Mis põhjustab välisreservide suuruse muutumist

Riigi majandusest tulenevad kõikumised

Keskpanga välisvaluutareservide muutus on oluline näitaja üldise makromajandusliku analüüsi kontekstis, kuna ühtlasi on tegu maksebilansi reservide muutumisega.

Kui riigi välismajanduslikust suhtlusest (kaubandus, investeeringud jm) tulenev välisvaluuta sisse- ja väljavool on enam-vähem tasakaalus, on ka maksebilansi reservide muutus minimaalne. Kui aga jooksevkonto puudujäägi puhul finantsinvesteeringutena riiki voolav välisraha ei taga piisavat finantskonto ülejääki, siis maksebilansi reservid kahanevad ning võib tunduda, et vajaliku impordi hankimiseks välisvaluutareservid n-ö süüakse ära ja maksevõime järjest väheneb.

Ent väärtõlgenduste vältimiseks tuleb maksebilansi puhul kindlasti eristada pikemaajalisi suundumusi ja lühiajalisi kõikumisi. Viimased võivad väikese riigi puhul tuleneda isegi ühest suure mahuga tehingust.

Pangandussektorist tulenevad kõikumised

Eesti Panga välisreservide suurust mõjutab see, kui suured on vaadeldaval päeval pankade reservid Eesti Pangas. Alates 1999. a teisest poolest, mil jõustusid kohustuslike reservide hoidmise uued reeglid, on nende reservide kõikumised Eestis suhteliselt väikesed olnud.

Reservid on seotud Eesti krooni rahamassiga

Seaduse kohaselt võib Eesti Pank täiendavalt Eesti kroone (baasraha) ringlusse lasta (emiteerida) vaid välisvaluuta tagatisel. Praeguse praktika kohaselt laseb keskpank Eesti kroone välja peamiselt kahes vormis.

Esiteks: sularaha emiteerides tekib keskpangal kohustus sularaha omajate ees.

Teiseks: kommertspangad ostavad Eesti Pangalt välisvaluuta eest n-ö arveraha, mis jääb Eesti Panga bilanssi kohustusena kommertspankade ees.

Kuigi ka sularahanõudluses tuleb ette kõikumisi, on baasrahanõudluse suurte äkiliste muutuste puhul enamasti tegu kommertspankadelt nõutava kohustusliku reservi muutustega.

Et valuutakomitee tingimustes on kohustuslikul reservil tavalisest suurem tähtsus, on ka Eesti panganduses kasutatavad kohustusliku reservi hoidmise ja reservi suuruse arvutamise eeskirjad suhteliselt keerulised ning detailsed ja võimaldavad paindlikku lähenemist. Näiteks tuleb pankadel kohustusliku reservi nõue täita kuu keskmisena: see tähendab, et mõnel päeval võib pank reservikontol hoida rohkem kui 13%, teisel päeval aga vähem - nii kuidas vajalik ja kasulik. Ent teatav miinimumtase - 40% keskpangas hoitava kroonireservi nõudest peab olema tagatud kogu aeg.

Seega saavad pangad teatud piires valida, kas hoida oma likviidseid vahendeid välisreservidena või Eesti Pangas. Kuna Eesti Pangas hoitavad vahendid on kommertspankade jaoks madalama tulususuga, võib pank, kes on kohustusliku reservi nõude kuu keskmisena täitnud, oma n-ö liigsed reservid mõneks ajaks välispankadesse paigutada.

Valuutakomitee põhimõte tähendab seda, et oma Eesti krooni reservid ostavad kommertspangad Eesti Pangalt välisvaluuta eest. Keskpangas kroonidena hoitavaid reserve saavad pangad vajadusel taas välisvaluutaks vahetada. Seetõttu kaasneb iga tehinguga, mis muudab pankade keskpangas hoitavate kohustuslike reservide suurust, samaväärne muutus Eesti Panga välisreservides.