Vaata lisaks:

• Eesti Panga roll eurosüsteemi liikmena
• Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS)
• Euroopa Keskpank (EKP)
• Euroala rahapoliitika kujundamine

EESTI PANK EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGI KESKPANGANA

Euro kasutusele võtmisega sai Eestist Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täieõiguslik liige ja Eesti Pangast eurosüsteemi liige.

EKPSi moodustavad Euroopa Keskpank (EKP) ja kõikide Euroopa Liidu riikide keskpangad vaatamata sellele, kas nad on euro kasutusele võtnud või mitte. Eesti Panga president osaleb Euroopa Keskpanga üldnõukogu istungitel. Üldnõukogu kompetentsi kuuluvad muu hulgas rahapoliitikaalane infovahetus, konsultatsioonid eurosüsteemi kuuluvate ja mittekuuluvate liikmesriikide keskpankade vahel, statistika kogumise põhimõtete kujundamine ning uute liikmesriikide ettevalmistamine eurosüsteemiga ühinemiseks.

Eesti Panga president osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu istungitel. Üldnõukogu kompetentsi kuuluvad muu hulgas rahapoliitikaalane infovahetus, konsultatsioonid eurosüsteemi kuuluvate ja mittekuuluvate liikmesriikide keskpankade vahel, statistika kogumise põhimõtete kujundamine ning uute liikmesriikide ettevalmistamine eurosüsteemiga ühinemiseks.

Euroalaga ühinemisel hakkas Eesti Panga president võtma osa Euroopa Keskpanga nõukogu istungitest, osaledes seega kogu euroala rahapoliitika kujundamisel. Eesti Pank on esindatud Euroopa Keskpanga komiteedes ja töögruppides, mis kogunevad eurosüsteemi kooseisus.

Euroala liikmeks saamine on toonud  kaasa suuremaid muutusi rahapoliitika ja euroala majandusanalüüsi, reservihalduse ja valuutaoperatsioonide, statistika ning sularaha ja maksesüsteemide vallas. Varasemaga sarnasel kujul jätkub kõigi nende keskpanga funktsioonide täitmine, mis pole otseselt seotud ühise rahapoliitika teostamisega, näiteks Eesti majanduse seire ja analüüs, majandusprognoosi koostamine, ametlike välisreservide haldamine, finantsstabiilsuse tagamine, rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu (nt IMFi ja BISiga) ja palju muud.