Eesti Pank / Bank of Estonia

1998. aasta juunis Maini-äärses Frankfurdis asutatud Euroopa Keskpank (EKP) võttis üle oma eelkäija, Euroopa Rahainstituudi (ERI) kohustused. Euroopa Keskpank viib ellu rahapoliitikat ning täidab muid keskpanga ülesandeid euroga seotud küsimustes, tehes koostööd euroala riikide keskpankadega.

Euroopa Keskpank on riigiülene institutsioon ja iseseisev juriidiline isik. Tal on oma põhikiri, mis on lisatud protokollina Euroopa Liidu asutamislepingule ning mida saab muuta vaid liikmesriikide ühisel kokkuleppel. Asutamislepingu järgi on EKP-l ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks.

Lissaboni lepingu kohaselt on nüüd EKP sätestatud Euroopa Liidu organina (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 282-284), samal ajal kui EÜ asutamislepingu sätete kohaselt tal vastav staatus puudus. Lissaboni lepingus on lisaks määratletud, et EKP juhatuse liikmed valib ja määrab ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 283) ja seda ei tehta kokkuleppel, nagu oli sätestatud EÜ asutamislepingus.

EKP otsustusorganid on nõukogu ja juhatus. Nõukogu võtab vastu rahapoliitilisi otsuseid, juhatus viib neid ellu ja vastutab EKP igapäevase juhtimise eest. EKP kolmas otsustusorgan on üldnõukogu, mis jätkab tegevust seni, kuni kõik liikmesriigid on euro kasutusele võtnud. EKP nõukogu, juhatuse ja üldnõukogu istungeid juhatab EKP president või tema äraolekul asepresident. EKP president kutsutakse osa võtma eurogrupi töörühma (euroala riikide majandus- ja rahandusministrite mitteametlik töörühm) istungitest ja ta võib osaleda Euroopa Liidu Nõukogu istungitel, kui arutatakse eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannetega seonduvat.

EKP nõukogu koosneb EKP juhatuse liikmetest ja euroala riikide keskpankade presidentidest. Praegu toimuvad nõukogu istungid kaks korda kuus - tavaliselt iga kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval. Rahapoliitika küsimusi arutatakse üldjuhul ainult kuu esimesel istungil. Istungitel võivad osaleda ka Euroopa Liidu Nõukogu president ja üks Euroopa Komisjoni liige, kuid hääletusõigus on ainult EKP nõukogu liikmetel. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Erandiks on EKP finantsküsimused, mille üle nõukogu otsustab lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl EKP presidendil. Nõukogu peamised kohustused on järgmised:

- euroala rahapoliitika kujundamine ehk euroala baasintressimäärade määramine;
- eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalike suuniste ja otsuste vastuvõtmine.

EKP juhatusse kuuluvad EKP president, asepresident ja neli liiget. EKPSi ja EKP põhikiri tagab riikide keskpankade presidentide ja EKP juhatuse liikmete ametisoleku õiguse järgmiselt. Juhatuse peamised kohustused on järgmised:

-  nõukogu istungite ettevalmistamine;
-  euroala rahapoliitika rakendamine kooskõlas nõukogu suuniste ja otsustega ning juhiste andmine riikide keskpankadele;
-  EKP igapäevase töö juhtimine;
-  juhatusele nõukogu poolt antud õiguste, sh regulatiivsete õiguste kasutamine.

EKP üldnõukogu koosneb EKP presidendist, asepresidendist ja ELi liikmesriikide keskpankade presidentidest. Ülejäänud juhatuse liikmed, Euroopa Liidu Nõukogu president ja üks Euroopa Komisjoni liige võivad osaleda üldnõukogu istungitel hääleõiguseta. Üldnõukogu istungid toimuvad tavaliselt Frankfurdis kord kolme kuu jooksul. Üldnõukogu ei vastuta euroala rahapoliitiliste otsuste eest. Ta täidab Euroopa Rahainstituudilt üle võetud ülesandeid, mida EKP peab täitma EMU kolmandas etapis, kuni kõik ELi liikmesriigid on euro kasutusele võtnud. Seega on üldnõukogu põhikohustused järgmised:

-  aruannete koostamine euroalaväliste liikmesriikide lähenemise edusammude kohta;
-  nõuandmine euro kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tegemisel;
-  EKPSi nõuandvate funktsioonide täitmisel osalemine ja statistika kogumisele kaasaaitamine.

EUROOPA KESKPANK