Eesti Panga strateegiline arengukava 2008-2010

Põhiülesannete täitmisel lähtub Eesti Pank järgmistest strateegilistest eesmärkidest.

I Rahapoliitika

1. Valuutakomitee säilitatakse Eesti ühinemiseni euroalaga.
2. Eesti majanduse seirel pööratakse põhitähelepanu inflatsiooni inertsiga ja aeglasema majanduskasvuga kohandumisega seotud ohtudele; majanduspoliitilises koostöös valitsusega leitakse viise nendest ohtudest tuleneda võivate tagasilöökide vältimiseks.
3. Eesti rahapoliitiline keskkond ja turuoperatsioonid ühtlustatakse majandus- ja rahaliidu omadega, arvestades Eesti eripärasid.
4. Majandusprognoosi meetodite arendamisel saavutatakse sisuline ja protseduuriline ühtsus Euroopa Keskpankade Süsteemi majandusprognoosi koostamisega.
5. Tagatakse Euroopa Liidu standarditele vastava maksebilansi- ja finantssektori statistika järjepidev koostamine ja statistikaväljundite kõrge kvaliteet.

II Finantsstabiilsus

6. Finantsstabiilsuse tagamisel hinnatakse finantssektori krediidi- ja likviidsusriski, sidudes omavahel paremini finantsstabiilsuse tugevusanalüüsid ja majandusprognoosi riskistsenaariumid.
7. Finantsstabiilsuse tagamisel arendatakse finantssektori turvavõrku. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga tugevdatakse riigisisest ning koostöös Balti riikide ja Skandinaaviamaade keskpankadega piiriülest kriisihaldusalast valmisolekut.
8. Tegutsetakse arveldussüsteemide järelevaatajana ning avaldatakse korrapäraselt sellealaseid hinnanguid.
9. Euroopa Liidu institutsioonide töös osaledes aidatakse kaasa Euroopa finantsturgude suuremale lõimumisele, sh väärtpaberiarvelduste vallas.

III Raharingluse korraldamine

10. Soodustatakse kaasaegsete maksevahendite kasutamist, vähendades nii sularaha osatähtsust raharingluses. Ühinetakse loodava üleeuroopalise keskpankadevahelise automatiseeritud reaalajalise brutoarveldussüsteemiga TARGET2.
11. Suurendatakse sularaha käitlemise jõudlust, vältides käitlemise kallinemist keskmises perspektiivis.
12. Väärtustatakse Eesti tähtsündmusi numismaatilis-bonistiliste toodete emiteerimisega.

IV Eesti ühinemine euroalaga

13. Euro kasutuselevõtu ettevalmistustööd viiakse nii kaugele, et need on võimalik lõpetada 12 kuu jooksul enne eurole üleminekut. Eesti valmisolekut eurole üleminekuks hinnatakse kaks korda aastas.
14. Valmistatakse ette välisvaluutareservide haldamise muudatused, et tagada varade optimaalne investeerimine majandus- ja rahaliidu täisliikmena lähtuvalt selleks ajaks muutuvatest ülesannetest ja keskkonnast.
15. Tagatakse sularahahalduse valmisolek eurosularahale üleminekuks.
16. Tagatakse valmisolek asjatundlikuks osalemiseks Euroopa ühtse rahapoliitika otsustus- ja koostöömehhanismis.
17. Riigi-, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ning avalikkust teavitatakse Euroopa ühtse rahapoliitika teostamisest ning selle mõjust Eesti majandusele, samuti enda ülesannetest keskpangana ja ülesannete muutumisest Eesti ühinemisel euroalaga.

V Organisatsioon ja koostöö

18. Pangavälise uurimistööalase koostöö edendamisel süvendatakse koostööd teiste Euroopa Liidu keskpankadega, jätkatakse külalisuurijate programmi ja toetatakse Eesti-sisest teaduskoostööd, sh Eesti Majandusteaduse Seltsi kaudu.
19. Arendatakse panga töötajate tööalaseid teadmisi ja oskusi sisekoolituste ja individuaalsete arengukavade abil.
20. Arendatakse väärtuspõhist juhtimist, koostatakse panga juhtimissüsteemi terviklik kirjeldus ning määratletakse panga tooted ja teenused.
21. Eesti Panga muuseumi ja raamatukogu põhjal luuakse Eesti Panga kui Euroopa Keskpankade Süsteemi liikme rolli ja ülesandeid ning Eesti majandust ja raha ajalugu tutvustav interaktiivsete võimalustega külastuskeskus.
22. Rakendatakse kõiki IT-komponendiga süsteeme hõlmav süsteemihalduse mudel.
23. Parendatakse nii füüsilist kui infotehnoloogilist töökeskkonda ja täiendatakse kaugtöövõimalus.