Eesti Pank / Bank of Estonia

Rahvamajanduse arvepidamise finantskontodel kajastatakse majanduse kui terviku finantsvarasid ja -kohustusi, finantsvarade ja -kohustustega sooritatavaid tehinguid ning finantsvarade ja -kohustuste väärtuse mittetehingulisi muutusi.

Bilansikontodel tuuakse välja finantsvarade ja -kohustuste seisud perioodi alguses ja lõpul institutsionaalsete sektorite lõikes väljendatuna turuhindades.

Tehingukontol kajastatakse vaadeldava perioodi jooksul finantsvarade ja -kohustustega sooritatavaid tehinguid. Tehingud toimuvad institutsionaalsete üksuste vahel või üksuse sees, nii nagu vastastikku kokku lepitud. Tehinguid tuleb eristada vara muudest muutustest, mille põhjuseks ei ole tehing: näiteks varade hinna- või valuutakursi kõikumisest tulenevad väärtuse muutused, ümberklassifitseerimised, erakordsetest sündmustest põhjustatud tekkinud varade või kohustuste väärtuse muutused. Tehingu objektiks olevate varade või kohustuste väärtus näidatakse tehinguhinnas.

Neto laenuandmine (+) / -võtmine (-) on tehingukonto tasakaalustav näitaja, mis kujuneb vaadeldava perioodi jooksul finantsvarade ja -kohustustega sooritatud tehingute vahena. Kui see näitaja on mingil sektoril positiivne, siis on see institutsionaalne sektor vaadeldaval perioodil teiste sektorite tegevust finantseerinud; kui negatiivne, siis teistelt sektoritelt vahendeid kaasanud. Kogumajanduse netolaenuandmine (+)/-võtmine (-) näitab, kas riik tervikuna on välismaalt vahendeid kaasanud või on neid sinna paigutanud.

Netofinantsvara on bilansikonto tasakaalustav näitaja, mis kujuneb finantsvarade ja -kohustuste seisude (jääkide) vahena. Kui see näitaja on mingil sektoril positiivne, siis ületavad selle sektori finantsvarad -kohustusi, kui negatiivne, siis ületavad kohustused finantsvarasid. Kui kogumajanduse netofinantsvara on positiivne, siis välisnõuded ületavad väliskohustusi ja ülejäänud maailmal on netovõlg riigi ees. Kogumajanduse negatiivne netofinantsvara näitab aga riigi võlga ülejäänud maailma ees.

Kvartali finantskontosid koostatakse Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi "ESA 95" metoodiliste soovituste kohaselt.

Ettevõtted, mille põhitegevusala on kaupade ja mittefinantsteenuste tootmine

Keskpank (S.121) - Eesti Pank kui riigi keskpank;

Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused ehk rahaloomeasutused (S.122) - NB! hõlmab krediidiasutusi ja kõiki teisi finantseerimisasutusi, mille tegevusalaks on hoiuste ja muude sarnaste instrumentide kaasamine avalikkuselt ning oma arvel laenude väljastamine või investeerimine väärtpaberitesse. Hõlmab krediidiasutusi, hoiu-laenuühistuid ja neid rahaturufonde, mis vastavad rahaloomeasutuse definitsioonile.

Muud finantsvahendusettevõtted (S.123) hõlmab investeerimisfonde (v.a eelpoolmainitud rahaturufondid), liisinguettevõtteid, pandimajateenust pakkuvaid ettevõtteid ja muid ettevõtteid, mis tegelevad finantsressursside vahendamisega kolmandatele isikutele.

Finantsvahenduse abiettevõtted (S.124) - hõlmab ettevõtteid, mis ei tegele otseselt finantsressursside vahendamisega kolmandatele isikutele, kuid osutavad erinevaid finantsabiteenuseid. Näiteks reguleeritud väärtpaberituru korraldajad (Tallinna Väärtpaberibörs, Tagatisfond, maaklerifirmad (sh kindlustusmaaklerid), finantskonsultatsioone pakkuvad ettevõtted jne.

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)
Kindlustusandjad - äriühingud, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt Kindlustustegevuse seaduse § 8 lõikele 2 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus.

Valitsemissektor jaotatakse keskvalitsuseks, kohalikeks omavalitsusteks ja eelarvevälisteks sotsiaalkindlustusfondideks.
Valitsemissektori üksuste nimekirja leiab Eesti Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee/16443.

Keskvalitsuse (S.1311) all mõistetakse keskvalitsuse haldusesse kuuluvaid riigivalitsemis- ja riigikaitseorganeid. Selle alla kuuluvad riigi- ja maavalitsus, ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, aga ka riigieelarvest finantseeritavad teadus-, uurimis-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutused.

Kohaliku omavalitsuse (S.1313) all mõistetakse kohalikke omavalitsusorganeid ning kohalikust eelarvest finantseeritavaid teadus-, uurimis-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutusi.

Sotsiaalkindlustusfondide (S.1314) all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvaid üksusi. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

Hõlmab isikuid või isikute gruppe (nt inimene, perekond), kes elavad koos, kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulka kuuluvad ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.

Sektor hõlmab kasumitaotluseta institutsioone, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu, liikmemaksud jms. Kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.

Kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused.

Finantsinstrumendid jaotatakse seitsmesse põhikategooriasse vastavalt nende likviidsusele ja majanduslikule sisule.

1. Rahakuld ja SDRid
Rahakuld - kullana hoitavad reservvarad;
SDRid - (special drawing rights ehk laenamise eriõigus) on Rahvusvahelise Valuutafondi (RVF) arveldusühik, mille väärtuse aluseks on neljast valuutast (USD, EUR, JPY ja GBP) koosnev korv. Igale RVFi liikmesriigile avatakse SDRi konto, mida kasutatakse laenutehingute ja mitmesuguste muude sellega seotud operatsioonide läbiviimiseks liikmesriigi ja RVFi vahel.

2. Sularaha ja hoiused
Sisaldab sularaha, arveldushoiuseid (transferable deposits) ja muid hoiuseid.

Sularaha - ringluses olev paberraha ja mündid (nii Eesti kui teiste riikide poolt käibele lastud), mis on kasutusel seadusliku maksevahendina (legal tender) üldtunnustatud maksevahendina.

Arveldushoiused - hoiused, mis on vahetult konverteeritavad sularahaks tšekkide, ülekannete, deebetkaartide või muude sarnaste vahendite kaudu, ilma et sellega kaasneks märkimisväärset karistust või piirangut. Siia alla kuuluvad näiteks nõudmiseni hoiused krediidiasutustes ja hoiu-laenuühistutes, aga ka krediidiasutuste nõudmiseni hoiused keskpangas ja keskpanga hoiused teistes riikides.

Muud hoiused - sisaldab kõiki ülejäänud hoiuseid, v.a arveldushoiused. Siia alla kuuluvad näiteks tähtajalised ja säästuhoiused.

3. Väärtpaberid (v.a aktsiad) (võlaväärtpaberid)
Võlaväärtpaber on laenuvõtja (tavaliselt juriidiline isik) võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sätestab laenuvõtja kohustuse maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda ka intressid. Võlaväärtpaber ei anna selle omajale omandiõigust emiteerijaks olevas institutsioonis. Võlaväärtpaberid jaotatakse tähtaja aluses kaheks: lühiajalised (lepingujärgne tähtaeg kuni 1 aasta) ja pikaajalised (lepinguline tähtaeg üle 1 aasta).

Võlaväärtpaberid hõlmavad kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete, krediidiasutuste ja muude finantsvahendajate võlakirju, riigikassa võlakirju, laenusertifikaate, kommertspabereid ja muid väärtpabereid.

Eraldi tuuakse võlaväärtpaberite all välja finantstuletisinstrumendid. Finantstuletisinstrumendid on väärtpaberid, mis põhinevad või on tuletatud erinevatest alusinstrumentidest. Alusinstrument on tavaliselt mõni teine finantsvara, kuid selleks võib olla ka kaup või indeks. Enamlevinud finantstuletisinstrumendid on optsioonid, forwardid, futuurid ja vahetustehingud (swap'id).

Sisaldab institutsionaalsete üksuste vahelisi laene. Laenude all eristatakse nii lühi- kui pikaajalisi laenusid. Laenudena käsitletakse ka liisingut ning repotehinguid.

F.5. Aktsiad ja muud osakud

Aktsiad ja muud osakud on väärtpaberid, mis esindavad omandiõigust ettevõttes ja annavad omanikule õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja ettevõtte likvideerimisel osa selle netovarast. Aktsiate ja muude osakute puhul eristatakse järgnevaid jaotusi: noteeritud aktsiad, noteerimata aktsiad, muud osakud ning investeerimisfondide osakud. Noteeritud aktsiad hõlmavad avalikel väärtpaberibörsidel (näiteks Tallinna Väärtpaberibörsil) noteeritud aktsiaid. Noteerimata aktsiad hõlmavad ülejäänud aktsiaid. Muud osakud hõlmavad muid osalusi, v.a eelnimetatud (nt osalus usaldusühingus, täisühingus vms). Samuti on muude osakute all kajastatud keskpanga kapital ja valitsemissektori investeeringud rahvusvaheliste organisatsioonide kapitali. Investeerimisfondide osakute all näidatakse avatud või kinniste investeerimisfondide (v.a pensionifondid ja rahaturufondid) poolt emiteeritud osakuid.

F.6. Kindlustustehnilised eraldised

Sisaldab kindlustusettevõtete ning pensionifondide tehnilisi eraldisi kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute vastu. Kindlustustehnilised eraldised jaotatakse kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide netoväärtuseks ning kindlustuspreemiate ettemakseteks ja rahuldamata nõuete eraldisteks.

Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide netoväärtus sisaldab elukindlustuse tehnilisi eraldisi, investeerimisriskiga elukindlustuse tehnilisi eraldisi, boonuste eraldist ja muid tehnilisi eraldisi ning II ja III samba pensionifondide puhasväärtust.

Kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised sisaldavad elukindlustuse rahuldamata nõuete eraldist ja kahjukindlustuse kõiki tehnilisi eraldisi.

F.7. Muud saada-/makstaolevad arved

Kategooria "muud saada-/makstaolevad arved" sisaldab finantsnõudeid/-kohustusi, mis tekivad seoses ajalise erinevusega tehingu ja tehinguga seotud maksete vahel. Nimetatud kategooria jaotatakse omakorda kaubanduskrediitideks ja ettemakseteks ning muudeks saada-/makstaolevateks arveteks.

Kaubanduskrediidid ja ettemaksed sisaldavad müüdud või ostetud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summasid ning ettemakseid, mida kajastatakse tekkepõhiselt.

Muud saada-/ makstaolevad arved sisaldavad muid tähtajaks laekumata või tasumata summasid, mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest, samuti muid teiste kirjetega mitteseotud nõudeid ja kohustusi.

Mõisted ja selgitused