Kirje 1 - Kuld
Eesti Panga kullareservide väärtuse muutusest annab
ülevaate alljärgnev tabel:
| |
Kogus
(untsides) |
Untsi turuhind
(kr) |
Turuväärtus
(tuh kr) |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
8 250,171 |
4 147,28908 |
34 216 |
| Ümberhindlus |
|
|
-2 380 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
8 250,171 |
3 858,84260 |
31 836 |
Kirje 2 - Konverteeritav
välisvaluuta
Kirjes sisalduvad Eesti Panga välisvaluutareservid
konverteeritavas välisvaluutas koos tekkepõhiste
intressidega, mille juhtimiseks kasutatakse järgmisi
finantsinstrumente: nõudmiseni ja tähtajalised
deposiidid, diskonteeritavad, kõikuva ja fikseeritud
intressimääraga ning indeksiga seotud võlakirjad,
hetke-, tuleviku- ja swaptehingud, repo- ja
pöördrepotehingud ning krediidid välismaistelt
finantsinstitutsioonidelt.
1998. aasta jooksul jäid Eesti Panga
välisvaluutareservid 1997. aasta lõpu tasemele.
Välisvaluutareserve suurendasid tulud riiklikelt
võlakirjadelt ja lühiajalistelt investeeringutelt.
Samal ajal vähendasid välisvaluutareserve Eesti
krediidiasutustele müüdud konverteeritav välisvaluuta
ja tugilaenu ennetähtaegne tagasimaksmine
Rahvusvahelisele Valuutafondile (vt kirje 3) ning Saksa
marga tugevnemisest enamiku välisvaluutade suhtes
tingitud valuutakursi muutused. 1998. aasta lõpul
moodustasid Saksa markades nomineeritud varad
välisvaluutareservidest 97%, mis on kooskõlas Eesti
Panga valuutariski juhtimise põhimõtetega.
Eesti Panga välisvaluuta paigutamise reeglid lubavad vastavaid tehinguid sooritada üksnes rahvusvaheliselt
kõrge reitingutasemega pankade ja teiste
finantsinstitutsioonidega. Eesti Panga
välisvaluutareservide paigutamisel lähtutakse eelkõige
sellest, et emiteeritud kroonid oleksid tagatud
konverteeritava välisvaluutaga, likviidsuse
kindlustamisest ja etteantud riskipiiranguid arvestades
suurima tulu saamisest. Kõik see eeldab, et Eesti Panga
välisvaluutareservid on paigutatud madala riskiastmega
likviidsetesse instrumentidesse keskmise tähtajaga ca 2
aastat.
Kirje 3 (ja kirje 12) - SDRi konto
Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF)
Sellel kirjel on kajastatud kasutamata varasid ja
kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Valuutafondi
poolt Eestile antud SDRides nomineeritud laenudest.
Aastail 1992-1995 andis Rahvusvaheline Valuutafond
Eesti Pangale tugilaenu (Standby Agreement; SBA), mis
investeeriti vastavalt sõlmitud fondihalduslepingule
välismaise investeerimispanga poolt 1994. aasta lõpul
SDRi korvvaluutades nomineeritud väärtpaberitesse,
kasutamaks seda efektiivsemalt ja otstarbekamalt,
võrreldes raha hoidmisega Rahvusvahelise Valuutafondi
kontol. Laenu tagasimaksmine algas 1995. aastal ja selle
lõpptähtaeg oleks olnud 2000. aasta märtsis. Tugilaenu
tagasimaksmise põhiosa langes 1997. ja 1998. aastasse.
Seoses tugilaenu mahu kahanemisega piirini, millest edasi
oleks tema juhtimine välise fondihalduri poolt olnud
ebaefektiivne, maksti see 1998. aasta detsembris
Rahvusvahelisele Valuutafondile ennetähtaegselt tagasi
ning sellest tulenevalt lõpetati fondihaldusleping
välismaise investeerimispangaga.
Aastail 1993-1995 laenas Rahvusvaheline Valuutafond
Eesti Vabariigi Valitsusele majandusarengu soodustamise
sihtlaenu (Systemic Transformation Facility; STF), mille
Eesti Vabariigi Valitsus kommertspankade kaudu välja
laenas. Eesti Pank toimis laenu vahendamisel Vabariigi
Valitsuse agendina. Laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg on
2005. aasta jaanuaris. Sihtlaenu tagasimaksmist alustati
1998. aastal, mille jooksul tehti kaks tagasimakset.
Alljärgnev tabel iseloomustab eelpool kirjeldatud muutusi:
| tuh kr |
| |
SBA |
STF |
Kokku |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
166 |
2 |
168 |
| Intressi- ja muud tulud |
1 467 |
672 |
2 139 |
| Ostetud IMFlt SDRe |
328 969 |
57 545 |
386 514 |
| Laenu tagasimaksmine |
-318 128 |
-36 768 |
-354 896 |
| Intressi- ja muud kulud |
-11 942 |
-20 993 |
-32 935 |
| Kursivahed |
-121 |
25 |
-96 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
411 |
483 |
894 |
|
Kirje 4 (ja kirje 12) - Osalus
Rahvusvahelises Valuutafondis
Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeksolek on kajastatud bilansi aktivapoolel ja see võrdub riigi kvoodiga
fondis, mis on kajastatud bilansi passivapoolel
("IMFi kroonikontod"). Eesti kvoot
Rahvusvahelises Valuutafondis oli 1998. aasta lõpul 46,5
miljonit SDRi ehk 876,3 miljonit krooni.
| |
Tuh SDR |
Tuh kr |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
46 500 |
899 619 |
| Kursivahed |
|
-23 362 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
46 500 |
876 257 |
Kirje 5 (ja kirje 17) - Muud nõuded
Rahvusvahelisele Valuutafondile
Alates 1997. aasta märtsist kajastatakse sellel
kirjel summasid, mille allikaks on SBA-ja STF-laenude
intressimäärale lisatud protsendimäär (praegusel
hetkel ca 0,4%), mida Rahvusvaheline Valuutafond on
reserveerinud oma finantsseisundi tugevdamiseks ning mis
on osaliselt ette nähtud Eesti Vabariigi poolseks IMFi
struktuurimuutuste laiendatud krediidiliini (ESAF)
finantseerimiseks.
Alljärgnev tabel annab ülevaate muude nõuete
struktuurist ja 1998. aastal toimunud liikumisest:
| tuh kr |
| |
SBA |
STF |
Kokku |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
7 948 |
4 502 |
12 450 |
| Reserveerimine |
284 |
613 |
897 |
| Kursivahed |
-213 |
-126 |
-339 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
8 019 |
4 989 |
13 008 |
|
Kirje 6 (ja kirje 18) -
Mittekonverteeritav välisvaluuta
1998. aasta alguses lõpetas Eesti Pank senini
osutatud arveldusteenused Eesti krediidiasutustele
mittekonverteeritavas välisvaluutas. Edaspidi teostavad
Eesti krediidiasutused arveldusi mittekonverteeritavas
välisvaluutas oma korrespondentpankade võrgu kaudu.
Sellel kirjel kajastatakse Eesti Panga 1998. aasta lõpul
sulgemisprotsessis olnud kontosid SRÜ riikide Valgevene
ja Usbekistani keskpankades. Bilansi passivapoolel
kajastub sama summa Eesti krediidiasutuste nõudmiseni
hoiustena, ümberhinnatuna Eesti kroonidesse, kirjel 18
"Mittekonverteeritav välisvaluuta".
Kirje 7 - Laenud
1998. aastal vähenesid laenud krediidiasutustele ligi 10 miljoni krooni võrra. Vähenemise põhjuseks oli
peamiselt vahenduslaenude tagasimaksmine. Eesti Panga
töötajaile antud laenud suurenesid 13,2 miljoni krooni
võrra. Alljärgnevalt on toodud laenude detailsem
liikumine koos täiendavate selgitustega:
| tuh kr |
| |
Jääk
1997. a lõpul |
Antud
laene |
Makstud
tagasi |
Jääk
1998. a lõpul |
| Laenud krediidiasutustele |
24 412 |
1 526 |
-11 433 |
14 505 |
| Eesti Ühispangale |
4 254 |
1 526 |
-1 229 |
4 551 |
| Vahenduslaenud |
20 158 |
|
-10 204 |
9 954 |
| Muud laenud |
26 196 |
17 691 |
-4 522 |
39 365 |
| Eesti Panga töötajaile |
26 196 |
17 691 |
-4 522 |
39 365 |
| Tekkepõhine intress |
4 248 |
23 081 |
-23 917 |
3 412 |
| Kokku |
54 856 |
42 298 |
-39 872 |
57 282 |
|
Eesti Ühispank (Põhja-Eesti Pank)
1995. ja 1996. aastal anti aktsiaseltsile Arrow
finantsabi vastavalt 0,3 ja 0,9 miljoni krooni ulatuses
tema käsutuses oleva poolelioleva hoone hooldamiseks.
1996. aasta lõpul sõlmitud tasulise tsessioonilepingu
järgi loovutas Eesti Pank oma 1,2 miljoni kroonise
nõude aktsiaseltsi Arrow vastu Põhja-Eesti Pangale,
mille viimane tasus 1998. aasta aprillis summas 1,4
miljonit krooni. Kasum nimetatud tehingust - 0,2 miljonit
krooni - kajastati kodumaistes tuludes.
Vastavalt Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga vahel 1997. aasta jaanuaris sõlmitud lepingule omandas Eesti
Pank nõudeõiguse Põhja-Eesti Panga (Eesti Ühispanga) laenudele summas 123,9 miljonit krooni. 1997. aastal avas
Ühispank Eesti Pangale deposiidikonto, kuhu kantakse
lepingust tulenevate laenude laekumisest saadud summad.
1998. aastal laekus deposiidikontole 1,5 miljonit krooni
(1997. aastal 3,0 miljonit krooni), mis kajastati
erakorralistes tuludes (vt kirje 27).
Vahenduslaenud
Vahenduslaenud on 1998. aastal vähenenud poole
võrra. Selle põhjuseks on Eesti krediidiasutustele
Soome ekspordi krediteerimise organisatsiooni
Vientiluotto OY poolt antud laenude tagasimaksmine.
Nimetatud laene vahendab Eesti Pank. Vahenduslaenude
tagasimaksmise viimane tähtaeg langeb 2001. aasta
novembrisse (vt kirje 11).
Laenud Eesti Panga töötajaile
Eesti Panga töötajaile on antud kinnisvaraga tagatud eluasemelaene maksimaalselt 25 aastaks ja tarbimislaene
tähtajaga kuni 2 aastat. Peale selle on antud õppelaene
tähtajaga kuni 10 aastat.
Kirje 8 - Aktsiad
Eesti Panga omanduses olevad aktsiad:
| |
1998 |
1997 |
Osatähtsus
(%) |
Tuh kr |
Osatähtsus
(%) |
Tuh kr |
| Eesti Investeerimispank |
|
|
|
|
| 44 121 aktsiat nimiväärtusega à 1 000
krooni |
|
|
33,3 |
47 524 |
| Eesti Hoiupank |
|
|
|
|
| 1 028 933 aktsiat nimiväärtusega à 10
krooni |
|
|
5,3 |
10 289 |
| Hansapank |
|
|
|
|
| 1 086 553 aktsiat nimiväärtusega à 10
krooni |
1,8 |
10 289 |
|
|
| Optiva Pank |
|
|
|
|
| 23 876 865 aktsiat nimiväärtusega à 10 krooni |
57,9 |
255 000 |
|
|
| Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS) |
|
|
|
|
| 700 aktsiat, millest 200 omavad
hääleõigust |
M/A |
8 |
M/A |
8 |
| SWIFT |
|
|
|
|
| 1 aktsia nimiväärtusega 5 000 BEF |
M/A |
12 |
M/A |
12 |
| Väärtpaberite Keskdepositoorium |
|
|
|
|
| 20 aktsiat nimiväärtusega à 10 000 krooni |
7,1 |
200 |
7,1 |
200 |
| Tallinna Väärtpaberibörs |
|
|
|
|
| 10 aktsiat nimiväärtusega à 10 000 krooni |
3,0 |
100 |
3,8 |
100 |
| Kokku |
|
265 609 |
|
58 133 |
Eesti Investeerimispank
Eesti Investeerimispanga omanike ja OÜ Immerman vahel sõlmiti 18. detsembril 1997. aastal aktsiate
ostu-müügileping, mille järgi aktsiate ostja omandas
aktsiad pärast aktsiate eest tasumist 7. jaanuaril 1998.
aastal. Lepingu alusel müüs Eesti Pank OÜle Immerman
44 121 aktsiat nimiväärtusega à 1000 krooni,
kogusummas 103,3 miljonit krooni. Aktsiate müügi kasum
summas 55,8 miljonit krooni kajastus 1998. aasta
erakorralistes tuludes (vt kirje 27).
Optiva Pank
Tagamaks riigi pangandussüsteemi stabiilse ja
tõrgeteta toimimise, omandas Eesti Pank 1998. aastal
osaluse kahes Eesti kommertspangas (Eesti
Investeerimispank ja Eesti Forekspank). Osaluse ajutine
omandamine oli seotud kahe kommertspanga vahel 30.
septembril 1998. aastal sõlmitud ühinemislepinguga, mis
nägi ette pankade restruktureerimise ühendpangana.
Selline tegevus tugevdas raha- ja pangandussüsteemi ning
kogu Eesti majanduskeskkonda.
Osalus omandati kahe eraldi tehinguga:
1) Eesti Pank ostis 2. oktoobril 1998. aastal
Forekspangalt 66 633 Investeerimispanga
lihtaktsiat nimiväärtusega à 1000 krooni,
kogusummas 135,0 miljonit krooni, omandades
50,24% Investeerimispanga aktsiakapitalist;
2) Forekspanga aktsiakapitali suurendati 120,0
miljoni krooni ulatuses, lastes välja suunatult
Eesti Pangale 12 miljonit nimelist lihtaktsiat
nimiväärtusega à 10 krooni, mille eest Eesti
Pank tasus 16. oktoobril 1998. aastal.
Ühinemislepingu kiitsid heaks mõlema panga aktsionäride üldkoosolekud, mille järel Eesti Pank
andis loa kahe panga ühinemiseks. 18. detsembril 1998.
aastal kanti Eesti Investeerimispanga ja Eesti
Forekspanga ühinemisel moodustatud pank Tallinna
äriregistrisse ärinimega Optiva Pank, asendades samal
ajal iga Investeerimispanga aktsia 178,243 Forekspanga
aktsiaga, mille tulemusena Eesti Pank omandas
täiendavalt 11 876 865 Forekspanga aktsiat. 1998. aasta
lõpul moodustas Eesti Panga osalus Optiva Pangas 57,9%.
Osalust Optiva Pangas ei ole konsolideeritud 1998.
aasta finantsaruandes. Osalus ühendpangas on kavas
müüa strateegilisele välisinvestorile nii ruttu kui
võimalik, arvestades vajadust kindlustada
finantssüsteemi stabiilsus.
Optiva Panga auditeeritud finantsaruande järgi olid tema bilansimaht ja omakapital 1998. aasta 31. detsembri
seisuga vastavalt 3 173,8 ja 337,9 miljonit krooni.
Eesti Hoiupank/Hansapank
Vastavalt Eesti Hoiupanga aktsionäride 1998. Aasta 14. aprilli üldkoosoleku otsusele suurendati panga
aktsiakapitali fondiemissiooni teel, emiteerides iga
aktsia kohta kolm uut aktsiat, mille tulemusena Eesti
Pank omandas 1998. aasta aprillis täiendavalt 3 086 799
uut aktsiat.
Kooskõlas Hansapanga ja Hoiupanga juhatuste poolt 11. juunil 1998 alla kirjutatud ühinemislepinguga, mille
kiitsid heaks mõlema panga aktsionäride erakorralised
üldkoosolekud, ja pärast Eesti Panga poolt ühinemisloa
andmist, toimus pankade ühendamine aktsiavahetuse teel,
mille kohaselt iga Hoiupanga aktsionär sai iga neile
kuuluva aktsia eest 0,264 Hansapanga aktsiat.
Aktsiavahetus toimus 21. juulil 1998 Hansapanga ja
Hoiupanga kandmisel Tallinna äriregistrisse ärinimega
Hansapank, mille tulemusena Eesti Pank omandas 4 115 732
Hoiupanga aktsia eest 1 086 553 Hansapanga aktsiat
nimiväärtusega à 10 krooni.
Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS)
Aktsiad (25% sisse makstud) summas 7 837,50 krooni on
kajastatud ajaloolises maksumuses, mis kujunes 1930.
aastal, mil Eesti Pank astus BISi liikmeks. Selles
maksumuses on kajastatud Eesti kroonide ümberarvestamine
rubladeks 1940. aastal ja rublade ümberarvestamine Eesti
kroonideks 1992. aastal. Täiendavat aktsiate sissemaksu
nõuet ei ole Rahvusvaheline Arvelduspank Eesti Pangale
esitanud. Vastavalt Rahvusvahelise Arvelduspanga
põhikirjale võib seda teha BISi juhatuse otsuse alusel
(vt kirje 28).
Väärtpaberite Keskdepositoorium
1998. aastal vähendati Väärtpaberite
Keskdepositooriumi aktsia nimiväärtust 10 korda (1997.
aastal oli ühe aktsia nimiväärtus 100 000 krooni),
suurendades samal ajal 10 korda aktsiate arvu. Eesti
Panga osatähtsus aktsiakapitalis jäi samaks, mis 1997.
aastal.
Tallinna Väärtpaberibörs
Seoses Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiakapitali suurendamisega 3,3 miljoni kroonini, milles Eesti Pank ei
osalenud, vähenes Eesti Panga osalus Tallinna
Väärtpaberibörsi aktsiakapitalis 1998. aastal 3,0%ni.
Kirje 9 - Muud aktivad
Sellel kirjel on kajastatud mitmesuguseid ettemakseid
teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtajad
langevad 1999. aasta algusesse, ning Eesti Panga muude
käibevarade maksumust. Käesoleval kirjel kajastatakse
samuti Eesti Panga ja Eesti Maapanga vahelisest 1996.
aasta 30. detsembri kokkuleppest tulenevat 800,0 tuhande
kroonist ettemakset, mille Eesti Pank tasus Maapangale
erakorraliste kolimiskulude katteks Tallinnas asuvast
Estonia pst 11 hoonest. Ettemaksest kulutas Maapank
erakorralisteks kolimiskuludeks 18,1 tuhat krooni. Seoses
Maapanga pankrotiga tehti järelejäänud ettemaksele
summas 781,9 tuhat krooni 1998. aasta lõpus
kahjumikindlustuseraldis, kuna tõenäoliselt ei õnnestu seda summat Maapangalt tagasi saada. Lisaks sellele tehti
kahjumikindlustuseraldis Maapanga poolt tasumata leppe-
ja päevatrahvidele summas 170,9 tuhat krooni
kohustusliku reservi miinimumnõude rikkumise eest 1998.
aasta juunis.
Käesoleval kirjel on kajastatud ka Eesti Hoiupangale tagatislepingu alusel 1996. aastal tehtud ettemakset 13,0
miljoni krooni ulatuses, millele sama aasta lõpul tehti
kogu summa ulatuses kahjumikindlustuseraldis. Vastavalt
tagatislepingule pidi Eesti Pank katma Hoiupangale
lepingujärgses valikportfellis olevad 100%liselt
provisioneeritud laenud, mis olid Hoiupanga bilansist
välja kantud. Nimetatud laenude tagasilaekumisest saadud
summad kohustus Hoiupank Eesti Pangale üle kandma kuni
15. märtsini 2001, arvestades Hoiupanga kasuks tehtud
mahaarvamisi laenude ja nendega seotud nõuete
sissenõudmisel. 1998. aasta jooksul kandis Hoiupank
sellest summast Eesti Pangale üle 7,7 miljonit krooni
(1997. aastal 4,7 miljonit krooni), mis on kajastatud
erakorralistes tuludes (vt kirje 27).
Kirje 10 - Põhivarad
Põhivara soetamine ja kulumi arvestus 1998. aastal:
| |
Hooned |
Riistvara |
Inventar |
Tarkvara |
Transpordi-
vahendid |
Kokku |
| Soetusmaksumus |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
68 700 |
32 041 |
61 368 |
11 602 |
7 315 |
181 026 |
| Soetatud |
34 301 |
8 663 |
10 307 |
3 559 |
1 149 |
57 979 |
| Maha kantud, müüdud |
-597 |
-1 220 |
-9 493 |
-2 047 |
-3 572 |
-16 929 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
102 404 |
39 484 |
62 182 |
13 114 |
4 892 |
222 076 |
| Akumuleeritud kulum |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
3 301 |
17 695 |
30 349 |
4 754 |
5 621 |
61 720 |
| Arvestatud |
2 138 |
8 503 |
10 509 |
5 347 |
944 |
27 441 |
| Vähendatud |
-67 |
-1 197 |
-8 946 |
-2 002 |
-3 441 |
-15 653 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
5 372 |
25 001 |
31 912 |
8 099 |
3 124 |
73 508 |
| Jääkväärtus |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
65 399 |
14 346 |
31 019 |
6 848 |
1 694 |
119 306 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
97 032 |
14 483 |
30 270 |
5 015 |
1 768 |
148 568 |
Põhivarad kasvasid 1998. aastal võrreldes 1997.
aastaga 29,3 miljonit krooni. 1998. aasta lõpus valmis
Eesti Panga hooneid Estonia pst 11 ja 13 ühendav
vaheehitis maksumusega 15,1 miljonit krooni. 1998. aastal
tehti ehitus- ja rekonstrueerimistöid Estonia pst 11
pangahoones 11,6 miljoni krooni ja Maardu mõisa
koolituskeskuses 7,6 miljoni krooni eest. Seoses uute
hoonete ja tööruumide kasutuselevõtuga tehti kulutusi
inventari soetamiseks 10,3 miljoni krooni ulatuses.
Kirje 11 - Välisvõlad
Eesti Panga välisvõlgade maht koos tekkepõhiste intressidega Vientiluotto OYle oli 1998. aasta ja 1997.
aasta lõpul vastavalt 9,9 ja 20,3 miljonit krooni.
Käesoleva kirje vastaskirjed kajastuvad bilansi
aktivapoolel krediidiasutustele antud laenude all (vt
kirje 7).
Kirje 12 - IMFi kroonikontod
Sellel kirjel on kajastatud Rahvusvahelise
Valuutafondi deposiidid Eesti kroonides Eesti Pangas.
Need sisaldavad fondi poolt Eesti Pangale antud laene ja
Eesti Vabariigi kvooti Rahvusvahelises Valuutafondis (vt
ka kirjed 3, 4 ja 17).
Alljärgnev tabel kroonides iseloomustab
Rahvusvaheliselt Valuutafondilt saadud laenude ja fondis
osalusega seotud liikumisi.
| tuh kr |
| |
SBA |
Osalus |
Kokku |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
330 791 |
899 526 |
1 230 317 |
| Arvestatud intressid |
28 969 |
|
28 969 |
| Kursivahed |
-6 295 |
-23 359 |
-29 654 |
| Laenu tagasimaksmine |
-318 128 |
|
-318 128 |
| Makstud intressid |
-31 954 |
|
-31 954 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
3 383 |
876 167 |
879 550 |
|
Kirje 13 - Mitteresidentide kontod
Sellel kirjel on kajastatud SRÜ riikide keskpankade
intressita nõudmiseni hoiused Eesti kroonides, mida
kasutatakse Eesti ja SRÜ riikide vahelisteks
arveldusteks Eesti Panga vahendusel.
Kirje 14 - Sularaha ringluses
Siin on kajastatud Eesti Panga poolt emiteeritud
rahatähed ja mündid, mis on väljastatud Eesti Pangast
(ringluses oleva sularaha analüüsi vt käesoleva
aruande lk 64-67).
Kirje 15 - Krediidiasutuste kontod ja muud jooksvad kohustused
Sellel kirjel on kajastatud Eesti krediidiasutuste
arvelduskontod Eesti Pangas. Alates 1996. aasta 1.
juulist on Eesti Pank maksnud krediidiasutustele intresse
arvelduskonto saldo selle osa eest, mis ületas
krediidiasutusele aruandekuuks kehtestatud keskmise
kohustuslike reservide miinimumtaseme. Intressimääraks
oli aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Saksamaa
Liidupanga diskontomäär, maksti. Alates 1. jaanuarist
1999 kehtestas Eesti Pank krediidiasutuste
arvelduskontodel hoitava raha eest makstavaks
intressimääraks aruandekuu viimasel pangapäeval
kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressi.
Kirje 16 - Väärtpaberid
Sellel kirjel kajastatud lühiajalised
laenusertifikaadid (CDd) on Eesti Panga emiteeritud
28päevase kestusega diskonteeritavad väärtpaberid
nominaalväärtusega à 100 000 krooni, mis müüakse
krediidiasutustele Eesti Panga poolt korraldataval
oksjonil. Alates 1996. aasta juulist toimuvad oksjonid
üks kord kuus. 1998. aasta lõpul laenusertifikaate
ringluses ei olnud.
Kirje 17 - Konverteeritav välisvaluuta
Konverteeritava välisvaluuta konto kajastab Eesti Vabariigi Valitsuse nõudmiseni hoiuseid Eesti Pangas.
Sellel kirjel on kajastatud Rahvusvahelise Valuutafondi
poolt Eesti Vabariigile antud majandusarengu soodustamise
sihtlaenu (STF) koos tekkepõhiste intressidega SDRides.
Samuti sisaldub kirjes sihtlaenule vastav osa nõudest
Rahvusvahelise Valuutafondi vastu, mis alates 1997. aasta
märtsist on bilansis arvele võetud seoses Eesti
Vabariigi osalemisega IMFi struktuurimuutuste laiendatud
krediidiliini (ESAF) finantseerimisel (vt kirje 5).
| tuh kr |
| Jääk 1997. aasta lõpul |
4 678 |
| Reserveerimine (vt kirje 5) |
613 |
| Kantud kontole |
59 136 |
| Intressitulu |
17 |
| Kursivahed |
-101 |
| Laenu tagasimaksmine |
-36 768 |
| Makstud intressi- ja muud kulud |
-21 147 |
| Jääk 1998. aasta lõpul |
6 428 |
|
Ülaltoodud tabel kajastab majanduse arendamise
sihtlaenu liikumist, sisaldades Eesti Vabariigi Valitsuse
poolt kontole kantud raha sihtlaenu, intresside ja muude
kulude maksmiseks.
Kirje 18 - Mittekonverteeritav
välisvaluuta
Sellel kirjel on kajastatud Eesti krediidiasutuste
intressita nõudmiseni hoiused mittekonverteeritavas
välisvaluutas. Need hoiused on seotud SRÜ riikide
vaheliste arveldustega, mis toimusid läbi Eesti Panga
(vt kirje 6).
Kirje 19 - Garantiide kindlustuseraldised
1998. aastal kindlustuseraldisi garantiidele ei ole
tehtud.
Kirje 20 - Muud passivad
Sellel kirjel on kajastatud Eesti Panga võlgnevusi
mitmesuguste 1998. aasta majandustegevusega seotud
arvelduste eest, mille maksetähtajad langesid 1999.
aasta algusesse, sh väljamaksmata palgad ja
puhkusekohustused koos sotsiaal- ja
ravikindlustusmaksuga.
1998. aastal võeti 16,8 miljoni krooni suuruse
kohustusena arvele 1998. aasta 1. juunist kehtivuse
kaotanud Eesti ühekroonised mündid, mille
väljalaskeaasta oli 1992, 1993 või 1995. 1998. aasta
lõpul moodustas kohustus nimetatud ühekrooniste
väljamaksmiseks 13,2 miljonit krooni.
Kirje 21 - Kapital ja reservid
Kapital ja reservid jagunevad järgmiselt:
| tuh kr |
| |
Jääk 1997. a
lõpul |
Ülekanded |
1997. a kasumi
jaotus |
Ümberhindlus |
Jääk 1998. a
lõpul |
| Põhikapital |
100 000 |
|
|
|
100 000 |
| Reservkapital |
174 000 |
|
170 000 |
|
344 000 |
| Erireserv |
1 006 591 |
128 |
192 364 |
|
1 199 083 |
| Ümberhindlus |
28 457 |
|
|
-3 729 |
24 728 |
| Kulla ümberhindlus |
1 387 |
|
|
-2 380 |
-993 |
| Varade ümberhindlus |
3 860 |
-128 |
|
|
3 732 |
| Kursivahed |
114 442 |
|
|
-50 538 |
63 904 |
| Kokku |
1 428 737 |
0 |
362 364 |
-56 647 |
1 734 454 |
|
Vastavalt Eesti Panga seadusele suunatakse vähemalt
25% aastakasumist nii põhikapitali kui ka reservkapitali
suurendamiseks. Pärast nimetatud eraldiste tegemist
võidakse osa kasumist Eesti Panga nõukogu otsusel
suunata sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja
täiendamiseks. Kasumi ülejääv osa kantakse
riigieelarvesse.
1992. aastal kattis Eesti Pank erireservi arvel nii
rublaaktivate ja -passivate rahareformiaegse
ümberhindamise tulemi kui ka 1992. aasta kahjumi rohkem
kui poole miljardi krooni ulatuses. Eesti Panga nõukogu
1993. aasta otsuse kohaselt tuleb Eesti Panga reservid
taastada kümne järgneva aasta kasumi arvel. Aastail
1993-1998 on eraldisi erireservi tehtud 332,8 miljoni
krooni ulatuses.
1997. aasta kasumi jaotus
Vastavalt Eesti Panga nõukogu 1998. aasta 3. juuli otsusele kanti Eesti Maapanga hoiuste kompenseerimiseks
riigieelarvesse ühekordse eraldisena täiendavalt 60
miljonit krooni 1997. aasta kasumi arvelt, vähendades
eraldisi erireservi sama summa võrra. Seoses sellega
muutus 1997. aasta kasumi esialgne jaotus, kus eraldisi
riigieelarvesse nähti ette 30 miljoni krooni ulatuses.
Alljärgnevalt on toodud 1997. aasta kasumi esialgne ja
hilisem jaotus (vt ka kasumiaruanne lk 87 ja omakapitali
muutuste aruanne lk 88):
| Kasumi jaotus |
Tegelik |
Esialgne |
| Eraldised reservkapitali |
170 000 |
170 000 |
| Eraldised erireservi |
192 364 |
252 364 |
| Eraldised riigieelarvesse |
90 000 |
30 000 |
| Kokku eraldised |
452 364 |
452 364 |
1998. aasta kasumi jaotus
1998. aasta kasumi jaotus on toodud Eesti Panga
kasumiaruandes lk 87. Eesti Panga nõukogule on tehtud
ettepanek suunata kasumist 406,0 miljonit krooni
erireservi taastamiseks. Erireservi kasutati 1992. aasta
rahareformiaegsete kahjude katmiseks.
Kirjel "Ümberhindlus" on kajastatud
realiseerimata välisväärtpaberite soetusmaksumuse ja
turuväärtuse vahe. 1998. aasta lõpul oli
realiseerimata välisväärtpaberite turuväärtus
soetusmaksumusest suurem.
Varade ümberhindluse reservis kajastub põhivarade
ümberhindlus. Reservi on vähendatud ümberhindluse
summa kulumi võrra, mis on kantud erireservi. Samuti
korrigeeritakse reservi ümberhinnatud varade
võõrandamisel.
Kursivahedes on kajastatud välisvaluutas fikseeritud
varade ja kohustuste kroonidesse ümberhindamise
tulemused bilansi kuupäeval Eesti Panga valuutakursi
järgi. Mõnede välisvaluutade, eelkõige USA dollari
nõrgenemine Saksa marga suhtes 1998. aastal on
põhjustanud kursivahede reservi vähenemise.
Kirje 22 - Netointressid ja muu
puhastulu välisaktivatelt ja -passivatelt
Käesolev kirje sisaldab peamiselt realiseeritud
kursivahesid, netotulusid tehingutelt väärtpaberitega,
intressitulusid tähtajalistelt hoiustelt ning välismaa
investeerimispanga poolt juhitud lühiajalistelt
investeeringutelt ja dividende, millest on maha arvatud
tugilaenu (SBA) ja Vientiluotto OYlt saadud
vahenduslaenude intressikulud ja realiseeritud kulud
valuutavahetustehingutelt.
Puhastulu kasv 231,0 miljonit krooni võrreldes 1997.
aastaga on saavutatud peamiselt tänu tuludele
võlakirjadelt ja lühiajalistelt paigutustelt. Tehinguid
kullaga 1998. aastal ei toimunud.
Kirje 23 - Netointressid ja muu
puhastulu kodumaistelt aktivatelt ja passivatelt
Sellel kirjel on kajastatud intressitulud ja
hooldustasud Vientiluotto OY poolt antud ja Eesti Panga
poolt krediidiasutustele vahendatud laenudelt,
intressitulud Eesti Panga töötajaile antud laenudelt,
krediidiasutuste arvelduskontode teenindamisega seotud
tulud ja kulud, majandusarengu soodustamise sihtlaenu
(STF) agenditasud ning Eesti Panga laenusertifikaatidele
(CD) makstavad intressid. Eesti Panga netointressid on
1998. aastal vähenenud ligi 9 miljonit krooni võrreldes
1997. aastaga. Selle peamiseks põhjuseks on
krediidiasutuste arveldusteeninduse netokulude
suurenemine seoses makstud intressidega Eesti
krediidiasutuste arvelduskontode saldo selle osa eest,
mis ületab krediidiasutusele aruandekuuks kehtestatud
keskmise kohustuslike reservide miinimumtaseme.
Kirje 24 - Muud tegevustulud
Kirjel "Muud tegevustulud" kajastatakse
tulusid, mis on seotud mitmesuguste tasudega erinevate
teenuste eest, mis ei ole otseselt seotud pangateenustega
ja Eesti Panga põhiülesannete täitmisega. 1998. aastal
on käesoleval kirjel kajastatud juubelimüntide (10-,
100- ja 500kroonised) müügist saadud tulusid, hoonete
ja seadmete renditulusid ning tasusid mitmesuguste
teenuste eest, nagu telefonide kasutamine ja Eesti Panga
bülletäänide müük.
Kirje 25 - Muud põhitegevuskulud
Käesolev kirje on esitatud agregeeritud vormina Eesti
Panga eelarvelistest kulukirjetest, mille järgi toimub
nende järelevalve.
Personalikulud sisaldavad endas palgakulu koos
maksudega ning lähetus- ja koolituskulusid.
Personalikulude kasvu põhjuseks on olnud palgakulude ja
sellega seotud maksude ning koolitus- ja lähetuskulude
kasv.
Kulud rahatähtede ja müntide valmistamiseks olid
1998. aastal suuremad kui 1997. aastal. 1998. aastal
valmistati 10- ja 20sendiseid ning 1krooniseid
käibemünte sularahavarude täiendamiseks ja
sularahanõudluse rahuldamiseks. Lisaks sellele
valmistati 10-, 100- ja 500krooniseid meenemünte.
Meenemüntide realiseerimisest saadud tulu on kajastatud
muudes tegevustuludes (vt kirje 24).
Amortisatsioonikulude kasvu põhjuseks on eelkõige
tarkvarale 1998. aastal suurema kulumimäära
rakendamine, uusehitiste valmimine ja vanade hoonete
rekonstrueerimine ning riist- ja tarkvara ning inventari
hanked.
Remondikulud on 1998. aastal võrreldes 1997. aastaga
suurenenud. Selle põhjuseks on olnud 1996. aastal juurde
saadud hoone rekonstrueerimis- ja remondivajadus nii
1997. kui ka 1998. aastal.
Haldus- ja majanduskulud on 1998. aastal võrreldes
1997. aastaga kasvanud. Selle põhjuseks on olnud
sideteenuste hinna tõus, ruumide ja territooriumide
korrashoiu kulude kasv seoses uute ja renoveeritud
hoonete kasutuselevõtuga, informatsioonikulude kasv
(mitmesugused turu-uuringud, kulutused Eesti Panga
muuseumile, Eesti Panga trükiväljaannete kallinemine ja
nende mahu suurenemine) ning infotehnoloogia arendus- ja
hooldustööde kasv. Alates 1998. aastast on
haldus-majanduskulu ja muud kulud arvestatud ühisel
kirjel, sest oma iseloomult on need sarnased kulud.
Seoses sellega on 1997. aasta kasumiaruanne esitatud
1998. aasta skeemi baasil.
Kirje 26 - Kulud laenude ja muude
nõuete kahjumikindlustuseks
1998. aasta detsembris tehtud täiendavaid
kahjumikindlustuseraldisi halbadele ja lootusetutele
nõuetele koos tekkepõhiste intressidega on selgitatud
kirjel 9.
Kirje 27 - Muud erakorralised tulud
Muudes erakorralistes tuludes kajastatakse tulusid
tehinguilt, mis on oma iseloomult ühekordsed ja
erakorralised. 1998. aastal sisaldas see kirje järgmist:
| tuh kr |
| Tulu Eesti Investeerimispanga
aktsiate müügist (vt kirje 8) |
55 810 |
| Tulu VEB fondi sertifikaatide
müügist |
12 360 |
| Tulu ettemaksu laekumisest Eesti
Hoiupangalt/Hansapangalt (vt kirje 9) |
7 705 |
| Tulu lootusetute laenude laekumisest
deposiidile Eesti Ühispangas (vt kirje
7) |
1 526 |
| Tulu lootusetute laenude laekumisest
(Painküla Tärklisetehas) |
413 |
| Kokku |
77 814 |
|
Eesti Investeerimispanga aktsiate müügist saadi
puhastulu 55,8 miljonit krooni. Eesti Hoiupangale 1996.
aastal tehtud ettemaksust laekus 1998. aastal 7,7
miljonit krooni. Vastavalt Eesti Panga ja Eesti
Ühispanga kokkuleppele võttis Eesti Ühispank 1998.
aasta aprillis Eesti Pangalt üle VEB fondi sertifikaadid
nominaalväärtuses 103,0 miljonit krooni, millele 1994.
aastal tehti 100%line kahjumikindlustuseraldis.
Kokkuleppe järgi tasus Eesti Ühispank Eesti Pangale
1998. aasta mais 12,4 miljonit krooni. Eesti Ühispangas
avatud deposiidiarvele kanti 1,5 miljonit krooni
lepingust tulenevate laenude laekumisest. RAS Painküla
Tärklisetehasele eelnevail aastail tehtud
kahjumikindlustustest laekus 0,4 miljonit krooni.
Kirje 28 - Bilansivälised kontod
Tinglikud kohustused
Kohtuasi
Eesti Innovatsioonipanga aktsionär Eastern Credit Ltd
esitas 1996. aasta septembris 203 miljoni krooni suuruse
hagiavalduse Eesti Panga ja hr V. Krafti vastu Ameerika
Ühendriikide Texase osariigi Harrise ringkonnakohtule.
Eesti Pank on olnud arvamusel, et hagi esitamine ei olnud
õigustatud ja Eesti Pank ei saa olla protsessi osapool.
Kohtuasi lõpetati kostja esindaja ettepanekul 1998.
aasta juunis Lõuna-Texase föderaalkohtu kohtulahendi
alusel.
Tulevikutehingud
Seisuga 31. detsember 1998 oli oma väärtuspäeva
ootamas Eesti krooni ja Saksa marga vahelisi
tulevikutehinguid kogusummas 1 149,4 miljonit krooni
(1997. aasta lõpul 1 269,5 miljonit krooni), mille
lõpptähtajad langevad perioodi kuni aastani 2002. Need
tulevikutehingud olid Eesti krediidiasutustega sõlmitud
Saksa markade müümiseks kursivahemikus 8,0010-8,0020.
Selliseid tehinguid sõlmiti kuni 1995. aasta märtsini.
Garantii Euroopa Investeerimispangale
1995. aasta 27. novembril sõlmiti Euroopa
Investeerimispanga, Eesti Panga ja Eesti
Investeerimispanga (Optiva Panga) vahel võlakohustuste
uuendamise leping ja Euroopa Investeerimispanga ning
Eesti Panga vahel garantiileping summas 10 miljonit
eküüd tähtajaga 2006. aastani.
Muud garantiid
1996. aasta augustis andis Eesti Pank välja
garantiikirja 1996. aasta alguses Tallinnas, Merivälja
teel toimunud liiklusõnnetusega põhjustatud
tervisekahjustuste ravimisega seotud kulude hüvitamiseks
kannatanule summas kuni 500 000 krooni. Kõik sellest
garantiist tulenevad kulud on tagatud liiklusõnnetuse
põhjustanud pangaametniku garantiikirjaga.
Rahvusvaheline Arvelduspank
Alates 1930. aastast eksisteerib tinglik kohustus
Rahvusvahelise Arvelduspanga (BIS) suhtes. See tinglik
kohustus kujutab endast Rahvusvahelisele Arvelduspangale
maksmata osa Šveitsi kuldfrankides nomineeritud
aktsiate eest, mille summa bilansipäeval oli 34,2
miljonit krooni (vt kirje 8).
Rahatähtede ja müntide valmistamine
1998. aasta lõpul ulatusid panga lepingulised
kohustused sularaha valmistamiseks 1999. aastal 19,5
miljoni kroonini (1997. aasta lõpul 5,6 miljonit
krooni).
