| Avaleht » Euroopa Liit » Euroopa Liit |
|
|
EESTI PANGA ROLL EUROSÜSTEEMI LIIKMENA1. jaanuaril 2011 sai Eestist Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täieõiguslik[1] liige ja Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Nagu varemgi on Eesti Pank ka praegu Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige. EKPSi moodustavad Euroopa Keskpank (EKP) ja kõikide Euroopa Liidu riikide keskpangad olenemata sellest, kas nad on euro kasutusele võtnud või mitte. Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja nende riikide keskpangad, kes on euro kasutusele võtnud. Varasemalt on Eesti Panga president osalenud Euroopa Keskpanga üldnõukogu istungitel. Eurosüsteemiga ühinemise järel hakkas ta osa võtma ka Euroopa Keskpanga nõukogu[2] istungitest, osaledes seega euroala rahapoliitika kujundamisel. 13. juulist 2010 kuni 1. jaanuarini 2011, osales Eesti Panga president EKP nõukogu kohtumistel vaatlejana. Eesti Pank on esindatud Euroopa Keskpanga komiteedes ja töögruppides, mis kogunevad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) koosseisus. Alates 1. jaanuarist 2011 osaleb ta täisliikmena ka nendes komiteedes ja töögruppides, mis kogunevad eurosüsteemi koosseisus. 13. juulist 2010 kuni 1. jaanuarini 2011 oli Eesti Pank neis esindatud vaatlejana. Eurosüsteemi keskpankade funktsioonid ja tööjaotus on määratletud EKPSi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga. Eurosüsteemi tegevusraamistiku alus on detsentraliseerituse põhimõte. Riikide keskpangad täidavad peaaegu kõiki eurosüsteemi operatsioonilisi ülesandeid:  rahapoliitiliste operatsioonide teostamine, valuutareservide haldamine, maksesüsteemide käigushoidmine ja järelevaatamine, pangatähtede emiteerimine koostöös EKPga, EKP abistamine statistika kogumisel.
Euroala liikmeks saamine tõi Eesti Panga jaoks kaasa suuremaid muutusi rahapoliitika, euroala majandusanalüüsi, reservihalduse, valuutaoperatsioonide, statistika, sularaha ja maksesüsteemide vallas. Suuremate muutusteta jätkub nende funktsioonide täitmine, mis ei ole otseselt seotud ühise rahapoliitika teostamisega. Nendeks funktsioonideks on näiteks Eesti majanduse seire ja analüüs, majandusprognoosi koostamine, ametlike välisreservide haldamine, finantsstabiilsuse tagamine, rahvusvaheline koostöö väljaspool Euroopa Liitu (nt IMFi ja BISiga).
Rahapoliitika ja majandusanalüüs
Euroala rahapoliitikas järgitakse keskse otsustamise ning hajutatud teostamise põhimõtet. EKP nõukogu tegeleb kõigi rahapoliitika küsimustega ning kehtestab reegleid ja võtab vastu otsuseid, mis on vajalikud EKPSi ülesannete täitmiseks. Rahapoliitilise raamistiku kujundamisel ja rahapoliitika eesmärkide määratlemisel teeb EKP nõukogu koostööd liikmesriikide keskpankadega. Kõik olulised otsused arutatakse läbi komiteedes ja rakkerühmades. EKP juhatuse ülesanne on korraldada EKP nõukogu otsuste rakendamist riikide keskpankade abil. Praegu eurosüsteemis kasutatavatest rahapoliitikavahenditest on olulisemad kommertspankadele lühiajaliste laenude andmiseks regulaarselt korraldatavad repooksjonid ja kohustuslike reservide süsteem. Tuginedes EKP ja komiteede koostöös valminud materjalidele, määrab EKP nõukogu konkreetse inflatsioonieesmärgi ning selle saavutamiseks vajalikud rahapoliitilised intressimäärad. Rahapoliitiline põhieesmärk on praegu inflatsioonimäär, mis on keskmises perspektiivis veidi alla 2%. Tähtsaim rahapoliitiline intressimäär on EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Selle väärtus jaanuaris 2011 oli 1,00%, augustis 2011 1,50%. Igapäevast rahapoliitikat viiakse ellu EKP ja eurosüsteemi keskpankade koostöös. Näiteks kehtestab kohustuslike reservide määra ja regulaarsete refinantseerimisoperatsioonide mahu ehk eurosüsteemi kommertspankadele antavate lühiajaliste laenude kogusuuruse EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. Kommertspankade kohustuslikud reservid paiknevad euroala liikmesriikide keskpankades avatud kontodel. Ka laenuandmine kommertspankadele toimub eurosüsteemi keskpankade vahendusel. Konkreetse refinantseerimisoperatsiooni ehk sisuliselt laenutehingu sõlmimise juures on kommertspanga partneriks üldjuhul euroala liikmesriigi keskpank, mitte EKP. Eurosüsteemi rahapoliitilise põhieesmärgi saavutamine ei ole mõeldav ilma euroala majandusarengu seire, analüüsi ja prognoosita. EKP nõukogu langetab intressiotsused pärast euroala majanduse ja rahapakkumise terviklikku analüüsi. Analüütiline töö jaguneb kahe suure valdkonna vahel. Ühest küljest jälgivad nii EKP kui ka euroala liikmesriikide keskpangad euroala majandust üldiselt. Vaadeldakse näiteks kogunõudlust, finantsturgude intressitaset ja likviidsust, kapitali- ja tööturul valitsevaid tingimusi, euro vahetuskursi muutusi ja maailmamajanduse üldist arengut. Väga oluline teema on euroala riikide eelarvepoliitika. Majandusanalüüsi tulemusena valmib hinnang lühemas ja keskmises vaates ees ootavatele inflatsioonimuutustele. Teisest küljest jälgitakse rahapakkumise ja krediidi koondnäitajaid ning nende pikaaegsemat mõju inflatsioonile. Kõik see toimub EKP ja euroala riikide keskpankade tihedas koostöös. Euroala riigi keskpanga suutlikkus oma seisukohti veenvalt esitada ning otsustele eelnevatel aruteludel tõhusalt kaasa rääkida eeldab ulatuslikku "kodutööd". Reservihaldus ja välisvaluutaoperatsioonid Välisreservide haldamine eurosüsteemis jaguneb kaheks. Iga euroala liikmesriigi keskpank teeb sissemakse EKP põhikapitali ja välisreservidesse. Neid reserve kasutatakse vajaduse korral valuutaturu interventsioonideks, mis toimuvad kas ainult EKP osalemisel, kõigi euroala riikide keskpankade osavõtul või mõne kombineeritud variandina. EKP ise oma reservide investeerimisega ei tegele, vaid seda teevad liikmesriikide keskpangad. EKP reservid jagatakse haldamiseks liikmesriikide keskpankade vahel nn kapitalivõtme[3] järgi. Investeerimisest saadav tulu läheb EKP-le; liikmesriigid osalevad EKP kasumi jagamisel ja vajaduse korral suurendavad EKP kapitali. Lisaks EKP reservidele haldab iga eurosüsteemi kuuluv keskpank iseseisvalt oma riigi ametlikke välisreserve. Liikmesriigi ametlike reservide haldamiseks ei ole kehtestatud ühtseid reegleid. Eurosüsteemis on nende reservide funktsiooniks tagada vajaduse korral lisasissemakse EKP reservidesse. Keskpanga reservidel on aga ka palju laiem roll. Nimelt on liikmesriikide keskpangad, kaasa arvatud Eesti Pank, iseseisvad juriidilised isikud oma varade ja kohustustega, mistõttu peab neil olema piisav kapitalipuhver erakorraliste kahjude katteks. Piisavat kapitalipuhvrit on Eesti Pangale vaja ka eurosüsteemi rahapoliitika elluviimisega otseselt mitte seotud ülesannete täitmiseks. Sularaha Sularaha ringlusse laskmist puudutavad eeskirjad ja reeglid kehtestab EKP nõukogu pärast konsulteerimist liikmesriikide keskpankadega. Sularaharingluse igapäevane korraldamine on eurosüsteemi keskpankade ülesanne ning euro sularaha läheb ringlusse (kommertspankade vahendusel) liikmesriikide keskpankadest, mitte EKPst. Seetõttu on ringluses olev euro sularaha liikmesriikide keskpankade ja mitte EKP kohustus ning on arvel liikmesriikide keskpankade bilanssides. Maksesüsteemid Eurosüsteemi üks põhiülesanne on edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist. Selle ülesande täitmisel toimivad liikmesriikide keskpangad arveldussüsteemide haldurina, valdkonna poliitika kujundajana ja arveldussüsteemide järelevaatajana. Eesti Pank jätkab arveldussüsteemide halduri ülesannete täitmist. Eesti Pank jätkab arveldussüsteemide halduri ülesannete täitmist. Eurosüsteemi liikmena hakkab Eesti Pank rohkem osalema maksesüsteemide poliitika
väljatöötamises,
sealhulgas EKPSi standardite ja juhendite ning Euroopa Keskpanga õigusaktide koostamises. Eesti Pank täidab nii täna kui ka tulevikus maksesüsteemide järelevaataja rolli,
hinnates maksesüsteemide vastavust kehtestatud standarditele.Statistikategevus Eurosüsteem vajab oma põhiülesannete täitmiseks üksikasjalikku teavet euroala majanduse ja finantssüsteemi kohta. Andmete kogumisel, töötlemisel, analüüsil, avaldamisel ja metoodikategevusel kehtiv ülesannete jaotus EKP ja liikmesriikide keskpankade vahel sarnanebrahapoliitika vallas kehtiva jaotusega. EKP nõukogu kinnitab selleks tööks vajalikud standardiseeritud statistikanõuded ja statistika edastustähtajad, olles eelnevalt konsulteerinud liikmesriikide keskpankadega. Statistiliste andmete igapäevase kogumise ja töötlemisega ning statistikaväljundite koostamisega tegelevad aga keskpangad. Riikide keskpangad osalevad euroala statistika koostamisel. Nad koguvad riigi krediidiasutustelt, teistelt finantsasutustelt ja äriühingutelt ning ka riigiasutustelt statistilist teavet järgmistes valdkondades:
1) raha-, pangandus- ja finantsturud,
2) maksebilansistatistika ja eurosüsteemi rahvusvahelised reservid, 3) finantseerimiskontod. Samuti vahendab Eesti Pank Euroopa Keskpanka Eesti üldist majandus- ja riigirahandusstatistikat koos kommentaariga ning osaleb riigiüleste statistikaandmebaaside võrgustike töös. Pärast Eesti ühinemist euroalaga kasvasid Eesti Panga tööülesanded statistika vallas, kuna ühisrahasüsteemis nõutakse euroala keskpankadelt üksikasjalikumat statistikat kui euroalavälistelt keskpankadelt. Keskpanga varad ja kohustused Eesti Pank ja teiste euroala riikide keskpangad on ka pärast euro kasutuselevõttu sõltumatud ja iseseisvad keskpangad oma varade ja kohustustega. Eurosüsteemiga ühinemine tõi kaasa mõned muutused Eesti Panga varade ja kohustuste struktuuris. Eesti Panga bilansi kohustuste poolel toimus pärast euroalaga ühinemist kaks suuremat muutust.
1) Kasvas sularahaemissioon, mis on bilansis kirjas keskpanga
kohustusena. Tehniliselt on sularahaemissiooniga seotud kohustuse kirje bilansis alates euroalaga liitumisest arvestuslik suurus ehk hinnang Eesti osale
kogu piirkonnas käibele lastud sularahakogusest. See hinnang saadakse meie EKP põhikapitalis oleva kapitaliosaluse alusel ning on määratud sisemajanduse
koguprodukti ja rahvaarvuga. Teiste euroala riikidega võrreldes on Eestis tegelikult sularaha käibes suhteliselt vähe ning seetõttu hakkab arvestuslik sularaha
hulk olema bilansis tegelikust märksa suurem. Eestis ringluses olevad eurod jäävad Eesti Panga kohustuseks, mis on vaja
saja protsendi ulatuses katta Eesti Panga varadega. Sama põhimõte kehtis varem kroonide puhul.
2) Pärast euro kasutuselevõttu vähenes EKP reeglite järgi Eesti pankade kohustusliku reservi nõue. Kohustusliku reservi määr langes seniselt 15%lt 2%le[4]. Selle tulemusena liikusid kommertspankade vahendid tagasi kommertspankade käsutusse ning samavõrra vähenes Eesti Panga bilansis kohustuste ja varade maht. Varade poolel tõi euroalaga ühinemine kaasa kolm olulisemat muutust.
1) Suurenes Eesti Panga osalus EKPs ning kanti üle osa reservidest.
2) Kohustusliku reservi nõude vähenemise tõttu kahanesid ka Eesti Panga finantsvarad. 3) Tegeliku käibesse lastud ja arvestuslikult bilansi kohustuste poolel oleva sularaha koguse vahe kaetakse nõudega eurosüsteemi vastu. Pärast euro kasutuselevõttu hakkas järk-järgult muutuma Eesti Panga varade struktuur. Kui krooni emissioon pidi olema valuutakomitee reeglite järgi tagatud ainult välisvaradega, siis euro emissioon võib olla tagatud nii kodu- kui ka välismaiste varadega (nõuetega nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide kui ka välisriikide vastu), mis peavad vastama eurosüsteemi ühtsetele nõuetele. Kui krooni kattevaraks olid suurte tööstusriikide (USA ja euroala) valitsuste võlakirjad, siis euroalal võivad (euro) kattevaraks lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad, nagu näiteks laenud kommertspankadele. [1] Kuni 1. jaanuarini 2011 oli Eesti EMU piiratud õigustega liige. |