Vaata lisaks:

Arveldussüsteemide järelevaatamine

Lähtudes Eesti Panga raamistikust arveldussüsteemide järelevaatamisel (loe lähemalt: Arveldussüsteemide järelevaatamise raamistik)
Eesti Pank

   eristab arveldussüsteemide turul süsteemselt olulised ja olulised arveldussüsteemid;
   kehtestab Eestis toimivatele arveldussüsteemidele rahvusvahelised standardid ja hindab standarditele vastavust;
   testab või kiidab heaks arveldussüsteemide põhimõtted ja reeglid;
   tuvastab arveldussüsteemides ilmneda võivaid riske;
   osaleb arveldussüsteemide arengu edendamisel ning poliitika ja õigusraamistiku kujundamisel ja rakendamisel lähtuvalt järelevaatamise põhimõtetest, sõltumatult Eesti Panga operaatori rollist ja arvestades turu vajadusi;
   Euroopa keskpankade süsteemi liikmena osaleb rahvusvaheliste arveldussüsteemide järelevaatamises. Selleks sõlmiti 2001. aastal Euroopa Liidu keskpankade ja pangandusjärelevalveasutuste vahel koostöölepe, mida täiendati 2004. aastal.

Eesti finantssüsteemi jätkusuutliku toimimise jaoks tähtis ehk süsteemselt oluline arveldussüsteem on TARGET2-Eesti.

Oluliste arveldussüsteemide hulka kuuluvad Eesti Panga hallatav tavamaksete arveldussüsteem ESTA ja ASi Eesti Väärtpaberikeskus hallatav väärtpaberiarveldussüsteem..

Finantssüsteemi stabiilsuse tagamise üks võtmeelemente on kindlustada finantssektori infrastruktuuride - arveldussüsteemide - talitluspidevus.

Väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamisel teeb Eesti Pank koostööd Finantsinspektsiooniga 2011. aastal sõlmitud koostöökokkuleppe alusel.

Arveldussüsteemide järelevaatamise tulemused avalikustatakse Eesti Panga publikatsioonides. Loe lähemalt: Finantsstabiilsuse Ülevaade.