SELGITUSED LIISINGUTABELITELE

Kuni 31/05/05 sisaldas liisingustatistika ainult Liisingühingute Liitu kuuluvate ühingute andmeid.
Alates 1. juunist 2005 sisaldab liisingustatistika lisaks Liisingühingute Liidu liikmesfirmadele ka nendega samasse gruppi kuuluvate liisinguettevõtjate - Balti Autoliisingu AS ja Rentacar AS - andmeid.
Alates 1. juulist 2005 ei sisalda liisinguühingute koondnäitajad Sampo Liisingu andmeid.
Alates 1. novembrist 2008 sisaldab liisingustatistika SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali andmeid.
Alates 1.augustist 2010 sisalduvad Balti Autoliisingu AS andmed Swedbank Liising AS andmete hulgas.
Alates 1. maist 2011 sisaldab liisingustatistika Pohjola Finance AS andmeid.

(1)

Uusmüük on liisingühingu poolt soetatud vara maksumuse ja rentniku esimese sissemakse vahe, st. perioodi jooksul tekkinud uute intressikandvate nõuete summa, mis ei sisalda ettemakseid.

(2)

Liisingnõude jääk on liisingnõuete bilansiline väärtus. Liisingnõude jääk ei sisalda arvestatud intresse ega käibemaksu.

(3)

Liisingu tüübid

	Kapitalirent - rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Summad kajastatakse ilma käibemaksu ja intressideta.
	Kasutusrent - liisingtehing, kus rentnik kasutab rendimaksete eest vara ning tagastab lepingu tähtaja lõppedes selle liisingufirmale. Soovi korral võimaldatakse kliendile rendiperioodi lõpul vara väljaostuõigus eelnevalt kokkulepitud jääkmaksumusega.
	Teenusliising - liisingleping, mille puhul kliendi poolt tasutavad rendimaksed sisaldavad ka vara kasutamisega seotud teenuseid ja nendega kaasnevaid kulusid.
	Järelmaksuga müük - tehing, kus müüja annab ostjale kauba või teenuse kasutusõiguse koheselt üle, kuid ostja tasub müüjale selle eest kokkulepitud makseperioodil kokkulepitud tingimustel. Üldjuhul läheb kauba omandiõigus ostjale üle pärast ostja poolt kõigi maksete tasumist.
	Tarbijafaktooring - tehing, kus müüja loovutab liisingfirmale varalised nõuded temalt järelmaksuga kaupa ostnud klientide vastu.
	Arvete tasumise kokkulepped - klientidele kolmandate isikute poolt esitatud maksta olevate arvete finantseerimine kokkulepitud limiidi piires. Lepingu tähtajaks on kliendile tagasimakse graafikuga määratud tasumisaeg.

(4)

Kliendigrupid

	Keskvalitsus Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone: a) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid); b) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud "Tsiviilseadustiku üldosa seaduse" § 25 lõige 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused; c) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt asutatud sihtasutused, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud isikute poolt.
	Kohalik omavalitsus Kohalikuks omavalitsuseks loetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi ja kohalike omavalitsusüksuste poolt asutatud sihtasutusi, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud isikute poolt.
	Eelarveväline fond (alates 01/01/08 kajastub keskvalitsuse all) Sihtasutus, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohalik omavalitsus.
	Riiklik sotsiaalkindlustusfond Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana. Siia kuuluvad näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.
	Kindlustusandja Kindlustusandja on "Kindlustustegevuse seaduse" § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.
	Pensionifond Pensionifond on "Kogumispensionide seaduse" §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond.
	Krediidiasutus Krediidiasutus on "Krediidiasutuste seaduse" § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.
	Muu finantseerimisasutus Muu finantseerimisasutus on "Krediidiasutuste seaduse" §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing (näiteks investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse abiettevõte). Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond.
	Mittetulundusühing Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik vastavalt "Mittetulundusühingute seaduse" §-le 1 ja "Sihtasutuste seaduse" §-le 1, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.
	Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühing Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) "Väärtpaberituru seaduse" tähenduses, välja arvatud "Väärtpaberituru seaduse" § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus).
	Muu äriühing Muu äriühing on eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.
	Eraisik Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle poolt palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.

(5)

Majandussektor klassifitseeritakse liisinguvõtja põhitegevusala järgi. Jaotuse aluseks on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Eraisikutega sõlmitud lepingute korral näidatakse majandussektoriks "Määratlemata". Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) puhul näidatakse majandussektor lähtuvalt FIE põhitegevusalast.

(6)

Faktooringu liigid

	Siseriiklik + ühekordne nõude ost Eestis teostatud kauba müügist või teenuse osutamisest tulenev nõudeõiguse ost. Faktori poolt toimub nii nõude finantseerimine kui ka administreerimine ehk kogumine.
	Eksport Eestist eksporditava kauba müügist tulenev nõudeõiguse ost mitteresidendist ostja vastu. Arved on välisvaluutas. Faktor finantseerib ja administreerib ehk kogub nõudeid.
	Import Mitteresidendist müüja loovutab faktorile nõude residendist ostja vastu. Arved on eurodes. Ei toimu nõude finantseerimist ning faktor tegeleb üksnes nõude kogumisega ehk administreerimisega.
	Arve diskonteerimine Müüja loovutab nõuded faktorile ilma ostjat teavitamata. Arved võivad olla nii eurodes kui ka välisvaluutas. Toimub üksnes arve finantseerimine. Faktor nõude kogumisega ehk administreerimisega ei tegele.
	Kogumise faktooring Residendist müüja loovutab faktorile nõuded residendist ostja vastu. Arved on eurodes. Faktor ei tegele müüja finantseerimisega, vaid hoolitseb üksnes nõude administreerimise ehk kogumise eest.
	Maksufaktooring Finantseeritakse müüja poolt enam-tasutud käibemaksu. Ostja ehk deebitori rollis on Maksuamet, kelle vastu on müüjal nõue.

(7)

Valitsuse ja EL toetusmeetmete ressursi all mõistetakse valitsusasutuste ja valitsuse moodustatud sihtasutustele eraldatavaid sihtotstarbelisi vahendeid. Nt Maaelu Edendamise Sihtasutuse finantseerimisabi või Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt eraldatav SAPARD liisingfinantseerimise toetus.