Selgitused Eesti maksebilansi koostamise muutuste kohta ning sellega kaasnenud ümberarvestused 1996. aasta ja 1997.aasta I poolaasta maksebilanssides

Eesti Pank täpsustas 1996. ja 1997. aasta kahe esimese kvartali maksebilanssi. Maksebilansi lähteandmete analüüs näitas mitteresidentide vahelise transiitkaubanduse osatähtsuse märkimisväärset kasvu Eesti viimase aja tollistatistikas. Kuivõrd maksebilanss on kutsutud peegeldama residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid, jätab Eesti Pank edaspidi Eesti maksebilansi (vt. Tabel 1) koostamisel arvestusest välja mitteresidentide vahelise transiitkaubanduse näitajad. Muudatus on vastavuses rahvusvaheliste standarditega ja pälvinud maksebilansi koostamismeetodite rahvusvahelist koordineerimist juhtiva Rahvusvahelise Valuutafondi ning teiste välisekspertide eelneva heakskiidu.

Ümberarvestused tegi Eesti Pank 1997.aasta oktoobris ning nende tulemusena vähenesid maksebilansis väliskaubandusdefitsiit, teenuste bilansis vähenes kaubavedude import ja finantskontos vähenesid residentide kaubanduskrediidi võlad. Vastavalt on muutunud ka Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon (vt. Tabel 2).

Kirjeldatud muutustest tulenevalt on ümber vaadatud ka varemavaldatud 1996. aasta nelja kvartali ning 1997. aasta esimese ja teise kvartali maksebilansid. Eesti 1996. aasta maksebilansi jooksevkonto defitsiit vähenes ligi 7% võrra ehk 9,6%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 1997.a I poolaasta jooksevkonto defitsiit moodustas 9,8% SKT-st (sh I kvartalis 13,2% ja II kvartalis 7,2%) ning oli ligi 33% võrra väiksem varemavaldatust.

Eesti Pank rõhutab, et maksebilansi täpsustamise järel muutunud majanduspilt ei anna vähimatki põhjust muuta Eesti Panga ja Valitsuse senist alalhoidlikku ja maksebilansi jooksevkonto suurest defitsiidist tulenevate riskide alandamisele suunatud majanduspoliitikat.

Finantsturgude efektiivsuse ning majanduse tasakaalustatud ja jõukohase arengu üks tagatis on turuosaliste hea informeeritus üldmajanduslikust olukorrast. Riigi majandussubjektide ja nende välispartnerite omavahelisi tehinguid kajastav maksebilanss on üks tähtsam süstemaatiline majandusstatistiline väljund, mille alusel hinnatakse riigi majanduslikku käekäiku ja selle võimalikke arenguid tulevikus.

Riigi maksebilansi eesmärk on kajastada riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid määratud ajavahemikus ning seeläbi anda kõigile turuosalistele süstemaatilist informatsiooni riigi välismajandusseisust. Eesti maksebilansi koostamise eest vastutav Eesti Pank on oma tegevuses pidevalt järginud erapooletuse ja tegeliku olukorra võimalikult adekvaatse kajastamise põhimõtet. Eesti maksebilansi koostamisel on rangelt jälgitud rahvusvaheliselt üldtunnustatud maksebilansi koostamise metoodikat.

Analüüsinud maksebilansi koostamise algandmeid ning leidnud, et tollistatistikas kajastuvad transiitkaubanduse tehingud toimuvad mitteresidentide vahel, jätab Eesti Pank edaspidi maksebilansi arvestusest välja mitteresidentide vahelist transiitkaubandust väljendavad ning sellega seotud majandusnäitajad. Siit tulenevalt on tehtud ümberarvestusi 1996. aasta ja 1997. aasta esimese kahe kvartali Eesti maksebilanssides.

Muutunud on kaubandusandmed

Tollistatistika kogumisel on rahvusvaheliselt kasutusel kaks meetodit - üldise kaubanduse ja spetsiaalse kaubanduse meetod. Esimesel juhul võetakse arvesse ka import tolliladudesse ja eksport neist, teisel juhul mitte.

Eesti tingimustes peegeldab tegelikku majanduolukorda paremini lähtumine spetsiaalse kaubanduse põhimõttest. Sellist käsitlust toetab transiitkaubanduse kasvav osakaal Eesti välismajandustegevuses ning 1. novembrist käivitunud vabasadamate projekt, mille kohaselt tulevikus transiitkaupa enam tollistatistikasse ei lisata.

Eesti Valitsus korrastas alates 1996. aasta 1.oktoobrist tolliladustatud kaupade deklareerimise reegleid. Tollistatistikas hakati arvestama ka transiidiks mõeldud kaupu, mis asusid tolliladudes rohkem kui 30 päeva ja mida varem polnud arvestatud. Eesti Panga analüüs näitas, et tolliladudes toimuvad tehingud on üldjuhul mitteresidentide omavahelised tehingud (v.a. import tolliladudest sisekäibesse) ning Eesti majandusruumiga on nad seotud vaid lao- ja teiste transporditeenuste kaudu.

Eesti Pank on viimaste kuude jooksul koostöös Tolliameti ja Eesti Statistikaametiga uurinud kauba liikumist tolliladude kaudu ning selgeks teinud kaubakäivete mahud, mis tegelikult ei ole ületanud Eesti tollipiiri ning need 1996. aasta ja 1997. aasta I poolaasta maksebilansistatistikast välja arvanud (vt. Tabel 3).

Tollistatistika kogumisel on siiski otstarbekas jätkata ka üldkaubanduse meetodi kasutamist, et saada ülevaadet transiitkaubanduse osast Eesti majanduses.

Kaupade impordi vähendamine kahandas kaubaveoteenuste importi

Kuna kaupade impordi ja ekspordiga on seotud transporditeenused, siis on viimase kuue kvartali maksebilanssides muudetud ka transporditeenuseid kajastavaid andmeid. Täpsustatud andmete kohaselt vähenes transporditeenuste import 5% võrra.

Jooksevkonto puudujääk on väiksem

Seoses kaubandus- ja teenustebilansi muutumisega vähenes oluliselt ka jooksevkonto puudujääk. 1997. aasta I poolaastal 2,9 mlrd. kroonini (varem 4,3 mlrd. krooni), 1996.aasta defitsiit oli 5,0 mlrd. krooni (varem 5,1 mlrd. krooni). Jooksevkonto puudujäägi suhe SKT-sse moodustas parandatud andmetel 1996. aastal 9,6% ja 1997.aasta I poolaastal 9,8%.

Muutused finantskontos

Kuna Eesti pool tolliladustatud kaupade eest ei maksnud, suurendas nende arvestamine maksebilansis põhjendamatult kaubanduskrediidi võlgu ning moonutas finantskontot luues petliku ettekujutuse lühiajalise kapitali ulatuslikust sissevoolust. Pärast ülaltoodud muudatusi kaubandusandmetes vähenesid residentide kaubakrediidi võlad. Vastavate summade võrra on muudetud ka rahvusvahelist investeerimispositsiooni.

Tulude, ülekannete, otse- ja portfelliinvesteeringute ning reservide andmed muutunud ei ole.

Siin kirjeldatud muudatuste tegemist maksebilansis on toetanud Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. See toetus on väga oluline, sest Rahvusvaheline Valuutafond juhib maksebilansi koostamise metodoloogia rahvusvahelist ühtlustamist.