EESTI PANGA PRESIDENDI MÄÄRUS NR. 5
14. märts 2002. a.
Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute korra kinnitamine
Võttes aluseks Eesti Vabariigi rahaseaduse (RT 1992, 21, 299) § 5,
Eesti Pank määrab:
1. Kinnitada lisatud "Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute kord".
2. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2000. aasta määrus nr 14 "Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute kord"(RTL 2001, 3, 27).
Rein Minka
Asepresident presidendi ülesannetes
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi
14. märtsi 2002. a.
määrusega nr 5
Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute kord
1. Eesti Pank teeb välisvaluuta ostu- ja müügitehinguid Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsentsi omavate krediidiasutustega.
2. Eesti Pank on igal pangapäeval kella 9.00-17.00 kohustatud Eestis tegutsevate krediidiasutustega tegema piiranguteta ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja järgmiste valuutade vahel:
(1) Euro;
(2) USA dollar;
(3) Jaapani jeen;
(4) Suurbritannia naelsterling;
(5) Šveitsi frank;
(6) Kanada dollar;
(7) Austraalia dollar;
(8) Rootsi kroon;
(9) Taani kroon;
(10) Norra kroon.
3. Eesti Pank võib teha Eestis tegutsevate krediidiasutustega ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja kõigi teiste Eesti Panga poolt ametlikult noteeritavate valuutade vahel. Samuti võib Eesti Pank Eestis tegutsevate krediidiasutustega teha Eesti Panga poolt noteeritava kahe valuuta vahelisi ostu- ja müügitehinguid.
4. Euro ja Eesti krooni vahelisi ostu- ja müügitehinguid tehakse Eesti Panga poolt noteeritava kursiga. Kõikide teiste valuutadega tehakse tehinguid lähtudes valuutade turukurssidest ning Eesti krooni ja euro vahelisest suhtest.
5. Eesti Panga ja Eestis tegutsevate krediidiasutuste vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute väärtuspäevaks on üldjuhul teine pangapäev pärast tehingu tegemise päeva e. nn. spot-väärtuspäev. Erandina on Eesti Pangal õigus teha välisvaluuta ostutehinguid samaks ja järgmiseks pangapäevaks. Pangapäeva all mõistetakse päeva, kui on võimalik sooritada arveldusi tehingus sisalduvas mõlemas valuutas.
6. Kui Eesti Pangal on tõsine alus arvata, et Eestis tegutsev krediidiasutus ei täida endale võetud kohustusi, või kui krediidiasutuselt pole väärtuspäevale eelneva pangapäeva kella 17.00ks laekunud tehingu kohta kirjalikku kinnitust, siis on Eesti Pangal õigus viivitada omapoolse ülekandega kuni krediidiasutuselt raha laekumiseni.
|
