Esitluse slaidid

EESTI PANGA MAJANDUSPROGNOOSIST JA RAHAPOLIITILISEST OLUKORRAST

Märten Rossi esinemine Riigikogu rahanduskomisjonis 04.12.2008

    Maailma ja Euroopa Liidu majandused on languses ning kõiki prognoose ümbritseb erakordselt suur määramatus. Krediidi- ja finantsturgudel 2007. aastal alanud kriis on levinud ülikiiresti ka teistesse majandusharudesse nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas. Krediidi hind on järsult kallinenud ja laenu on järjest raskem saada. Nõudlus väheneb pea kõigis arenenud riikides, mis üha enam ja kiiremini aeglustab kasvu arenevatel turgudel.

    Sellel taustal on ka Eesti majanduse 2007. aastal alanud kohandumine osutunud oodatust kiiremaks. Kuigi majandus võib hakata taas kasvama 2009. aasta teisel poolel, on majanduskasvu ümbritsevad riskid väga kõrged. Välisnõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele võib jääda pikemaks ajaks oodatust tagasihoidlikumaks. Seetõttu ei saa ka välistada, et majanduskasv jääb potentsiaalsest madalamaks mitme aasta jooksul. Muutununud keskkonnas on kasvanud tõenäosus, et Eesti majandus areneb 2009. aastal Eesti Panga sügisprognoosi lisastsenaariumi järgi ehk majanduse oodatav maht väheneb tunduvalt rohkem kui 2 protsenti.

    Vaatamata maailmamajanduses valitsevale segadusele on Eestil võimalik läbida süvenev globaalne majanduskriis tõsisemate tagasilöökideta. Selleks tuleb jätkata ja tugevdada avatusel, vabal konkurentsil ja hästi reguleeritud turumajandusel põhinevat poliitikat. Rohkem kui kunagi varem on vaja ettevõtete ja kogu majanduse valmisolekut seniste plaanide kohandamiseks uute olude ja muutuva nõudlusega. Hindade ja tootmiskulude kohandumine - eelkõige eelmistel aastatel ülekuumenenud ning sisenõudlusele suunatud majandusharudes - hoiab Eesti konkurentsivõimelisena ka praeguses olukorras. See on omakorda eelduseks tootlikkuse uuele tõusule ning investeeringute ja majanduskasvu taastumisele 2009. aasta lõpul ja 2010. aasta esimesel poolel. Rahvamajanduse tasemel on riigi peamine ülesanne tagada stabiilne makromajanduskeskkond ning aidata kaasa investorite usalduse taastamisele.

    Lähiaja kõige olulisem eesmärk on euro kasutuselevõtt. Euroalaga liitumine on praeguse hinnangu järgi võimalik 2011. või 2012. aastal. Euroalaga liitumise eesmärk on stabiilsuse peamine garantii, millest sõltub edaspidi Eestisse tehtavate investeeringute maht, intressimäära tase ja riigireiting. Euro kasutuselevõtuks vajalike nn Maastrichti kriteeriumide täitmisel mängivad 2009. aastal põhirolli inflatsioonikriteerium ja eelarve puudujäägi kriteerium.

    Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmine on tõenäoline 2010. aastal. Sellele aitavad kaasa majanduse tsükliline langus ja toormehindade alanemine. Selleks, et kriteeriumi täita, peab riik vältima otseselt või kaudselt määratavate hindade tõstmist ning vastavaid poliitilisi samme. Arvatavasti võimaldavad madalad kütusehinnad mõnede kaupade ja teenuste hindu ka langetada.

    Sama oluline on võtta pärast 2009. aasta vältimatut puudujääki selge suund eelarve tasakaalu ja ülejäägi taastamisele 2010. ja 2011. aastal. Eelarvepoliitika keskmise perspektiivi eesmärk peaks olema ülejääk, mis küündib 1-2 protsendini SKP suhtes. Tavaoludes ülejäägis eelarve on jätkusuutliku kasvu ning eelarve- ja sotsiaalkulude stabiilse rahastamise eeldus ning annab riigile hädavajaliku tugevuse kriisiolukordades. Käesoleva kriisi ongi Eesti siiani suuremate tagasilöökideta läbinud ainult tänu eelmistel aastatel kogunenud reservidele. Ilma nendeta oleks meil tõsiseid raskusi eelarvekulude rahastamisega, sest praegu ei pruugigi keegi raha laenata - kui, siis ainult väga kõrge intressimääraga. Seetõttu on reservide senine suurus, umbes 9-10% SPKst, Eesti jaoks vajalik miinimum.

    2009. aasta eelarve ja konvergentsiprogrammi aluseks olevad maksumeetmed peaksid jääma kooskõlla majandusolukorraga ja euro kasutuselevõtu eesmärgiga. Me ei soovita praegu maksukoormust tõsta, sest tulumaksu või kaudsete maksude muutmine pidurdaks sisenõudluse, eelkõige eratarbimise taastumist veelgi. Teisalt on lühemas perspektiivis tõenäoliselt raske ka maksukoormust (sh tööjõu maksustamist) alandada, et hoida usaldusväärset eelarvepositsiooni.

    Eesti pangandus ja pangaturul tegutsevad suured Skandinaavia pangagrupid on kriisiga seni hästi toime tulnud. Laenuportfellide kuine juurdekasv on 2008. aastal püsinud pisut alla ühe protsendi, mida võib hetkel pidada mõistlikuks kasvutempoks. Viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis jääb Eesti Panga prognoosi põhjal järgmisel aastal 4-5% tasemele ja hakkab seejärel langema. Tegelikud laenukahjumid tulevad märksa väiksemad. Eesti Panga kehtestatud kõrged likviidsus- ja kapitalinõuded vähendavad majanduskasvu aeglustumisest tulenevaid riske ning tõstavad pangagruppide usaldusväärsust.

    Riigi peamine ülesanne panganduse usaldusväärsuse tagamisel ja laenutegevuse toetamisel on säilitada usaldus Eesti majanduse vastu ja teha tulemuslikku regionaalset koostööd. Eestis kasutada olev laenuressurss sõltub otseselt investorite hinnangust Eesti majanduse usaldusväärsusele ja maksevõimele, mille omakorda määrab tugev eelarve ja euroalaga liitumise perspektiiv. Samuti on äärmiselt teretulnud sammud Eesti kriisivalmiduse tugevdamiseks, kusjuures põhirõhk peab olema piiriülesel koostööl. Praegu tuleb kaaluda ka rahvusvaheliste pankade, näiteks EIB, EBRD, NIB jt, võimaluste kasutamist, et rahastada riiklikke investeeringuid ja võimalusel suurendada ka pankade laenuressursse. Siinjuures tuleb rõhutada, et rahvusvahelistelt institutsioonidelt laenates säilib eelarvepuudujäägi vähendamise ja struktuurse ülejäägi eesmärk ehk osa valitsuse reserve jääb sel juhul puutumata.