| Avaleht » Euroopa Liit » Euro » Eurole üleminek Eestis kulges edukalt |
|
|
Eurole üleminek Eestis kulges edukaltEesti võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2011 ja sai euroala 17. liikmesriigiks. Ühisraha kasutab Euroopa Liidus nüüd juba rohkem kui 330 miljonit inimest. Nagu kõik teised riigid, kes on eurole üle läinud pärast 2002. aastat, kasutas ka Eesti nn järsku üleminekut. See tähendab, et võtsime euro kasutusele ja vahetasime sularaha ühel ja samal ajal. Kahenädalane paralleelkäibeperiood, kui seadusliku maksevahendina kehtis nii euro kui ka kroon, võimaldas endises vääringus pangatähed ja mündid järk-järgult käibelt kõrvaldada. Eesti edukas üleminek eurole kinnitas taas, et lühike paralleelkäibeperiood on piisav, kui üleminek on korralikult ette valmistatud. Euroopa Komisjoni hiljutise eurobaromeetri kiiruuringu kohaselt pidas koguni 87% eestlastest eurole üleminekut sujuvaks ja tõhusaks. Eesti ettevõtjad, pangad ja kodanikud olid enne üleminekupäeva eurosularahaga hästi varustatud. Sularahaautomaadid ja kaupluste kassaterminalid olid õigel ajal ette valmistatud ning pangad ja postkontorid tulid täiendava töökoormusega paralleelkäibeperioodil hästi toime, kui pangatehinguid tehti 3–5 korda rohkem kui tavaliselt. Jaemüüjad said hästi hakkama üksikute väiksemate probleemidega ja kahe vääringu samaaegse käsitsemisega. Eesti ametiasutused tegid kõik, et leevendada inimeste kartusi eurole üleminekuga kaasneva hinnatõusu suhtes. Muu hulgas pidid kaupmehed esitama hindu korraga kahes vääringus, Eesti kroonides ja eurodes, 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011. Uuringu põhjal leidis peaaegu üheksa eestlast kümnest, et hindade esitamine kahes vääringus oli väga kasulik või pigem kasulik ning lihtsustas hinnavõrdlust ja aitas harjuda mõtlema uues vääringus. Lisaks kinnitas üle 80% elanikest, et hinnad olid alati või enamasti esitatud nõuetekohaselt kahes vääringus. Samasugune kogemus on olnud ka teistel eurole üle läinud riikidel. Teine oluline algatus Eestis oli ausa hinnastamise kokkulepe, millega liitunud kohustusid hindu üleminekuperioodil põhjendamatult mitte tõstma ja järgima üleminekueeskirju. Eurole ülemineku praktilistest aspektidest teavitati elanikke teabekampaaniaga, mis algas varakult enne euro tulekut. Euroopa Komisjoni jaanuari uuringu põhjal pidas suur osa eestlastest end hästi või üsna hästi eurost infomeerituks. Lisateave: |