Ülevaade VEB Fondi asutamisest ja fondi tegevusest

I. KOKKUVÕTE

1. Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määruse nr 2172-1 13.01.1992 alusel toimunud NL Vnešekonombanki (VEB) kontodel hoitavate vahendite külmutamise võib praktiliselt pidada Eesti juriidiliste isikute raha konfiskeerimiseks.

2. Eesti–Vene läbirääkimistel riiklike delegatsioonide tasandil, mis toimusid aastatel 1992–1994 ei saavutatud VEB-is külmutatud vahendite osas Venemaa vastuseisu tõttu mingit edu, kuigi VEB fondi osalusel valmistati ette mitmeid ettepanekuid olukorra lahendamiseks.

3. Venemaa vastuseisu tõttu ei võetud VEB-iga seonduvat 1998. a alanud Eesti-Vene uute läbirääkimistevoorude kavasse.

4. VEB fondi osalusel väljapakutud idee rakendada omapoolseid riiklike vastumeetmeid Vene Föderatsiooni seaduseandja ühepoolsele aktile, millega külmutati Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikute valuutakontod (VEB poolt Eesti ettevõtetele antud valuutakrediitide osas) ei leidnud Valitsuse toetust. Justiitsministeerium ei andnud 1993. a kooskõlastust Riigikogu otsuse projektile "Endise NSVL Välismajanduspanga poolt Eesti Vabariigi ettevõtetele antud krediitidest". VEB sai lisaks raha konfiskeerimisele võimaluse hakata laenu võtnud Eesti ettevõtetelt inkassofirma kaasabil laenu tagasi nõudma.

5. VEB-ilt laenu võtnud ettevõtted ei nõustunud laenu katteks ostma VEB-is külmutatud vahendeid.

6. VEB Fondi ettepanek korraldada Fondi koondatud nõuete müük enampakkumise korras ei leidnud otsustajatelt toetust.

7. Eesti ettevõtete kohustuste ja nõuete tasaarvelduste idee kiitsid mitmed Eesti valitslusasutused põhimõtteliselt küll heaks, kuid seejuures leiti, et selle realiseerimine on küllaltki keeruline. Seetõttu ideest kaugemale ei jõutud.

8. Riikliku VEB Fondi ja ettevõtete iseseisev nõuete ja kohustuste tasaarveldamise katse ebaõnnestus VEB-i vastuseisu tõttu.

9. VEB rikkus Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrust kontode blokeerimise kohta ning kandis Eesti pankade külmutatud kontodele suuri summasid ka pärast kontode blokeerimist. Praegu keeldub VEB nende rahade tagasikandmisest.

10. Venemaa Ülemnõukogu Presiidiumi määrus laienes ainult neile summadele, mis laekusid kuni 31.12.1991. Vaatamata sellele keeldub VEB võimaldamast juurdepääsu vahenditele, mis laekusid pärast 01.01.1992, tuues üha uusi põhjendusi, miks seda ei saavat teha (vt VEB-i kiri nr 435/001101 16.08.2000).

Sihtasutuse VEB nõukogu arutas kujunenud olukorda oma korralisel koosolekul 01.09.2000. Võttes arvesse eeltoodut, leidis Sihtasutuse VEB nõukogu, et VEB Fond on oma võimalused ammendanud ning Venemaa endiselt jäiga ja muutumatu seisukoha tõttu on fond võimetu midagi enamat ette võtma.

Otsustati vaatamata VEB-I vastuseisule tagasi saata mitteresidentide vahendid ja väljastada ülejäänud sertifikaatide omanikele volitus nõude iseseisvaks teostamiseks VEB-i vastu.

II. KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE VEB FONDIGA SEOTUD SÜNDMUSTE ARENGUST

Olukord enne VEB Fondi asutamist 1990–1992

Nõukogude Liidulõpuaastatel teostas välisvaluutaülekandeid kogu endise NSV Liidu ulatuses tsentraalselt Nõukogude Liidu Välismajanduspank (Vnešekonombank ehk VEB). Eestis oli VEB-i Tallinna osakond, mille kaudu teostati enamik välisvaluutaarveldusi. VEB-i käskkirjaga nr 116a 22.10.1990 otsustati alates 1. jaanuarist 1991 VEB-i Tallinna osakond likvideerida.

Eesti Panga käskkirjaga nr 30 29.11.1990 moodustati 1. detsembrist 1990 Eesti Panga koosseisus Välisoperatsioonide Valitsus, kes võttis 1. jaanuarist 1991 üle VEB-i Tallinna osakonna klientide teenindamise. (Järjepidevuse huvides töötasid VEB-i Tallinna osakond ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsus ühe kuu koos.)

10. jaanuaril 1991 sõlmisid Eesti Pank ja VEB lepingu korrespondentsuhete sisseviimise kohta.

Selle lepingu 4. punkti kohaselt kohustusid Pank (VEB) ja Korrespondent (Eesti Pank) tingimusteta täitma teineteise korraldusi vastavalt rahvusvahelistele pangandusreeglitele.

Lepingu 8. punkti kohaselt tuli ühepoolsest lepingu katkestamisest teist poolt kirjalikult informeerida vähemalt kolm kuud ette.

1992. a juunis moodustati Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse ja Väliskorrespondentpankade allosakonna baasil Põhja-Eesti Aktsiapank (PEAP).

Teine VEB-iga seotud pank oli aktsia-kommertspank "Balti Ühispank" (UBB). UBB oli saanud 22. oktoobril 1990 NSVL Riigipangalt tegevuslitsentsi nr 534. Ka UBB hakkas teostama välisarveldusi VEB-i kaudu.

Tõrked arveldustes VEB-i kaudu jätkusid, 1991. a lõpus katkesid arveldused üleüldse. Mingeid selgitusi ei järgnenud. Kõik olid teadmatuses. Pankade klientide hulgas valitses paanika. Visalt hakkasid levima kuuldused kontode blokeerimisest VEB-is. Pöördumised VEB-i ja Vene Föderatsiooni peaministri poole jäid vastusteta.

Alles 24. märtsil 1992 saabus Eesti Panka VEB-i kiri, millega ametlikult teatati pankade kontode blokeerimisest. Selgus, et kontode blokeerimise aluseks oli Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrus "NSVL Välismajanduspanga tegevusest" nr 2172-1 13. jaanuarist 1992.

Selle määruse 6. punkti kohaselt peatati nende valuutavahendite kasutamine, mis kanti ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste, sealhulgas pankade kontodele VEB-is kuni 31.12.1991.

Määruse 2. punkti kohaselt tuli lugeda kogu VEB-i põhikirjaline ja reservkapital ning VEB-i hooned, rajatised ja muu vara Vene Föderatsiooni Keskpanga valduses olevaks kuni VEB-i hõlmava lepingu allakirjutamiseni. Kui suured need varad olid ja on, pole siiani teada.

Oma kirjas kontode blokeerimise kohta VEB-is teatas Vene Föderatsiooni keskpank, et nende vahendite kasutamine, mis laekusid blokeeritud kontodele kuni 01.01.1992, otsustatakse pärast kokku leppimist NSVL-i sise- ja välisvõla jagamise printsiipides. See seisukoht pole tänini muutunud.

Kontode blokeerimise määrus ei laienenud vahenditele, mis laekusid pärast 01.01.1992. Seda kinnitab ka VEB-i kiri 13.04.1992. VEB teatas, et alates 01.01.92 laekuvatele vahenditele on avatud uued kontod ja neid vahendeid võib vabalt kasutada makseteks välismaale. Tegelikult blokeeriti kasutamiseks ka need kontod. Korduvad pöördumised VEB-i poole alates 01.01.92 laekunud vahendite vabaks kasutamiseks on saanud eitava vastuse. Viimane pöördumine toimus 07.07.2000. Oma vastuses 16.08.2000 teatas VEB, et see pole võimalik, kuna Vene Föderatsiooni ja Eesti vahel pole lahendatud endise NSVL-i välisvõla ja aktivate õigusjärgsuse küsimus ning lisaks eeltoodule pole Eesti ettevõtted tasunud oma laenusid, mis võeti VEB-i Tallinna osakonnast.

Enne 01.01.92 laekunud summade kohta arvas VEB, et analoogiliselt Venemaaga võiks Eesti võtta need enda kanda. Põhjenduseks tõi VEB asjaolu, et 1991 tasuti üleliiduliste valuutavarude arvelt eluliselt tähtsate kaupade nagu toiduainete, medikamentide, varuosade jms eest, mida kasutasid ka Eest elanikud. Väidetavalt oleks pidanud Eesti maksma 1991. a üleliidulistesse fondidesse 21,7 mln USA dollarit, kuid seda ei tehtud.

Enne rahareformi oli vajaVenemaaga sõlmida rida lepinguid, reguleerimaks Eesti-Vene suhteid pärast rahareformi. Selleks moodustati Eesti Panga ja Valitsuse ühine töögrupp, kes viibis tihti Moskvas lepingutekstide ettevalmistamisel. Juba siis olid läbirääkimise objektiks ka VEB-i blokeeritud pankade kontod. Eesti pool pakkus välja NSVL-i välisvõla ja aktivate jagamise nn nullvarianti. Nullvariandi kohaselt ei oleks Eesti Vabariik osalenud NSVL-i välisvõla tasumisel ning samaaegselt ei oleks pretendeerinud mingisugusele osale NSVL-i aktivatest.

Pärast rahareformi lülitati VEB-i teema Eesti-Vene läbirääkimiste kavasse delegatsioonide tasemel. Kohtumised toimusid igakuiselt. Eesti pakkus jälle välja nullvarianti, millest lähtuvalt toimuski lepinguteksti väljatöötamine. Venemaa kasutas siin selget venitamistaktikat. Tihti saadeti VEB-i teemat esindama inimesi, kes polnud asjaga kursis või kellel puudusid volitused ettepanekute tegemiseks. Paljudel juhtudel puudus VEB-i teemal esindus üldse. Läbirääkimised lõppesid 1994. a. Kokkulepe jäi saavutamata.

Riikliku VEB Fondi moodustamine

18. novembril 1992 kuulutati moratoorium Tartu Kommertspangale, UBB-le ja Põhja-Eesti Aktsiapangale (PEAP). Analüüs näitas, et UBB ja PEAP likviidsusraskused tulenesid eelkõige VEB-i tegevusest. Eesti Pank ja Valitsus olid raske valiku ees – kas lasta UBB ja PEAP pankrotti ja koos sellega likvideerida kõigi nende pankade hoiustajate raha või üritada midagi päästa. Veel käisid Eesti–Vene läbirääkimised, mis hõlmasid ka VEB-is külmutatud raha teemat. Sealtkaudu lahenduse leidmine tundus olevat küll raske, kuid siiski mitte päris võimatu.

20. jaanuaril 1993 võttis Riigikogu vastu otsuse "NSVL Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod".

Otsuse 1. punkti kohaselt moodustati endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade summadest Eesti Panga juurde Eesti Vabariigi nõuete fond nimetusega Riiklik VEB Fond.

Otsuse 2. punkti kohaselt tuli Riiklikusse VEB Fondi koondada Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta.

Otsuse 3. punkti kohaselt lubati Riiklikul VEB Fondil lasta välja fondi koondatud nõuete ulatuses vabalt ringlevaid sertifikaate, mille tingimused määrab Eesti Pank.

Otsuse 4. punkti kohaselt tuli Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega kompenseerida PEAP ja UBB klientide need nõuded nimetatud pankade vastu, mis on seotud endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontodega, samuti pankade endi nõudeõigus endise NSVL Välismajanduspanga vastu osas, mis ületab klientide nõudeõiguste summat.

Otsuse 5. punkti kohaselt määrati Riikliku VEB Fondi peaülesandeks lahenduste leidmine Eesti pankade, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuete rahuldamiseks endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontode suhtes. (Eesti-Vene läbirääkimiste käik riiklike delegatsioonide tasemel näitas, et külmutatud rahasummade lahtikülmutamise saavutamine on küsitav kui mitte võimatu. Fondil tuli üritada täita ülesannet, mis riiklikul delegatsioonil ei õnnestunud, või siis leida muid lahendusi.)

Otsuse 6. punkt määras Riikliku VEB Fondi haldajaks Eesti Vabariigi nimel Eesti Panga ning kohustas Riiklikku VEB Fondi kutsuma kuue kuu jooksul kokku fondi kreeditoride (sertifikaatide omanike) üldkoosoleku fondi juhatuse valimiseks. Kuni juhatuse valimiseni volitati Eesti Panga nõukogu otsustama kooskõlastatult Valitsusega fondi koondatud nõuete realiseerimisega seotud küsimusi.

Riigikogu otsuse vastuvõtmise ajal toimusid igakuised Eesti–Vene läbirääkimisdelegatsioonide kohtumised. Püsis lootus, et läbirääkimiste käigus suudetakse jõuda teema sisulise arutamiseni riikide esindajate tasemel ja isegi kokkulepeteni. Sestap ei kutsutudki kohe kokku üldkoosolekut, vaid keskenduti läbirääkimistele. Hilisemal perioodil tekkisid probleemid seoses vajadusega määratleda muutunud seadusandlikus keskkonnas uuesti fondi juriidiline staatus. Olukorda kompenseeris võimalus, et läbikaalumata lahenduse puhul oleks reaalne oht nõuete pööramiseks Eesti Riigi vastu. Fondi sertifikaatide omanike üldkoosolek toimus 16.06.2000.

Otsuse 7. punkti kohaselt lubati Eesti Pangal ja Valitsusel vastavalt võimalustele osta Riikliku VEB Fondi väljalastud sertifikaate kokkuleppelistel tingimustel.

Eesti Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 1993. a määruse nr 26 alusel emiteeris Rahandusministeerium Valitsuse tähtajalisi võlakohustusi 300 miljoni krooni väärtuses.

Eesti Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 1993. a määruse nr 24 alusel ostis valitsus PEAPlt 125 miljoni krooni väärtuses VEB Fondi sertifikaate, tasudes nende eest tähtajaliste võlakohustustega.

Eesti Panga 25. jaanuarist 1993.a. käskkirja nr.17 alusel otsustas Eesti Pank müüa PEAPi aktsiad Vabariigi Valitsusele Riikliku VEB Fondi sertifikaatide eest. 25. Jaanuaril sõlmisid Eesti Pank ja Vabariigi Valitsus ostu-müügilepingu nr. 2, mille alusel Vabariigi Valitsus ostis ja Eesti Pank müüs PEAP aktsiad nimiväärtusega 3 miljonit krooni. Aktsiate eest tasus valituse Riikliku VE`B Fondi sertifikaatidega 3 miljoni krooni väärtuses.

Eesti Vabariigi Valitsuse 29.jaanuari 1993.a. määruse nr. 30 alusel ostis Vabariigi Valitsus UBB tervikvara tasudes selle eest VEB Fondi sertifikaatidega nimiväärtusega 10 079 500 krooni (sisuliselt aktsiakapitali ulatuses). Sama määrusega tunnistati kehtetuse Eesti Vabariigi Valitsuse 22. Jaaanuari 1993 määruse nr. 25 punktid 1 ja 2 , mille alusel tulnuks ostmisele UBB aktsiad.

Eesti Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 1993.a. määruse nr. 46 alusel ostis valitsus PEAP-lt 132 miljoni krooni väärtuses endise UBB VEB Fondi sertifikaate, tasudes nende eest tähtajaliste võlakirjadega (UBB oli selleks ajaks juba liidetud PEAPga).

Valitsuse määrusega nr 45 12. veebruarist 1993 kinnitati uue loodava Põhja-Eesti Panga (PEP) aktsiakapitali suuruseks 43 miljonit krooni ja tasuti selle eest Vabariigi Valitsuse ülejäänud tähtajaliste võlakohustustega.

Eesti Panga ja PEAP vahel 19. märtsil 1993 sõlmitud lepingualusel ostis Eesti Pank PEAP-lt VEB Fondi sertifikaate 100 miljoni krooni eest. Need summad olid uue moodustatava panga aluskapitaliks.

Eesti Panga käskkirjaga nr 11 21. jaanuarist 1993 kinnitati Riikliku VEB Fondi põhikiri. 22. jaanuaril registreeriti Riiklik VEB Fond Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris numbri 01207192 all.

Eesti Panga käskkirjaga nr 15 25. jaanuarist 1993 kinnitati Riikliku VEB Fondi sertifikaatide tingimused ja väljaandmise kord.

Tingimuste 7. punkti kohaselt toimub fondi sertifikaatidega esindatud nõudeõiguse rahuldamine ühekorraga või järkjärguliselt vastavalt fondi varade realiseerimisele ning proportsionaalselt kõigi sertifikaadiomanike vahel.

Tingimuste 8. punkti viimane lõik sätestab, et sertifikaat on valdaja nõudel vahetatav VEB Fondi volituse vastu nõude esitamiseks NSVL Välismajanduspangale sertifikaadi nimiväärtuse ulatuses. Volitus ei ole tagasivahetatav sertifikaadi vastu.

Riigikogu otsus 19.01.1993 "Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste väljalaskmine" ja Riigikogu otsus 20.01.1993 "NSVL Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" andsid aluse VEB-iga seotud nõuete ja kohustuste koondamiseks loodavasse Riiklikusse VEB Fondi ja uue panga loomiseks ning selle rekapitaliseerimiseks.

Seisuga 30.03.1993 oli endisel UBB-l VEB-is 15 kontot kuni 31.12.1991 laekunud summadele ja sama palju alates 01.01.1992 laekunud summadele. Kokku oli seal raha jooksva päevakursiga 32 431 489,37 USA dollarit ehk 422 361 772,38 krooni. Seisuga 30.03.1993 oli PEP-il VEB-is 33 kontot kuni 31.12.1991 laekunud summadele ja sama palju alates 01.01.1992 laekunud summadele. PEP-ile kuuluvast 33 kontost oli mittekonverteeritava valuuta kontosid 16. Kokku oli seal seisuga 30.03.1993 raha jooksva päevakursiga 31 244 171,77 USA dollarit ehk 406 899 097,83 krooni. Need UBB ja PEP nõuded VEB-i vastu koondati Riiklikusse VEB Fondi. Kogusumma moodustas 63 675 661,14 USA dollarit ehk 829 260 870,21 krooni. (Hiljem VEB-is UBB ja PEP-i kontod ühendati.)

VEB Fondiga seotud Riigikogu otsuste täitmise kronoloogia

19.01.1993 Riigikogu otsus. Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste väljalaskmine.

20.01.1993 Riigikogu otsus. NSVL Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod.

21.01.1993 Eesti Panga käskkiri nr 11 VEB Fondi asutamine ja põhikirja kinnitamine. Koondada Riiklikku VEB Fondi PEAP ja UBB nõuded endises NSVL Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta.

22.01.1993 Riikliku VEB Fondi registreerimine Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris.

22.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr.18. Moodustada riiklik kommertspank.

22.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr. 23 Põhja- Eesti Aktsiapanga ostmise kohta.

22.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 24 VEB Fondi sertifikaatide ostmisekohta.

22.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 25 Balti Ühispanga aktsiate ostmise tingimuste kohta.

22.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 26 Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste väljalaskmise kohta.

22.01.1993 Eesti Panga käskkiri nr 13 Põhja-Eesti Aktsiapanga moratooriumi lõpetamine.

25.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 26-k Vabariigi Valitsuse 22.01.1993. a määruse nr 25 täitmiseks.

25.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 27-k Vabariigi Valitsuse 22.01.1993. a määruse nr 24 täitmiseks.

25.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 28-k Vabariigi Valitsuse 22.01.1993. a määruse nr 25 täitmiseks.

25.01.1993 Aktsia-kommertspanga "Balti Ühispank" aktsionäride VI erakorralise üldkoosoleku otsus nr 1 aktsia-kommertspanga "Balti Ühispank" müümine Eesti Vabariigi Valitsusele.

25.01.1993 Eesti Panga käskkiri nr 14 Riikliku VEB Fondi töö korraldamine.

25.01.1993 Eesti Panga käskkiri nr 15 Riikliku VEB Fondi sertifikaatide tingimused ja väljaandmise kord.

25.01.1993 Eesti Panga käskkiri nr 16 Põhja-Eesti Aktsiapangale ja sellesse panka paigutatud NSVL Välismajanduspanga nõuete omanikele sertifikaatide väljaandmine.

25.01.1993 Eesti Panga käskkiri nr.17 Põhja-Eesti Aktsiapanga aktsiate müük.

25.01.1993 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga vaheline aktsiate ostu-müügi leping nr 2.

25.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 29-k Vabariigi Valitsuse 22.01.1993. a määruste nr 23 ja nr.25 täitmiseks.

29.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 30 Vabariigi Valitsuse 22.01.1993. a määruse nr 25 osalise muutmise kohta.

29.01.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse ja aktsia-kommertspanga "Balti Ühispank" vaheline Balti Ühispanga tervikvara ostu-müügi leping.

04.02.1993 Eesti Panga käskkiri nr 23 UBB ja PEAP tegevuslitsentsi kehtivuse pikendamine.

08.02.1993 Aktsia-kommertspanga "Balti Ühispank" üleandmise-vastuvõtmise akt.

12.02.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 45 Põhja-Eesti Panga aktsiakapitali kohta.

12.02.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 46 VEB Fondi sertifikaatide ostmise kohta.

12.02.1993 PEAP korralduskomisjoni otsus nr 1 Eesti Vabariigi Valitsuse korralduse 25.01.1993. a nr 29-k alusel kinnitada PEAP põhikirja uus redaktsioon.

12.02.1993 PEAP korralduskomisjoni otsus nr 2 Eesti Vabariigi Valitsuse korralduse 25.01.1993. a nr 29-k alusel muuta aktsia-kommertspanga "Põhja-Eesti Aktsiapank" nimetust ja kehtestada see järgmises redaktsioonis: Aktsiakommertspank "Põhja-Eesti Pank".

12.02.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 45 Põhja-Eesti Panga aktsiakapitali kohta.

12.02.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 46 VEB Fondi sertifikaatide ostmise kohta.

12.02.1993 Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 59-k Vabariigi Valitsuse 12.02.1993. a nr 46 täitmiseks.

18.02.1993 Eesti Panga käskkiri nr 33 Balti Ühispanga tegevuslitsentsi tühistamine.

23.02.1993 Rahandusministeeriumi määrus nr 27 Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste rekvisiitide ja ringlemise korra kohta.

16.03.1993 Eesti Panga nõukogu otsus nr 3 tegevuslitsentsi andmise kohta aktsia-kommertspangale "Põhja-Eesti Pank".

16.03.1993 Eesti Panga nõukogu otsus nr 4 PEP-ile iseseisvate välisvaluutatehingute litsentsi andmise kohta.

19.03.1993 Kokkulepe Eesti Panga ja Põhja-Eesti Aktsiapanga vahel 22.01.93 sõlmitud lepingu nr 2 tingimuste muutmise kohta.

1993–1996

VEB-i teemat käsitleti Eesti–Vene läbirääkimistel kuni nende katkemiseni 1994. a. Endise NSVL-i välisvõlga reguleeriva lepingu projekt kooskõlastati Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi töögruppide tasemel 10.09.1992, kuid seda ei pidanud Vene pool võimalikuks alla kirjutada. (Kõik Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni delegatsioonide majandusküsimuste töögrupi istungite protokollid asuvad Välisministeeriumis, kes korraldas neid läbirääkimisi.)

1993. a koostas Rahandusministeerium kooskõlastatult Riikliku VEB Fondiga Riigikogu otsuse projekti "Endise NSVL Välismajanduspanga poolt Eesti Vabariigi ettevõtetele antud krediitidest".

Otsuseprojekti aluseks oli fakt, et Vene Föderatsiooni seaduseandja ühepoolse aktiga külmutati Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikute valuutakontod VEB-is määramatuks ajaks. Seega oleks olnud igati loogiline Eesti Vabariigi seaduseandja samasugune samm NSVL Välismajanduspanga poolt Eesti ettevõtetele antud valuutakrediitide osas. Riigikogu otsuse projekti idee seisnes selles, et laenu võtnud ettevõtted oleksid hakanud laenu maksma Riiklikusse VEB Fondi ehk teisisõnu Riiklik VEB Fond oleks ametlikult olnud kreeditori rollis. Laekuvatest krediidisummadest oleks moodustunud teatud kate Riikliku VEB Fondi sertifikaatidele. Laenu võtnud ettevõtte pankroti või likvideerimise korral oleks Riiklik VEB Fond esitanud oma nõude vastavale toimkonnale. Justiitsministeerium, kellele nimetatud Riigikogu otsuse projekt kooskõlastamiseks edastati, teatas oma kirjas nr 6 2/5-1/129 06.12.1993, et ei saa seda otsuse projekti kooskõlastada.

07.12.1992 ilmus Vene Föderatsiooni Presidendi ukaas nr 1565 "Meetmetest endise NSVL-i sisevaluutavõla reguleerimisel".

Ukaasi 1. punkti kohaselt hakati VEB-i kohustusi füüsiliste isikute ees kustutama alates 01.07.1993. a kliendi esimesel nõudmisel ilma piiranguteta konto saldo piirides.

Ukaasi ilmumisest informeeris Venemaa Keskpank Eesti Panka oma kirjas nr 19-7-007/3023 29.12.1992, lisades kirja lõpus, et VEB-i kohustused Eesti juriidiliste isikute ees kustutatakse pärast endise NSVL-i välis- ja sisevaluutavõla jagamise printsiipide kindlaksmääramist.

31.03.1994 teatas VEB oma kirjas nr 303610/LK, et on alustatud Vene Presidendi nimetatud ukaasi realiseerimist ning paluti lisatud vormi kohaselt vastavate isikute andmeid. Pärast vastavate andmete esitamist maksti füüsilistele isikutele välja kokku:

  248 685,86 USD
  4 518,08 GBP
  15 389,83 SEK
  10 970,27 FRF
  24 313,10 CAD
  1 543,41 DEM

Võttes aluseks keskmised EEK kursid moodustavad väljamakstud summad ligikaudu 3,5 miljonit Eesti krooni.

1994. a Eesti-Vene riikidevahelised läbirääkimised katkesid. Edaspidised kontaktid VEB-iga toimusid Eesti Panga ja Riikliku VEB Fondi tasemel. VEB-i seisukohad külmutatud kontode osas ei ole muutunud tänaseni, mida tõendab VEB-i kiri Eesti Pangale nr 435/0011 01 16.08.2000.

Tuginedes Eesti Panga 25.01.1993. a käskkirja nr 15 punktile 8 VEB Fondi sertifikaadi tingimuste kohta, teostasid sertifikaadi omanikud 1995. a iseseisvalt nõudeõigust VEB-i vastu 305 730,49 Prantsuse frangi ja 2 200 390,12 USA dollari ulatuses.

1997–2001

1997. a jaanuaris (nagu ka varem iga aasta alguses) väljastati kõikidele registrisse kantud sertifikaadiomanikele kinnitamiseks saldoteatised. Väljastatud 306 saldoteatisest laekus tagasi ainult 96. Paljud tagastati Eesti Posti poolt märkusega "Adressaat puudub".

Eelnevate aastate saldoteatiste kontrollimisel selgus, et paljud ettevõtted ei olnud kunagi saldoteatisele vastanud ning paljud olid vastanud ainult üks kord. Nimetatud asjaolu viitas sellele, et need ettevõtted olid kas likvideeritud, reorganiseeritud ilma õigusjärglaseta või muutnud asukohta. Asja selgitamiseks pöördus fond Ettevõtteregistri poole.

1997. a aprillis avaldas fond Postimehes ja Sõnumilehes kuulutuse, milles palus nendel sertifikaadiomanikel, kes mingil põhjusel polnud kätte saanud saldoteatist, teatada fondile enda rekvisiidid. Vastuseks kuulutusele ei saabunud mingisugust täiendavat informatsiooni.

Vastavalt Ettevõtteregistrist ja Eesti Postilt saadud andmetele jäeti põhiregistrisse üksnes identifitseeritud sertifikaadiomanikud.

1997. a aprillis kuulutas Riiklik VEB Fond välja fondi koondatud nõuete müügi eelläbirääkimistega enampakkumise korras. Laekus kolm pakkumist. Hinnaks pakuti 5–8% nõude nominaalväärtusest.

Vastavalt Riigikogu 20.01.1993. a otsuse "NSVL Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" punktile 6, volitati fondi koondatud nõuete realiseerimisega seotud küsimusi kuni juhatuse valimiseni otsustama Eesti Panga nõukogu kooskõlastatult Vabariigi Valitsusega. 20.05.1997 arutas Eesti Panga nõukogu oma istungil nimetatud küsimust ning ei toetanud nõuete müüki.

08.07.1997 arutas Eesti Panga nõukogu oma järjekordsel istungil Riikliku VEB Fondi küsimust ning võttis vastu otsuse, mis sai aluseks fondi edaspidisele tegevusele.

Riikliku VEB Fondi registrisse oli kantud 245 mittekonverteeritava valuuta omanikku. See oli endise NSVL Välismajanduspanga väljatöötatud keeruline mittekonverteeritavate arveldusühikute süsteem, mille kurssi praegu kehtivate valuutade suhtes keegi määrata ei oska. Tuginedes Eesti Panga nõukogu 08.07.1997 otsusele, väljastas fond kõigile mittekonverteeritava valuuta omanikele saldoteatise koos palvega nõusoleku saamiseks vastava nõude kustutamiseks registrist. 82 mittekonverteeritava valuuta omanikku andsid nõusoleku nõude kustutamiseks, 11 ei andnud nõusolekut, ülejäänud kas ei vastanud või olid oma tegevuse lõpetanud.

Fondi registri korrastamise tulemusena vähenes sertifikaatide omanike arv 306-lt 1996. aastal 146-le 1999. aastal.

Iseseisvalt teostati nõudeõigust VEB-i vastu 1997. aastal 1 827 675 USA dollari ulatuses.

Huvi hakkas äratama mitteresidentide küllaltki suur osa fondis. Kontrolliti kõikide mitteresidentide raha laekumise dokumente. Teatavasti peatati Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega nr 2172-1 13.01.1992 määramata ajaks kõik ülekanded NSVL Välismajanduspangas asuvatel kontodel seisuga 31.12.1991. Oma kirjas 13.04.1992 informeeris VEB Eesti Panka sellest, et kontodel, mis olid avatud kuni 31.12.1991, ei teostata mingisuguseid kandeid ning ülekannetele alates 01.01.1992 avatakse uued kontod.

Kontrollimisel selgus, et VEB rikkus kõiki neid otsuseid ning kandis 1992. a Läti ettevõtete külmutatud kontodelt UBB 1991. a kontole 9 013 255,51 USA dollarit, Ukraina ettevõtte külmutatud kontolt 4 660 000 Inglise naela PEAP 1991. a kontole ja Venemaa ettevõtte külmutatud kontolt 450 000 USA dollarit PEAP 1991. a kontole. Tähelepanu vääriv fakt on ka see, et kõigil ülekandeid sooritanud külmutatud rahade omanikel oli konto otse VEB-is. Sellise sammuga üritas VEB sisuliselt pöörata oma kohustused ettevõtete ees Eesti pankade kohustusteks nende ettevõtete ees. Ukraina nõustus oma residendi summat tagasi võtma ja 1999. a kanti Ukrainasse tagasi 7 327 948,30 USA dollarit, mis on 4 660 000 Inglise naela ekvivalent kande päeva kursiga. Ülejäänutega pole kokkulepet õnnestunud saavutada.

Iseseisvalt teostati nõudeõigust VEB-i vastu 1998. a kokku 30 500 000 USA dollari ulatuses.

Ehkki Riiklik VEB Fond ei tegele Eesti Vabariigi ettevõtete laenudega NSVL Välismajanduspangast, on külmutatud rahad ja laenud samast pangast omavahel seotud probleem. Tuginedes Eesti Panga otsusele, pöördus fond laenude ja külmutatud rahade tasaarvelduse ideega Majandusministeeriumi ja Erastamisagentuuri poole. Oma vastustes nentisid mõlemad valitsusasutused tasaarvelduse idee mõttekust, kuid viitasid juriidilistele raskustele selle läbiviimisel.

Riiklik VEB Fond püüdis koos laenu võtnud ettevõtetega teostada VEB-is tasaarveldust, kuid VEB keeldus sellest põhjendusega, et puudub vastav riikidevaheline kokkulepe.

Aastate jooksul oli täienenud seadusandlus. Praegu kehtivate seaduste kohaselt saab eraõiguslik juriidiline isik tegutseda ainult vastava juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel. Riiklik VEB Fond loodi Riigikogu otsuse alusel. Hiljem pole vastu võetud mingisuguseid täiendavaid otsuseid, mis määraksid Riikliku VEB Fondi uue juriidilise eksisteerimise vormi. Et mitte lasta end kanda sundlikvideeritute nimekirja, pidi Riiklik VEB Fond 01.10.1998. a määratlema, millise eraõigusliku juriidilise isiku vormina ta hakkab edaspidi tegutsema. Riiklik VEB Fond otsustati reorganiseerida Sihtasutuseks VEB. 22.03.1999 kanti Sihtasutus VEB registrikoodi 90005395 all Eesti Vabariigi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

2000. a septembriks oli sertifikaate tagastatud 2 921 899,42 USA dollari, 190 077 Rootsi krooni, 2 936,3 kliiringrubla kood 282 ja 25 119,26 kliiringrubla kood 553 ulatuses.

31.12.2000.a seisuga oli arvestuslik nõuete maht NL VEB vastu 332 568 557,69 Eesti krooni e 19 788 362,18 USA dollarit.

31.12.2001.a seisuga oli arvestuslik nõuete maht NL VEB vastu 343 484 464,91 Eesti krooni e 19 414 874,50 USA dollarit.

2002–2004

31.12.2002.a seisuga oli arvestuslik nõuete maht NL VEB vastu 308 387 374,78 Eesti krooni e 20 646 672,68 USA dollarit.

31.12.2003.a seisuga on arvestuslik nõuete maht NL VEB vastu 274 243 290,42 Eesti krooni ehk 22 099 283,26 USA dollarit.

2002.a. ja 2003.a. ei teostatud NL VEB vastu iseseisvalt nõudeõigust ega tagastatud ühtegi VEB sertifikaati.

2002.aastal võttis Tallinna Halduskohtus menetlusse AS A.O. Imbi (pankrotis) kaebuse Eesti riigi ja Eesti Panga vastu, millesse Sihtasutus VEB kaasati kolmanda isikuna. Kohtuasi AS A.O. Imbi kaebuses jätkus ka 2003. ja 2004. aastal, läbides Tallinna Halduskohtu otsusele järgnevalt ka Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu. AS A.O. Imbi kaebused jäid kohtute poolt rahuldamata. Kohus leidis, et Eesti pankade klientide (kelle VEB Fondi koondatud nõuded olid seotud NL VEB-is külmutatud kontodega) poolt kantud võimalik rahaline kahju on tekkinud Vene riigi tegevusest. Kohus leidis samuti, et rahad külmutati Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega nr 2172/1 13.01.1992.a., mitte aga Eesti Vabariigi poolt.

28. juunil 2004 esitas Riigikogu Isamaaliidu fraktsioon Eesti Pangale arupärimise NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud korrespondentkontode kohta ning algatas Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogu otsuse" NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" täitmise uurimiseks" eelnõu (427 OE). Eesti Panga president vastas arupärimisele Riigikogu istungil 20. septembril 2004.a. Otsuse eelnõu (427 OE) Riigikogus menetlemisel määrati juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjon. Põhiseaduskomisjoni 20.septembri 2004.a istungil toimunud otsuse eelnõu (427 OE) I lugemise arutelu tulemusena otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek otsuse eelnõu - 427 OE - I lugemisel tagasi lükata. Riigikogu liikmed hääletasid põhiseaduskomisjoni ettepanekut otsuse eelnõu - 427 OE - I lugemisel, mis toimus 13. oktoobril 2004.a. Häältega 46 poolt, 22 vastu lükati eelnõu tagasi e hääletati menetlusest välja.