Eesti Pank - Bank of Estonia

Kes ja kuidas otsustab riigi sobivuse üle euroalaga liitumiseks?
Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikele 2 otsustab riigi suhtes erandi kaotamise ehk euroala liikmeks saamise kvalifitseeritud (2/3) häälteenamusega Euroopa Liidu Nõukogu (üldjuhul rahandus- ja majandusministrite koosseisus, kuhu kuulub ka Eesti minister). Ettepaneku otsuseks teeb Euroopa Komisjon. Sellele lisatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga aruanded, Euroopa Parlamendi arvamus ning riigi- või valitsusjuhtide koosseisus kohtunud nõukogu (Euroopa Ülemkogu) arutelu tulemus. Erandi kaotamiseks peab riigi õigusraamistik vastama asutamislepingule ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjale. Samuti peab riik täitma Maastrichti kriteeriumid. Kriteeriumidele vastavust hinnatakse kord kahe aasta jooksul või riigi enda taotlusel.
Kui erandi kaotamise otsus on tehtud, siis määrab vastavalt asutamislepingu artikli 123 lõikele 5 lõpliku vahetuskursi ühehäälselt (see tähendab, et keegi ei ole vastu) Euroopa Liidu Nõukogu. Ettepaneku määruse andmiseks teeb Euroopa Komisjon; sellele lisatakse Euroopa Keskpanga arvamus. Euroopa Liidu Nõukogu hääletamisest võtavad osa euroala ja vastava riigi rahandusministrid.
Liitumisprotseduur ei pruugi Eesti seisukohast tunduda loogiline, sest meie vahetuskurss on fikseeritud, aga on riike, kellel on ujuv vahetuskurss. Ujuva vahetuskursi korral ei saa kurssi fikseerida enne, kui pole teada, kas riik täidab euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Sellepärast otsustakse kriteeriumide täitmine / erandi kaotamine ja vahetuskurss just sellises järjekorras. Sisuliselt ei ole Eesti krooni kursi fikseerimine euro suhtes vajalik, sest see on juba fikseeritud. Juriidiliselt aga tuleb riike võrdselt kohelda ehk liitumisprotseduur peab olema kõigi jaoks ühesugune. Seepärast otsustatakse ka Eesti puhul kõigepealt erandi kaotamine ja siis fikseeritakse määrusega vormiliselt ka vahetuskurss.

Miks Eesti ei liitu euroalaga 2007. aastal? Millal euro tuleb?
Eesti valitsus ja keskpank on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga esimesel võimalusel ehk niipea, kui Eesti täidab selleks vajalikud tingimused. 30. novembril 2006 otsustas valitsus, et euroga liitumise täpset kuupäeva ei määrata, sest Eesti ei täida nõutud inflatsiooni kriteeriumi. Kuna hindade arengud on sageli kiired, on inflatsiooni rohkem kui paar aastat ette keeruline usaldusväärselt prognoosida. Seetõttu pole hetkel võimalik ka täpselt hinnata, millal Eesti võiks hinnastabiilsuse kriteeriumi täita ning euroala täisliikmeks saada.

Kui kaugel ollakse Eestis praktiliste ettevalmistustega eurole üleminekuks, võttes arvesse, et tähtaja osas ei ole täit selgust?
Maastrichti kriteeriumide hindamise täpne aeg on iga euroalaga liituda sooviva riigi osas hetkel veel lahtine. Sellegipoolest on ettevalmistusi euroalaga liitumiseks vaja teha juba täna, et tagada vajadusel sujuv eurole üleminek. Näiteks on ettevõtjatele saadetud teabekiri, mis annab neile vajalikke juhiseid eurole üleminekuks valmistumiseks. Selleks tuleb valmistuda niikuinii, vaatamata täpse kuupäeva puudumisele. Mida varem ja põhjalikumalt on Eesti ettevalmistusi teinud, seda kiiremalt ja valutumalt suudame reageerida hetkel, kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusministrid on koostöös Eestiga andnud meile liitumiseks rohelise tule.

Miks Eesti tahab kiiresti euro kasutusele võtta?
Euroalaga ühinemisel jätkub Eesti lõimumine ELiga, mis tagab jätkuvalt kiire ja stabiilse majandusarengu. Eurosüsteemi liikmeksolek aitab vähendada riigispetsiifilisi riske, mis omakorda suurendab majanduse usaldusväärsust. See toob kaasa riigireitingu tõusu, intressimarginaalide alanemise ning välisinvestorite suurema huvi Eesti majanduse vastu. Samuti on oodata tehingukulude (peamiselt valuutavahetuskulude) vähenemist ning hindade paremat võrreldavust, mis toetab hinnastabiilsust.

Millist kasu mina tavakodanikuna euro tulekust saan?
Eurole üleminekul muutub mugavamaks reisimine, vähenevad valuutavahetuskulud, rääkimata vähem teadvustatud eelistest, nagu näiteks madal laenuintresside tase, mis on n-ö avansina enne euro kasutuselevõttu aidanud elamistingimusi parandada paljudel elanikel.

Kas eurole üleminek toob kaasa hinnatõusu? Mida saab riik teha, et hinnatõusu takistada?
Euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1-0,3 protsendipunkti vahemikku.
Mitmesugused uurimused on kinnitanud inflatsiooni sõltuvust tarbijaootustest - lisaks turukonkurentsile mängivad hinnakujunduses olulist rolli klientide ootused hinnataseme suhtes. Eesti elanikud on juba alates Euroopa Liiduga ühinemisest tajunud hindade tõusu tunduvalt kõrgemana, kui selleks alust on olnud. Kui eelmisel aastal mõjutas inimesi teadmine, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga, siis praegu avaldab mõju euro kasutuselevõtu ootus. Nii arvab suur osa Eesti elanikest, et hinnad tõusevad euro kasutuselevõtmisel rohkem võrreldes sellega, kui me jääksime krooni kasutama.
Riik on hinnatõususurve vähendamiseks võtnud ette mitmeid samme. Näiteks Tarbijakaitseamet korraldab alates 2004. aasta oktoobrist hinnavaatlusi jaekaubanduses, teeninduses ja toitlustuses nii Tallinnas, Tartus kui ka Viljandis. Alustades hinnavaatlusi juba paar aastat enne eurole üleminekut, on võimalik jälgida hinnatrende, mis annavad selgust tavapärastest hooajalistest hinnamuutustest ja nendest, mis tekivad üleminekul kroonilt eurole. Tänu hinnavaatlustele tekib võrdlusbaas, kuhu salvestuvad hindade jooksvad muutused. See aitab vähendada võimalust eurole ülemineku sildi all järsult hindu tõsta.
Et hoida ära täiendavat survet inflatsioonile, on valitsus heaks kiitnud ettepaneku ümardada euro kasutuselevõtul riiklike maksude, tasude ja lõivude konverteerimisel summad maksumaksjatele ja riiklike toetuste saajatele soodsamas suunas. On loodud foon hindadega spekuleerimise ärahoidmiseks. Riik annab nii kaupmeestele eeskuju, järgimaks häid tavasid hindade konverteerimisel kroonidest eurodeks.
Jaekaupmeestele sätestatakse kohustus avaldada kaupade hinnad lisaks kroonidele ka eurodes juba enne euro kasutuselevõttu. Eesmärk on anda inimestele aega harjuda euro kui rahaühikuga ning vältida võimalikke väärarusaamu, mis võivad tekkida hindade arvuliste suuruste muutusest. Positiivne on, et paljud kauplused esitavad hindu nii kroonides kui ka eurodes juba praegu.

Kas kaupmehed ikka ümardavad hindu vastavalt ümardamisreeglile? Kas keegi teostab ka kaupmeeste üle järelevalvet? Mida teeb riik selleks, et hindu ei tõstetaks?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistamisel olevas määruses kehtestatakse hindade ümberarvestamise ja ümardamise reeglid. Ümardamine on kohustuslik vähemalt ühe eurosendi täpsusega. Ümardamisreeglid hakkavad kehtima 2006. aasta 1. septembrist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel korraldatakse järjepidevat hinnavõrdluste läbiviimist kuni 1. juulini 2008. Sellest teavitatakse avalikkust läbi ajakirjanduse. Protsessi kaasatakse vabatahtlikud tarbijaühendused, Tarbijakaitseamet ja Eesti Konjunktuuriinstituut. Hinnavõrdlused hõlmavad enamtarbitavaid toidukaupu, odavamaid esmatarbekaupu ja enamkasutatavaid teenuseid.

Kus trükitakse Eesti euro rahatähed ning vermitakse euromündid?
Eesti euromüntide vermimiseks tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Lisaks Soome rahapajale osalesid Eesti euromüntide valmistamise vähempakkumisel Austria, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia rahavermimiskojad.
Esimesed euro rahatähed hangitakse Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel.

Kus ja kui kaua saab vahetada kroone eurodeks?
Euro sularaha lastakse ringlusse ja kroonid kõrvaldatakse käibelt pangakontorite, sularahaautomaatide ning jaekaubanduse kaudu. Krediidiasutused vahetavad vähemalt kuu aega enne ja kuus kuud pärast üleminekupäeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta kõigis pangakontorites ning seejärel veel kuus kuud piiratud kontorivõrguga. Pärast seda vahetab Eesti Pank kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.

Kuidas saab kroonid eurodeks vahetada? Mis saab minu arvelduskontol olevast rahast?
Pangad vahetavad kokkuleppel Eesti Pangaga kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta ning jätkavad seejärel nimetatud teenuse osutamist vähemalt kuue kuu jooksul piiratud kontorivõrguga. Pärast kroonide eurodeks vahetamise lõppu pankades vahetab Eesti Pank tähtajatult kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta.

Alates €-päevast kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mil euro ja kroon on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Kauplustes saab maksta nii eurodes kui kroonides, vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes. Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis.

Kontorahas toimub €-päeval eurole järsk üleminek, st üleminekuperioodi ei ole. Krooni kontoraha konverteeritakse üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks.

Enne 01.05.2004 kajastus EUR kurss Eesti Panga päevakursside tabelis 15,64664. Kas alates sellest kuupäevast on euro kurss krooni suhtes 15,6466?
Alates 3. maist 2004 fikseerib Eesti Pank krooni päevakursid kuue tüvenumbri ulatuses endise seitsme asemel. Mainitud muutus on seotud Eesti liitumisel ERM2-ga. Vastavalt Euroopa keskpankade lepingu lisas sätestatule fikseeritakse ERM2-ga liitudes Eesti krooni kurss euro suhtes kuue tüvenumbrilisena. Eesti krooni ametlik kurss euro suhtes on määratud Eesti Panga presidendi 31. detsembri 1998 määrusega, mille kohaselt võrdub üks euro 15,6466 Eesti krooniga.

Millise kursiga saab kroone eurodeks vahetada?
Euroalaga liitumine ja vahetuskursi lõplik fikseerimine on mitmepoolsed otsused. 1999. aastast euroalasse kuuluva üheteistkümne riigi puhul määrati vahetuskursiks 31.12.1998 kehtinud viimane turukurss. Eesti vahetuskurss on Saksa marga ja euro suhtes olnud fikseeritud juba rohkem kui kolmteist aastat. Seetõttu lähtuvadki nii Eesti Pank kui valitsus eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel.

Näide 1. Kui soovite arvestada eurodesse näiteks 264,50 krooni, tuleb teha jagamistehe: 264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104 eurot.

Seejärel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta - 16,90463104. Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole, seega ümardamine 1 sendi täpsuseni oleks selle näite korral 16,90 eurot.

Milliste toodete/teenuste hinnad peavad olema toodud kahes vääringus? Millised reeglid hindade esitamisel kehtivad?
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse kohustus avaldada kaupade ja teenuste hinnad nii Eesti kroonides kui eurodes 6 kuud enne ja pärast eurole üleminekut. Kohustus laieneb kauba või teenuse hinna avaldamisele müügikohas, kus on võimalik hinnainformatsiooni edastamine trükitehniliselt või käsikirjas. Sellega tagatakse tarbijatele hindade avaldamine kahes vääringus kõigis esmatarbekaupu müüvates kauplustes ja müügikohtades, kus tarbijad sooritavad kõige rohkem oma igapäevaseid oste. Soovitav on aga juba praegu hindu kahes vääringus näidata. Kõik, kes seda vabatahtlikult teevad on alates 1.09.2006 kohustatud kasutama summade konverteerimisel ametlikku Eesti Panga kurssi 15,6466.

Kas pärast euro tulekut ikka kehtivad kroonimargid, kroonipiletid jt ettemaksmist tõendavad maksedokumendid?
Tähtajatute, ettemakse sooritamist tõendavate dokumentide kohta kehtestatakse eriregulatsioon:
i) vähemalt kolm kuud enne eurole üleminekut kehtestatakse kõikidele avaliku sektori asutustele teavitamiskohustus selle kohta, millised on asutuse poolt varem välja antud piletite jt dokumentide kehtivusaeg ja kasutustingimused eurole üleminekul;
ii) minimaalseks kehtivusajaks postmarkide puhul sätestatakse vähemalt kolm aastat euro käibeletulekust;
iii) kroonides olevatele kohaliku ühistranspordi piletitele kehtestatakse minimaalseks kehtivusajaks kolm kuud pärast €-päeva.
Ettemakse tasumist tõendavad dokumendid, millele on märgitud kehtivusaeg, kehtivad vastavalt märgitud tähtajale.

Milliseid uusi teadmisi ja oskusi peavad minu töötajad euro tulekul omama? Kes selliseid koolitusi läbi viib?
Eesti Pank plaanib 2007. aasta jooksul (alates teisest kvartalist) läbi viia mitu sularahakäitlejate koolitust. Eesmärgiks on jagada teavet euro sularaha turvaelementide kohta, et niiviisi minimeerida euro sularaha võltsingute levikut. Koolituste käigus koolitatakse piiratud hulk edasikoolitajaid, kes omakorda koolitavad edasi teisi sularahakäitlejaid.

Kes kujundas Eesti euromündi?
Eesti euromündi rahvusliku külje kujundusvõistluse võitja on Lembit Lõhmus võistlustööga Hara 2 (nr 4). Lõhmuse töö sai telefonihääletusel 12 482 häält.

Kes valis välja Eesti euromündi kujunduse? Kuidas valik tehti?
2004. aasta juunis väljakuulutatud konkursile laekus 19. oktoobriks õigeaegselt kokku 134 tööd. Ekspertide žürii väljavalitud kümme parimat tööd osalesid nädala väldanud telefonihääletusel, mille käigus anti kokku 45 453 häält.
Telefonihääletuse tulemused kinnitas Eesti Panga kokkukutsutud žürii, kes tegi novembri alguses ka otsuse kümne rahvuslikku hindamisvooru jõudnud kavandi osas.

Kas Eesti euromündi motiivi on võimalik muuta?
Eesti euromüntide rahvusliku külje motiivi valik on Eesti Panga pädevuses. Rahvuslikku mündikülge on võimalik muuta. Kavandatud muudatustest tuleb teavitada teisi liikmesriike. Pärast otsuse tegemist on vaja teavitada avalikkust ja uus mündikujundus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Mis muutub euromüntide uuendatud ühisküljel?
Euromüntide ühisküljele on kavandatud väike muudatus. Kui praegu käibivate euromüntide ühisküljel on kujutatud vaid 15 liikmesriiki, siis uutel müntidel on kujutatud kogu Euroopa kaarti. Eesti võtab uue kujundusega mündid kasutusele kohe, teistes Euroopa riikides toimub üleminek uuele kujundusele järk-järgult. Uuendus ei puuduta 1-, 2- ja 5sendiste müntide ühiskülge, kuna neil on kujutatud maakera, mitte Euroopat.

Millal alustatakse müntide vermimist?
Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Praegustel eeldustel toimub see 2006. aasta sügisel.

Kui turvalised on euro rahatähed?
Euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt keeruliseks. Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust kiiresti ja hõlpsalt kontrollida. Veidi hoolikamalt uurides peaks igaüks suutma eristada ehtsat rahatähte võltsingust.

Kuidas ära tunda valeraha?
Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast rahatähte rahaga, mille õigsuses Te veendunud olete. Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne. Näiteks võib sada protsenti kindel olla, et sularahaautomaadist saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum küsida abi kommertspankade kontoritest. Samuti teavitatakse enne eurole üleminekut avalikkust senisest enam euro rahatähtede ja müntide kujundusest, turvaelementidest jms.

Mida on tehtud selleks, et nägemispuudega inimesed saaksid erinevatel euro rahatähtedel vahet teha?
Euroraha kujundamise algfaasis konsulteeriti pidevalt Euroopa Liidu Pimedate Ühinguga. Kõik seitse rahatähte on erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel. Samuti kannavad rahatähed kombatavaid turvaelemente. Rahatähti on võimalik eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades ja raha on kohati erineva paksusega. Osalise nägemispuudega inimestele mõeldes on iga rahatäht ise värvi (näiteks 20eurone on sinist värvi) ja rahanumbrid on trükitult suurelt ja väljapaistvalt.

Kus kehtib euro seadusliku maksevahendina?
Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis, hiljem liitus Kreeka. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend kaheteistkümnes ELi liikmesriigis, neljas muus Euroopa riigis, Balkani poolsaare kahel territooriumil ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud.

ELi liikmesriigid:
Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome.

Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Ühendusega:
Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik.

Riigid või territooriumid, kus kasutatakse eurot ametliku kokkuleppeta:
Andorra, Montenegro ja Kosovo.

Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud:
Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad.

Millal liituvad euroalaga ülejäänud üheksa uut liikmesriiki?
Kõigi uute liikmesriikide täpne liitumisaeg selgub pärast nende riikide majanduslike ja õiguslike konvergentsikriteeriumide täitmist. Seetõttu on järgnevalt viidatud kuupäevad vaid nimetatud riikide täna teada olevad eesmärgid:
01.01.2007 Sloveenia
01.01.2008 Läti, Küpros, Malta
2009-2010 Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Poola

Leedu eesmärk on küll jätkuvalt 1.1.2007, kuid 2006.a. mai keskel avaldatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga lähenemisaruannete kohaselt ei ole Leedu liitumiseks valmis. Uut liitumistähtaega ei ole Leedu nimetatud.

Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud?
Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2, kus nad peavad osalema vähemalt kaks aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja õiguskeskkonna vastavust euroala nõuetele. Lisaks kaheteistkümnele euroala riigile on veel seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti, juba ERM2 liikmed. Seega peaks euroala laienema lähema viie aasta jooksul mitme riigi võrra. Suurbritannial ja Taanil on õigus eurot kasutusele mitte võtta, teised ELi liikmesriigid on kohustatud euro käibele võtma.

Kas Eestis saab veel vahetada ümber Saksa marku, Soome marku ja Prantsuse franke?
Seoses euro käibeletulekuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) liikmesriikides 2002. aasta alguses kadusid käibelt ka nimetatud riikide endised koduvaluutad. Eesti Pangal ei ole täielikku ülevaadet selle kohta, milliseid valuutasid erinevad kommertspangad või valuutavahetuspunktid vahetavad. Täpse ja operatiivse info saamiseks palume Teil pöörduda konkreetsesse panka või valuutavahetuspunkti.
Juhul, kui pangad ning valuutavahetuspunktid ei vaheta EMU liikmesriikide endiseid valuutasid, saate alati abipalvega pöörduda vastava riigi keskpanga poole, mille raha soovite vahetada. Alljärgnevast tabelist leiate EMU liikmesmaade endiste koduvaluutade vahetamise tähtajad riikide lõikes:

Endiste rahvusvaluutade vahetus

* Hollandi kuldnaid (rahatähed ning mündid) vahetab Hollandi keskpank ümber tingimusel, et need ei ole omandatud äritegevuse raames peale 27.01.2002. Lisainformatsioon Hollandi keskpanga kodulehel.

Kust saab euro meenemünte numismaatikutele?
Eesti Pank ei vahenda euro numismaatilisi tooteid enne eurole üleminekut. Praegu saab numismaatilisi tooteid osta vastavatest äridest või nende vahendusel või Interneti kaudu.
Münte saab osta ka infokeskusest:
Euro Information Centre & Bookshop
Kaiserstrasse 29
60311 Frankfurt
SAKSAMAA
Tel.: +49 69 24 40 47 98
Faks: +49 69 24 40 47 99
e-post: euro-infoshop@t-online.de

Mis asi on Euroopa Majandus- ja Rahaliit (EMU)?
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinnaskaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Ettevalmistus toimus kolmes etapis, millest viimane algas 1999. aastal euro loomise ja ühtse rahapoliitika algusega.

EMU on loodud Euroopa Liidu kahe keskse majanduspoliitilise eesmärgi - ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning ühtlane ja madal inflatsioonitase - elluviimiseks. Ühtse rahapoliitika eesmärgiks on ühise raha, keskpanga ja intressimäärade kaudu tagada liikmesriikides tervikuna madal inflatsioonitase (kuni 2% aastas). Mitmed uurimused ja tööstusriikide aastakümnetepikkune kogemus on tõestanud, et stabiilne, madal ja kergesti ennustatav inflatsioonitase tagab kõige soodsamad tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. See võimaldab ettevõtetel ja eraisikutel lihtsamini planeerida oma investeerimis- ja tarbimisotsuseid ning tagada niiviisi ressursside tõhus paigutus.

Kas Eesti Panga ülesanded muutuvad pärast eurole üleminekut?
Euro kasutuselevõtmisel hakkavad Eesti Panga esindajad osalema ka europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel. Igapäevaselt jätkab Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga.

Nõukogu otsust toetavad eelkõige euroala kodanike vähene nõudlus väga väikese väärtusega rahatähtede järele, selliste rahatähtede emiteerimisega kaasnev suurem ebaefektiivsus kolmandate isikute, näiteks jaemüügisektori ja müügiautomaaditööstuse jaoks, ning rahatähtede suured trüki- ja töötlemiskulud.

Mida sagedasti euro kohta küsitakse