
Eesti Pank osaleb efektiivsete ja stabiilsete makse- ja arveldussüsteemide edendamises ja arveldussüsteemide järelevaatamises riiklikul ja Euroopa Liidu tasemel. Arveldussüsteemide järelevaatamise käigus hindab Eesti Pank nende vastavust rahvusvahelistele ja keskpanga nõuetele ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemide efektiivsemaks ja turvalisemaks muutmiseks.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Arveldussüsteemide usaldusväärsuse ja toimivuse säilitamine |
Krediidiasutustevaheliste arvelduste teostamine TARGET2-Eestis ja ESTA-s aktsepteeritava riskitasemega ja lähtuvalt arveldussüsteemide isetasuvuse põhimõttest
|
| Arveldussüsteemide edendamine |
Eesti Panga hallatavate arveldus-süsteemide TARGET2-Eesti ja ESTA arendamine kooskõlas Eesti turu vajaduste ja eurosüsteemi kokkulepetega Osalemine Eesti jaemaksete ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) nõuetega vastavusse viimises Eurosüsteemi keskse väärtpaberi-arveldusplatvormi TARGET2-Securities arendamises osalemine platvormi ühe omanikuna ja finantssektori infrastruktuuride arengu edendajana Arveldussüsteemide õigusraamistiku kujundamises ja rakendamises osalemine koos Eesti ja Euroopa Liidu koostööpartneritega
|
| Arveldussüsteemide järelevaatamine ja selle raamistiku arendamine |
Makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamine Eestis ning teiste eurosüsteemi liikmete makse- ja arveldussüsteemide järelvaatamises osalemine Arveldussüsteemide järelevaatamise raamistiku arendamine lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ja tavadest Süvendatakse makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamise raamistikku Väärtpaberiarvelduste järelevalve ja järelevaatamise koostöö tõhustamine: koostööleppe sõlmimine Finantsinspektsiooniga ning kokkulepitud põhimõtete ja tegevuste juurutamine. Arveldussüsteemide rahvusvahelistele ja keskpanga nõuetele vastavuse hindamine
|
| Peamised mõõdikud: Makse- ja arveldussüsteemide käideldavuse tase
|
|
4. Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises
Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada sujuv pangatähtedega varustamine ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (nt sularahaveoga tegelevad ettevõtted) peavad pangatähtede töötlemisel järgima ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid.
Erinevalt pangatähtedest kuulub euromüntide kujundus liikmesriikide, mitte EKP pädevusse. Kui liikmesriik soovib käibele lasta uue motiiviga mündi, peab ta sellest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu riike. Komisjon kontrollib uue kujunduse vastavust suunistele ja avaldab seejärel teate oma veebilehel. Sularaha ringlusse laskmise eeskirjad ja reeglid kehtestab euroala tarvis EKP nõukogu.
Sularaharingluse igapäevane korraldamine on aga eurosüsteemi keskpankade ülesanne ning eurosularaha lasevad ringlusse liikmesriikide keskpangad, mitte EKP. Seetõttu ei ole ka ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid liikmesriikide keskpankade kohustus ning on arvel nende keskpankade bilanssides.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Eesti Vabariigi europangatähtede ja -müntide nõudluse rahuldamise ja ringluseks vajalike käibevarude säilitamine |
Eesti Panga uute europangatähtede ja müntide vajaduse analüüsimine Koostööprojekti "Joint European Tender" ühishangetes osalemine
europangatähtede tootmiseks Eurokäibemüntide hankimine vastavalt vajadusele ning euroala 2-eurose mälestusmündi ühisprojektis osalemine Eesti Panka euromüntide tagastamise tingimuste ja käitlemise korra ülevaatamine Sularahavarude turvaline hoidmine ja säilitamine
|
| Euroala ühtsete nõuete rakendamine sularaharingluse korraldamisel Eestis |
Europangatähtede ehtsuse, ringluskõlblikkuse kontrolli ja taasringluse nõuete rakendamine ja selle järelevalve EKP otsuse kohaselt Eesti Panga pangatähtede sorterite töö ja pideva seire tagamine EKP kasutatud pangatähtede sorteerimise miinimumstandardi juhendi kohaselt Sularaha arvestussüsteemi arendamine "Sularaha teabesüsteem 2" (CIS 2) muudatustest (poolaasta- ja päevaaruande rakendamine) tulenevate nõuete kohaselt
|
| Peamised mõõdikud: Sularahavarude tase Klientide rahulolu Sularaha ekspertiisi teostamise kiirus Numismaatikute ja bonistikute teenindamise kiirus
|
|
5. Eesti välisreservide ja muude Eesti Panga hallatavate finantsvarade säilitamine ja suurendamine
Eesti Panga hallatavad välisreservid ja muud finantsvarad peavad toetama eurosüsteemi võimet rahapoliitikat efektiivselt teostada ning tagama Eesti Panga finantsilise võimekuse oma ülesandeid täita. Seetõttu lähtub Eesti Pank varade investeerimisel konservatiivsuse põhimõttest, pidades eelkõige silmas varade säilivust ja piisavat likviidsust, kuid ka tootlust.
Investeerimisstrateegia vastavust eurosüsteemis olemise kogemuse kontekstis analüüsitakse terviklikult 2011. aastal ning tehakse vajaduse korral sellesse järk-järgult ka muutusi.
Koostöös Soome Pangaga haldab Eesti Pank osa EKP välisvaluutareservidest. Eurosüsteemi valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et EKP käsutuses oleks piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. EKP valuutareservi haldavad riikide keskpangad detsentraliseeritult, lähtudes eurosüsteemi ühistest piirangutest ja eesmärkidest.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Optimaalse tulu teenimine hallatavatelt välisreservidelt ja finantsvaradelt |
Finantsvarade konservatiivne investeerimine, lähtudes varade säilimise ja piisava likviidsuse tagamise vajadusest Optimaalselt intressi-, valuuta- ja krediidiriski võttes piisava tulu teenimine, et katta Eesti Panga kulud Euroopa Keskpanga välisreservide halduses osalemine Investeerimise eesmärkide ja raamistiku ülevaatamine lähtuvalt euro kasutuselevõtust ning investeerimis-strateegia muutmine vastavalt
|
| Peamised mõõdikud: Lisatulu suurus Normportfelli vastavus nõuetele Riskikasutus Vastavus kehtestatud riskilimiitidele Õigeaegselt ja korrektselt arveldatud tehingud
|
|
6. Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine
Eurosüsteem vajab oma põhiülesannete täitmiseks üksikasjalikku teavet euroala majanduse ja finantssüsteemi kohta. Andmete kogumisel, töötlemisel, analüüsil, avaldamisel ja metoodikategevusel kehtiv ülesannete jaotus EKP ja liikmesriikide keskpankade vahel sarnaneb sellega, mis kehtib rahapoliitika vallas. EKP nõukogu kinnitab selleks tööks vajalikud standardiseeritud statistikanõuded ja statistika edastustähtajad, olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikide keskpankadega. Statistiliste andmete igapäevase kogumise ja töötlemisega ning statistikaväljundite koostamisega tegelevad aga keskpangad.
Euroalaga liitumisega kaasnes palju muudatusi pangandus- ja muu finantsstatistika valdkonnas. Peale seni edastatud andmete koosseisu muudatuste lisandus mitmeid uute valdkondade andmeedastusi, suurenes andmeedastuste sagedus ja lühenesid tähtajad. Muudatused hõlmasid rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistikat, uute valdkondadena lisandusid väärtpaberistatistika ning kindlustusandjate ja pensionifondide statistika.
Maksebilansistatistika valdkonnas kaasnesid euroalaga ühinemisele detailsemal tasemel täiendavad andmeedastusnõuded nii kirjete kui ka geograafilise jaotuse osas. Märksa detailsemaks muutub kuu maksebilanss, eriti portfelliinvesteeringute osas. Lisaks väärtpaberipõhisele arvestusele peavad euroala riigid oma portfelliinvesteeringute andmed esitama vääringute ja emitendi sektori kaupa.
Euroala riikide täiendavad andmeedastusnõuded Euroopa Keskpangale üldmajandusstatistika osas laienesid ettevõtluse demograafia, varade (sh kodumajapidamiste varade), palgalepete ning kommertskinnisvara hindade statistikale.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Üleminek uuenenud rahvusvaheliste statistikastandardite kasutamisele (Balance of Payments Manual 6th Edition, System of National Accounts 2008, European Sector Accounts 2010) |
Uutele standarditele vastava välissektori ja finantssektori kontode arvepidamise metoodika väljatöötamine Andmekogumise metoodika ja statistilise aruandluse vormide täiendamine Statistika koostamisel kasutatavate statistikarakenduste kohandamine ja andmetöötluskorra täiustamine Uuenduste sisu selgitamine statistikakasutajate ja nende aitamine uuenenud väljundite tõlgendamisel
|
| Rahaliidu uute andmenõuete täitmiseks valmistumine ja toimiva andmevahetuskorra täiustamine |
Uute andmevajaduste väljaselgitamises osalemine Aruandlusvormide täiendamine ja vajaduse korral uute kehtestamine Uutele õigusaktidele vastavate statistikaväljundite ja nende levitamise korra väljatöötamine
|
| Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite täiustamine ja nende kasutusmugavuse tõstmine |
Välisveebi statistikarubriigi informatiivsuse suurendamine ja metaandmete kättesaadavuse tõstmine Uue paindlikuma andmete avaldamise rakenduse väljatöötamine ja kasutuselevõtt Standardandmevaadete ja statistika kvartaliülevaadete täiendamine
|
| Peamised mõõdikud: Statistika usaldusväärsus ja esinduslikkus Vastavus kehtestatud nõuetele Statistika avaldamise tähtaegadest kinnipidamine Eesti Panga sisekasutajatele mõeldud statistika kättesaadavus Avalikkusele mõeldud statistikaväljundite kättesaadavus
|
|
7. Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades selleks valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega
Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, kuidas teiste riikide majanduspoliitika ja majandusosalised võtavad arvesse eurosüsteemi toimimise seatud piiranguid ning tähtsustavad pikaajalise kestlikkuse põhimõtteid. Kuigi pearõhk selle toetamises on Vabariigi Valitsusel, osaleb Eesti Pank oma kompetentsist tulenevalt riikliku koostöö ja valitsuse ning ka avalikkuse selgelt eesmärgistatud nõustamise kaudu, pöörates erilist tähelepanu eurosüsteemi põhimõtete selgitamisele ja vajadusel meeldetuletamisele.
Kindlustame, et panga juhtkonnal oleks alati asjakohane info riigi ja keskpanga esindamiseks rahvusvahelisel tasandil. Samuti jälgime ja analüüsime regulaarselt rahvusvahelist infot keskpanga tegevust puudutavates valdkondades, et kujundada panga seisukohti Euroopa keskpankade süsteemis ja ka laiemal rahvusvahelisel areenil.
Rahvusvaheline ja avalik suhtlus on Eesti Panga tegevuses äärmiselt vajalik, kuna Eesti majandus on väljaspool Eestit toimuvaga tihedalt seotud. Eesti Pank tutvustab riigi majandusarengut ja majanduspoliitikat Eestis, euroalal ja mujal maailmas.
| STRATEEGIAD | TEGEVUSED |
| Koostöö teiste keskpankade ja muude rahvusvaheliste institutsioonidega |
Asjakohase info edastamine Eesti majanduspoliitika ja majandusarengute kohta euroalal, EL-s ning rahvusvahelistes organisatsioonides, sh Rahvusvahelises Valuutafondis Vajadusel koostöökokkulepete ja koalitsioonide sõlmimine teiste institutsioonidega rahvusvaheliste otsuste mõjutamiseks Eesti majandusarengu tutvustamine Eestis, euroalal ja mujal maailmas
|
| Riiklik koostöö ja valitsuse nõustamine |
Kodumaiste majanduspoliitiliste otsuste mõjutamiseks aja- ja asjakohaste poliitikasoovituste koostamine Valitsusasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide esindajatega kokkusaamiste korraldamine Koostöö rahandusministeeriumiga erinevates majandusarengu küsimustes Eesti majandusanalüüsi ja majandus-poliitilise nõustamise korra viimine kooskõlla muutustega, mis tulenevad Eesti Panga liitumisest eurosüsteemiga
|
| Peamised mõõdikud: Majanduspoliitiliste kommentaaride mõjusus ja asjakohasus Eesti Panga veebilehe ajakohasus ja kasutatavus Eesti Panga üllitiste avaldamise õigeaegsus Eesti Panga strateegia mõjusus ja asjakohasus rahvusvahelistes institutsioonides ning kahe- ja mitmepoolsetes suhetes Rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse analüüsi ja hinnangu usaldusväärsus
|
|
Eesti Panga organisatsiooniskeem 19. septembril 2011
CCBM 2 - keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli (Correspondent Central Bank Model) ühisplatvorm
CIS 2 - sularaha teabesüsteem 2 (Currency Information System 2)
EKP - Euroopa Keskpank
EKPS - Euroopa keskpankade süsteem
ELA - erakorraline likviidsusabi
ESRB - Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risks Board)