|
|
|
PANGASTATISTIKA MÕISTETE SELGITUSED
RESIDENTSUS
- Resident:
- 1. Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;
- 2. Välisriikides asuvad Eesti Vabariigi diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti Vabariigi asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;
- 3. Eesti Vabariigi seadustega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;
- 4. Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;
- 5. Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;
- 6. Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;
- 7. Eesti Vabariigis elavad Eesti kodanikud;
- 8. Eesti Vabariigis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;
- 9. Eesti Vabariigis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
- 10. Välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7 kuni 9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;
- 11. Välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid,
sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed;
- 12. Välisriigis viibivad punktides 7, 8 või 9 nimetatud isikud, kes on laevameeskonna liikmed või hooaja- ja piiriülesed töötajad,
sõltumata nende välisriigis viibimise kestvusest;
- 13. Kokkuleppelised majandusüksused, mis esindavad Eesti territooriumil asuvat kinnisvara (maa koos tema oluliste osadega).
- Mitteresident:
- Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste "resident" all.
KLIENDIGRUPID
- Keskvalitsus
- Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone:
1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja
maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid);
2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud "Tsiviilseadustiku üldosa seaduse" § 25 lõige 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank,
Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt asutatud sihtasutused, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud isikute
poolt.
- Kohalik omavalitsus
- Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt
hallatavaid munitsipaalasutusi ja kohalike omavalitsusüksuste poolt asutatud sihtasutusi, millede kuludest üle poole on kaetud eelnimetatud
isikute poolt.
(Üksuste klassifitseerimise lihtsustamiseks eelnimetatud klientide liikide lõikes edastab Eesti Pank krediidiasutustele 2 korda aastas
nimekirja valitsussektori üksustest).
- Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid
- Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mille
põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile:
1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta
osamakseid;
2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumata oma
rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.
Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.
- Krediidiasutused
- Äriühingud vastavalt Krediidiasutuste seaduse § 3 lõikele 1.
- Kindlustusandjad
- Kindlustusandja on Kindlustustegevuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.
- Pensionifondid
- Pensionifond on Kogumispensionide seaduse §-s 3 nimetatud lepinguline
investeerimisfond.
- Muud finantseerimisasutused
- Muu finantseerimisasutus on Krediidiasutuste seaduse §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing
(näiteks investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte,
reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav
ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse
abiettevõte). Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond.
- Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud
- Äriühingud, mis kuuluvad keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku
valitseva mõju (kontrolli) alla Väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud § 6 lõikes 2 sätestatud
kutselised investorid. Siia kuuluvad ka riigi tulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).
- Muud äriühingud
- Muud äriühingud on eelnevates lõigetes nimetamata äriühingud (aktsiaseltsid, osaühingud, usaldusühingud,
tulundusühistud). Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.
- Mittetulundusühingud
- Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik vastavalt
Mittetulundusühingute seaduse §-le 1 ja Sihtasutuste seaduse
§-le 1, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.
- Eraisikud
- Füüsilised isikud ja füüsilistest isikutest ettevõtjad, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks
loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle poolt palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.
HOIUSTE LIIGID
| Nõudmiseni hoius |
- On ette nähtud arveldusteks;
- on tähtajatu;
- hoiustatud vahendeid võib vabalt (erandjuhul
24-tunnilise etteteatamisega) kasutada ja käsutada;
- hoiuse jääk võib olla negatiivne (arvelduskrediit);
- võib teha pidevalt juurdemakseid.
|
| Üleööhoius |
On hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks. |
| Tähtajaline hoius |
- On ette nähtud raha hoiustamiseks;
- ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
- hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
- hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ning seda ei saa muuta;
- lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sh madalam intress).
|
| Säästuhoius |
- On ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;
- ei ole ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
- hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi
eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma
kogunemine arvele);
- arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt
fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine;
- hoiustatud summat võib suurendada;
- lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
- hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.
|
VÄÄRTPABERID
| Väärtpaber |
Väärtpaberi all all mõistetakse väärtpaberit vastavalt Väärtpaberituru seaduse § 2 lõikele 1. |
| Fikseeritud tulumääraga väärtpaber |
Fikseeritud tulumääraga on sellised
väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas
otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla
faktoriga (nt pankadevahelise rahaturu intressimääraga). |
| Võlakiri |
Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust
tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. |
| Aktsia |
Aktsia on omandiõigust tõendav
väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õigused. |
| Eelisaktsia |
Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. |
| Osa |
Osa on osalemisõigust tõendav väärtpaber,
mis näitab selle omaniku (osaühingu liikme) õigust osale
osaühingu kapitalist. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu
juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud
vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud
õigused. |
| Investeerimisfondi osak |
Investeerimisfondi osak on väärtpaber, mis väljendab osakuomandi osalust lepingulise fondi varas. |
| Tuletisväärtpaber |
Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt Väärtpaberituru seaduse § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi. |
| Rahaturuinstrument |
Rahaturuinstrumendi all mõistetakse Väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 5 punktis 5 nimetatud väärtpaberit. |
| Hüpoteegiga tagatud võlakiri |
Hüpoteegiga tagatud võlakiri on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille põhiosa tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb tavaliselt mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud järjekorda nii, et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt esimese klassi põhiosa, siis teise jne. |
INVESTEERINGUD
| Lühiajalised finantsinvesteeringud |
Väärtpaberid, mis on
omandatud kauplemiseks või mille kustutustähtaeg on
bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud |
Väärtpaberid, mille
kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üle ühe
aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks. |
| Sidusettevõtja |
Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju.
Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis või
2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel või
3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel või
4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine või
5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. |
| Emaettevõtja ja tütarettevõtja |
Emaettevõtja ja tütarettevõtja all mõistetakse äriühinguid vastavalt Krediidiasutuste seaduse §-le 7. |
MAKSEVAHENDUS
| Tšekk |
Väärtpaber, millega tšeki väljaandja käsundab krediidiasutust (tšeki väljamaksja)
tšeki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma maksmiseks (tšekisumma). |
| Reisitšekk |
Sularaha asendav tšekk
välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult tšeki omanik. |
| Kaardimakse |
Kontolt kontole
kaarditehing, mis on algatatud kas müügiterminaalist või pangaautomaadist. |
| Mobiilimakse |
Müügikohas ostetud kaupade või teenuste eest mobiiltelefonilt algatatud makse. |
| Deebet-tüüpi korraldus |
Maksekorraldus, mille algatajaks on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik. |
| Otsekorraldus |
Määratud perioodilisusega korduv deebet-tüüpi maksekorraldus. |
| Maksekorraldus |
Raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda osapoole poolt algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks. |
| Püsikorraldus |
Määratud perioodilisusega
korduv ja kindla suurusega kreedit-tüüpi maksekorraldus. |
| Paberil maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele paberil edastatud maksekorraldus. |
| Telepanga maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele püsi- või vallasühenduse kaudu
spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus. |
| Telefonipanga maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel edastatud maksekorraldus. |
| Internetipanga maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele interneti teenusel baseeruv maksekorraldus (k.a WAP teenusel baseeruv maksekorraldus). |
| Mobiili maksekorraldus |
Raha maksjalt maksja krediidiasutusele mobiiltelefoni teel edastatud maksekorraldus (v.a mobiilimakse). |
| Pangakaart |
Krediidiasutuste poolt konto
omajale või konto omaja poolt määratud isikule
väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks. |
| Kohalik pangakaart |
Ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart. |
| Rahvusvaheline pangakaart |
Pangakaart, mida saab kasutada Eesti Vabariigis ja väljaspool Eesti Vabariiki. |
| Deebetkaart |
Pangakaart, millega üldjuhul võib teha kaarditehinguid maksimaalselt kontol oleva raha ulatuses. |
| Kreeditkaart |
Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses. |
| Pangaautomaat |
Elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminaal ei ole pangaautomaat. |
| Müügikoht (point of sale, POS) |
Teenuse või kauba müügi koht, kus ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügi kohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Kaardimakse müügikoht |
Teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminaali kaudu on ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Mobiilimakse müügikoht |
Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht |
Teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda nii pangakaardi kui mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. |
| Müügiterminal (POS, EFTPOS, Web-POS terminal) |
Elektrooniline makseterminal kaardimaksete teostamiseks. |
TABELITE SELGITUSED
Pangandusstatistika sisaldab kõikide krediidiasutuste (s.h filiaalide) andmeid.
Tabelites kajastatakse ainult erinevatel aruandeperioodidel
tegevuslitsentsi omanud krediidiasutuste andmed.
Alates 1997. aastast sisaldavad/on sisaldanud pangastatistika koondandmed järgmiste krediidiasutuste andmeid:
 Eesti Krediidipank
SEB Pank Pank (alates 7.03.2008 - enne SEB Eesti Ühispank (alates 4.04.2005 kuni 7.03.2008), enne Eesti Ühispank
(alates 8.12.1995 kuni 4.04.2005)
Swedbank (alates 16.03.2009 - enne Hansapank (alates 11.07.1996 kuni 16.03.2009)
Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal (alates 9.01.2002 - enne Merita Bank Plc Eesti filiaal (alates 13.02.2001
kuni 9.01.2002),
enne Merita Bank Plc Tallinna filiaal (alates 19.06.1997 kuni 13.02.2001)
Marfin Pank Eesti (alates 14.05.2008 - enne SBM Pank (alates 18.06.2004 kuni
14.05.2008, enne Preatoni Pank (alates 14.10.1999 kuni 18.06.2004)
Danske Bank A/S Eesti filiaal (alates 2.04.2008 - enne Sampo Pank (alates 29.12.2000
kuni 2.04.2008), enne Optiva Pank (alates
18.12.1998 kuni 29.12.2000), enne Eesti Forekspank (alates 31.05.1996 kuni 18.12.1998)
Tallinna Äripank (alates 19.08.1997)
AS Citadele banka Eesti filiaal
(alates 31.08.2010) - enne Parex Banka Eesti filiaal (alates 22.11.2004), enne
Parekss-banka Eesti filiaal (alates 30.05.2004 kuni 22.11.2004)
UniCredit Bank Eesti filiaal (alates 6.03.2007 - enne HVB Bank Latvia Eesti
filiaal (alates 26.01.2007 kuni 6.03.2007),
enne Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG Tallinna filiaal (alates 10.08.2004 kuni 26.01.2007)
BIGBANK (alates 23.01.2009 - enne Balti Investeeringute Grupi Pank (alates
9.11.2005 kuni 23.01.2009)
DnB NORD Pank (alates 31.01.2008 - enne DnB NORD Banka Eesti Filiaal (alates
12.06.2006 kuni 31.01.2008,
Nord/LB Latvija Eesti filiaal (alates 27.10.2005 kuni 12.06.2006)
Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal (alates 01.05.2006)
Allied Irish Banks p.l.c. Eesti filiaal (alates 29.02.2008)
AB Bankas Snoras Eesti filiaal (alates 31.05.2008)
LHV Pank (alates 31.05.2009)
Pohjola Bank Plc Eesti filiaal (alates 31.03.2010)
Folkia AS Eesti filiaal (alates 31.08.2010)
Eesti Hoiupank (kuni 31.10.1998)
Tallinna Pank (kuni 29.07.1998)
INKO Balti Pank (kuni 2.09.1997)
Eesti Investeerimispank (kuni 18.12.1998)
Eesti Maapank (kuni 8.06.1998)
EVEA Pank (kuni 2.10.1998)
ERA Pank (kuni 7.10.1998)
Eesti Innovatsioonipank (kuni 9.09.1998)
Põhja-Eesti Pank (kuni 21.04.1997)
Kliendigruppideks klassifitseerimisel hõlmab kirje
"valitsus" keskvalitsust, kohalikke omavalitsusi, riiklikke sotsiaalkindlustusfonde ja muid eelarvelisi fonde, kirje "finantseerimisasutused" kindlustusasutusi, pensionifonde ja muid finantseerimisasutusi, kirje "äriühingud" riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühinguid ja muid äriühinguid ning kirje
"eraisikud" eraisikuid ja mittetulundusühinguid.
1. BILANSID
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007 määrus
nr.8
("Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine"), andmed
uuendatud vormi alusel saadaval alates 31.jaanuarist 2008). |
| Märkused |
Enne 31.detsembrit 1996 ei eraldatud
kliendigrupina mittetulundusühinguid.
Enne 31.detsembrit 2000 ei eraldatud keskvalitsuse eelarvevälistest fondidest riiklikke sotsiaalkindlustusfonde.
Muudatused krediidiasutuste bilansside koostamise juhendis alates 31.12.1999:
VARAD
1. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes - varem näidati bilansikirjel "Sularaha", nüüd aga kirjel "Muu vara".
2. Üleöölaenud ja üleööhoiused (kui nõue teistele krediidiasutustele) - varem kajastati kõik koos arvelduslaenude all, nüüd näidatakse üleöölaenud arvelduslaenude ja üleööhoiused nõudmiseni hoiuste all.
3. Pöördrepotehingud - näidati varem kirjel "Väärtpaberid"; uues bilansivormis kaotati väärtpaberite alakirje "Ost tagasimüügi kohustusega" ja pöördrepotehinguid käsitletakse sarnaselt laenuandmisele. Laenu tagatiseks olev väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Sarnane käsitlus kehtib ka väärtpaberite ostu/tagasimüügi ja väärtpaberite laenamise tehingute puhul.
4. Materiaalne põhivara - uue bilansijuhendi kohaselt kirjeldatakse siin ka kapitalirendi tingimustel renditud materiaalne põhivara ja hoonestusõigus, kuid pandi realiseerimisel omandatud põhivara ei kuulu krediidiasutuse bilansis kajastamisele.
5. Dividendinõuded - näidati varem kirjel "Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud", nüüdsest kuuluvad kirje "Muu vara" koosseisu.
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
6. Üleöölaenud ja üleööhoiused (kui võlgnevus teistele krediidiasutustele) - põhimõte sama, mis varade poolel.
7. Dividendivõlad - varem näidati kirjel "Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud", nüüd kuuluvad kirje "Muud kohustused" koosseisu.
8. Uues bilansivormis puudub kirje "Arveldused aktsionäridega" (kontrapassiva) - äriseadustikku on muudetud ja äriregistris aktsiakapitali suurendamise kande tegemise hetkeks peab aktsiakapital olema juba täielikult sisse makstud.
Muudatused krediidiasutuste bilansside koostamise juhendis alates 31.01.2004
1. Tuletisväärtpaberid - varem näidati kirjetel "Muu vara"/"Muud kohustused". Alates 31.01.2004 kajastatakse tuletisväärtpaberid eraldi kirjena (bilansikirjete "Väärtpaberid" ja "Väärtpaberikohustused" all).
2. Kinnisvarainvesteeringud - varem näidati kirjel "Muu vara".
|
1.3.3 Laenuportfell kliendigruppide lõikes Laenuportfell - samastatud bilansikirjega
"Nõuded klientidele", kuigi nimetatud summa
sisaldab ka hoiuseid finantseerimisasutustes.
1.3.4 Kaasatud ressursi struktuur Väärtpaberikohustused - kuni 31.12.2003 kajastusid
väärtpaberikohustuste all ainult väljaantud võlakirjad. Alates 31.01.2004 kuuluvad kirje koosseisu lisaks tuletisväärtpaberid ja muud
väärtpaberikohustused.
1.3.5 Omakapitali struktuur Omakapitalis sisalduvad: aktsiakapital, aažio, üldine pangandusreserv, ümberhindluse reserv, muud reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum, majandusaasta kasum/kahjum ja oma aktsiad(-).
Mõiste "omakapital" ei ole
samastatav mõistega "omavahendid", mis arvutatakse
vastavalt usaldatavusnormatiivide arvutamise juhendile ( Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006 määrus nr. 13). 1.3.6 Laenude ümberhindlus Laenude ümberhindluse kirjel näidatakse enne 1. jaanuari 2006. a väljaantud laenude ümberhindlus, mis tuleneb sisemise intressimääraga amortiseeritud soetusmaksumuse meetodi (põhineb IAS 39-l - International Accounting Standard) kasutuselevõtmisest laenude mõõtmisel.
Laenud, mis on välja antud pärast 1. jaanuari 2006. a, näidatakse bilansirühma "Nõuded klientidele" vastavatel kirjetel, mõõdetuna
sisemise intressimääraga amortiseeritud soetusmaksumuse meetodil. Krediidiasutused kes ei kasuta laenude amortiseerimisel sisemist
intressimäära, näitavad jätkuvalt väljaantud laenusid lepingulises väärtuses.
2. LAENUD KLIENTIDELE, JÄÄGID JA KUUKÄIBED
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010 määrus nr 5. Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997, mil aruanne kehtestati esimest korda. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist 1997 on võimalik
eraldada kõiki kliendisektoreid (enne jaotus:
eraisikud ja juriidilised isikud), laene valuutade
lõikes (enne jaotus: kroon ja valuuta),
intressi liike, laenude tagatisi, residentsust.
Alates 31. detsembrist 1999 kajastatakse laenude all ka pöördrepotehingud, väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud.
Valuutalaenudena käsitletakse
ka laene, mis on välja antud EEK-ides, kuid
mille tagasimaksmine on seotud mingi kindla valuuta (nt EUR) kursiga.
Lühiajalised laenud - laenud
tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised laenud - laenud
tähtajaga üle 1 aasta.
Aluseks on lepingulised tähtajad ja lepinguline väärtus.
Laenude käivete hulgas ei kajastu arvelduskrediidi andmed.
|
2.4 Laenud majandussektorite lõikes Laenud on klassifitseeritud majandussektoriteks
kliendi põhitegevusala järgi. Klassifitseerimise aluseks
on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator.
2.5 Laenud tagatiste lõikes Esimese järjekoha hüpoteek -
kinnisasja koormav hüpoteek, mis on kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimese järjekoha.
Muu hüpoteek - hüpoteek, mis ei ole
kinnistusraamatusse kandmisel saanud esimest järjekohta.
Väärtpaber - väärtpaberi pant ja
ostu-tagasimüügikohustusega tehingu puhul tehingu objektiks
olev väärtpaber.
Ehitise pant - vallasvara pant, on notariaalselt tõestatud ja registreeritud asukohajärgses riiklikus hooneregistris või enne asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jõustumist kehtinud seadusandluse alusel ehitist koormav pant.
Muu vallasasja pant - asjaõigusseadusega
lubatud vallasasja pant, mis ei ole ehitis ega väärtpaber.
2.6 Sihtotstarbelised laenud klientide ja tähtaegade lõikes Sihtotstarbelise
laenuna käsitletakse laenu, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt ning sellise laenu ja laenu allikaks oleva
ressursi intresside marginaal on piiratud.
2.8.4 Laenud eraisikutele Eluasemelaenude hulgas kajastuvad ka kinnisvara-, üürimis-
ja äriteeninduse sektoris tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale antud laenud.
Alates 2000. aasta detsembrist
kajastatakse õppelaene eraldi real, varem tarbimislaenudena.
2.9 Laenud regioonide lõikes Kajastatud ei ole keskvalitsusele ja eelarvevälistele
fondidele antud laene. Andmed esitatakse 2 korda aastas, seisuga 31.detsember ja 30. juuni.
3. VÄÄRTPABERID
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010 määrus nr 5.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997, mil aruanne kehtestati esimest korda. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist 1997 on võimalik
eraldada andmeid emitendi residentsuse ja majandussektorisse kuuluvuse kohta, väärtpaberi noteeringu, tähtaja, soetamise eesmärgi ja tootluse kohta.
Alates 31.detsembrist 1999 ei hõlma väärtpaberite aruandlus pöördrepotehingute käigus omandatud väärtpabereid (pöördrepotehingud kajastatakse sarnaselt laenudele).
Tuletisväärtpaberite andmed saadaval alates 1. jaanuarist 2004. |
4. RESSURSI JÄÄGID JA KUUKÄIBED
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010 määrus nr 5.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997, mil aruanne kehtestati esimest korda. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist.1997 on võimalik näha kõiki kliendigruppe eraldi (enne jaotus: eraisikud ja juriidilised isikud), ressursse valuutade lõikes (enne jaotus: kroon ja valuuta), residentsust.
Lühiajalised hoiused - hoiused
tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised hoiused - hoiused
tähtajaga üle 1 aasta.
Aluseks on lepingulised tähtajad.
Tähtajaliste hoiuste alla kuuluvad tabelites kõik
tähtajalise iseloomuga hoiused (s.o tähtajalised,
säästu- ja muud hoiused).
|
4.1.5 Hoiused regioonide lõikes Aruande valdkonda ei kuulu keskvalitsuse ja
eelarveväliste fondide hoiused.
5. NÕUDED JA VÕLGNEVUSED PANKADELE, JÄÄGID NING KUUKÄIBED
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010 määrus nr 5.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997. |
| Märkused |
Alates 1.aprillist.1997 on võimalik näha kõiki kliendisektoreid eraldi (enne jaotus: eraisikud ja juriidilised isikud), ressursse valuutade lõikes (enne jaotus: kroon ja valuuta), residentsust.
Lühiajalised laenud -
laenud tähtajaga alla 1 aasta.
Pikaajalised laenud - laenud tähtajaga üle
1 aasta.
Aluseks on lepingulised tähtajad.
|
6. INTRESSIMÄÄRAD
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010 määrus nr 5.
Andmed saadaval alates 1.aprillist 1997.
18. juuni 2007 määrus nr. 7 (Eesti pankadevahelise
laenu- ja hoiuseintressi fikseerimise reeglid). |
| Märkused |
Alates 1.aprillist 1997.a. on võimalik
intresse varasemast täpsemalt arvutada. Kui varem oli
kaalutud keskmise intressimäära arvutamisel aluseks 5
protsendipunktilised vahemikud, siis nüüd arvutatakse
keskmist intressi 0,1 protsendipunktiliste vahemike
alusel. Samuti on võimalik arvutada erinevate valuutade
ning kõigi kliendigruppide laenu- ja hoiuseintresse.
Laenude intresside arvutamisel ei kaasata arvestusse arvelduslaene.
Laenude intresside arvutamisel ei kaasata arvestusse laene,
mis on väljastatud 0-intressiga.
Tähtajaliste hoiuste intressi arvutuse puhul kuuluvad baasi peale tähtajaliste ka
säästuhoiused.
|
6.1.4 Eraisikutele antud laenude intressimäärad
Eluasemelaenude hulgas kajastuvad ka kinnisvara-, üürimis-
ja äriteeninduse sektoris tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale
antud laenud (kuni 31.08.2005).
6.3.4 Eesti pankadevahelised laenu- ja hoiuseintresside
määrad TALIBOR - Tallinn Interbank Offered Rate
TALIBID - Tallinn Interbank Bid Rate
Keskmised intressid, mida arvutati noteerivate pankade noteeritavate perioodide pankadevaheliste laenu- ja
hoiuseintresside põhjal. Noteeritavad perioodid on olnud:
10. jaanuar 1996 kuni 26. august 1998 - 1 nädal, 1 kuu, 3 kuud;
2. september 1998 kuni 7. veebruar 1999 - 1 kuu 3 kuud, 6 kuud;
8.veebruar 1999 kuni 1. juuli 2007 - 1 kuu 2 kuud 3 kuud, 6 kuud, 12 kuud;
alates 2 juuli 2007 - üleöö, 1 kuu 2 kuud 3 kuud, 6 kuud, 12 kuud.
Alates 9. veebruarist 1999 fikseeriti intresse igal tööpäeval. Varem toimus fikseering kord nädalas.
Fikseeringud määras Eesti Pank kindlaks igal äripäeval kell 11.00.
Noteerivad pangad olid Swedbank, AS SEB Pank, Danske Bank Eesti filiaal, Nordea Bank Plc. ja Svenska Handelsbanken.
Seoses euro kasutuselevõtuga 1. jaanuarist 2011 lõpetas Eesti Pank pankadevahelise rahaturu laenu- ja hoiuseintresside Talibori ja
Talibidi avaldamise alates 30. detsembrist 2010.
7. KASUM
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 2007 a. 22. juuni määrus nr. 8 ("Krediidiasutuse
ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu-
ja vorminõuete kehtestamine"). Andmed uuendatud vormi alusel saadaval
alates 31.märtsist 2008. |
| Märkused |
Kasumiaruanne esitatakse kvartaalselt ja on kumulatiivne, st jooksva aasta 3, 6, 9 ja 12 kuu kohta. |
8. USALDATAVUSNORMATIIVID
8.1 Kapitali adekvaatsuse kujunemine Kapitali adekvaatsuse miinimummääraks
on kehtestatud alates 1. oktoobrist 1997 10% (varem 8%). Alates 1. juulist 1997 tõusis omavalitsuste riskikaal 100%-le (varem 50%). Alates
1.juulist 1998 võetakse kapitali adekvaatsuse arvestamisel lisaks krediidi- ja välisvaluutariskile täiendavalt arvesse
kauplemisportfelli intressipositsiooni-, aktsiapositsiooni- ja ülekanderiski. Lisaks on nõutav täiendav kapitalinõue
riskide kontsentratsiooni piirmäära ületanud kliendi võlakohustustelt.
Alatest 1. juulist 2005 muudeti välivaluutariski piirmäära arvutamist selliselt, et piirmäära arvutusest jäid välja ERM2-ga ühinenud
valuutad.
Alates 1. märtsist 2006 on residentidele välja antud eluasemelaenude riskikaal 100%.
1. jaanuarist 2007 hakkas kehtima uus EL-i direktiivide EC/2006/48 ning
EC/2006/49 tuginev krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise ja arvutamise kord.
Kuna 2007. aasta näol oli tegemist üleminekuperioodiga, võis krediidiasutus kuni 2007. aasta 31. detsembrini Krediidiasutuste seaduse § 141 ¹ määratud korras ja
tingimustel rakendada riskiga kaalutud varade arvutamisel Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002 määrust nr. 12 ("Krediidiasutuste
usaldatavusnormatiivid").
1. jaanuarist 2007 ei kehti enam välisvaluuta piirmäära usaldatavusnormatiiv.
Omavahendid
Omavahendid koosnevad esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest.
Esimese taseme omavahendid (tase 1): sissemakstud aktsia- või osakapital, üldine pangandusreserv, muud reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum, jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum, omaaktsiad (miinusega), immateriaalne põhivara (miinusega), jooksva esimese, teise ja kolmanda taseme omavahenditest. erioodi kahjum (miinusega).
Teise taseme omavahendid (tase 2): allutatud laenud, kumulatiivsed eelisaktsiad ja muud sarnased kohustused ning muud kapitaliiseloomuga kirjed, millest on maha arvatud aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes.
Netoomavahenditele on Eesti Panga poolt kehtestatud piirmäär (alates 1. jaanuarist 1997 - 60,0 mln krooni, alates 1. jaanuarist 1998 - 75,0 mln krooni).
Kapitali adekvaatsuse arvutamisel arvatakse netoomavahenditest täiendavalt maha võlakohustuste see osa, mis ületab riskikontsentratsiooni aruandes ettenähtud piiranguid ning investeerimispiiranguid ületavad summad ning lisatakse kolmanda taseme omavahendid: omavahendid kauplemisportfelli tururiski katmiseks (allutatud laenud ja muud sarnased kohustused).
Alates 1.juulist 2002 muutus kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks. Kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks arvutatakse vaid siis
kui kogu VVANP ületab 2% krediidiasutuse neto-omavahenditest, sellisel juhul on kapitalinõue välisvaluutariski katmiseks 10% kogu
VVANP-st.
8.2. Krediidiasutuste varade ja kohustuste kumulatiivne
positsioon järelejäänud tähtaegade lõikes Alates 1.juulist 1998 likviidsusnormatiivi
senisel kujul enam ei
eksisteeri. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.
9. AVATUD VALUUTAPOSITSIOONID
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007 määrus nr. 4
("Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded"). |
| Märkused |
Avatud netovaluutapositsioon saadakse, kui bilansilisele netovaluutapositsioonile liidetakse forward-, futuur- ja
muude bilansiväliste tehingute netovaluutapositsioon ning optsioonide
deltakoefitsientide vahe.
Üksikute valuutade avatud netopositsioonidele on kehtestatud
järgmised piirangud: B-tsooni riikide valuutad 5%, A-tsooni riikide
valuutad 15%, Läti latt ja Leedu litt 10% (kuni 30.04.2004. Alates 1.juulist 2002 ei käsitleta välisvaluutana Eesti krooni ja Euroopa Liidu eurot. |
9.1.Avatud netovaluutapositsioonid valuutade lõikes EUR - euro ning Euroopa rahaliidu maade
rahvusvaluutade netopositsioon.
10. BILANSIVÄLISED TEHINGUD
11. VALUUTA OSTU-JA MÜÜGITEHINGUTE KUUKÄIBED (andmed kuni 31.12.2010)
| Alus andmete kogumiseks |
Eesti Panga
presidendi 19.septembri 2006 määrus nr. 8 ("Valuuta ostu-müügi aruande kehtestamine"). |
| Märkused |
Eraldi kajastatud forward-, futuur- ja vahetustehingud, Euroopa ja Ameerika ostu- ja müügioptsioonid
ning spottehingud. Eraldatud on ka kliendid ja kliendi residentsus. |
12. RINGLUSES OLEVATE PANGATÄHTEDE JA MÜNTIDE STRUKTUUR (andmed kuni 31.12.2010)
Sularaha struktuuri andmed Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonnalt.
13. MAKSEVAHENDUS
13.1.1 Maksete käive ja arv
Kuni 31.12.03 loeti suurmakseks makset summas 1 mln krooni ja enam.
Alates 1. jaanuarist 2004 loeti suurmakseks makset, mille suurus oli 15 mln krooni või enam. Alates 1. jaanuarist 2011 loetakse suurmakseks makset,
mille suurus on 1 mln eurot ja enam.
Topeltarvestuse vältimiseks kajastatakse riigisisestest maksetest vaid makstavaid makseid. Piiriüleste maksete puhul kajastatakse nii
makstavaid kui laekuvaid makseid.
13.1.2 Makstavad maksed maksevahendite lõikes
Sularaha all kajastatakse sularaha sissemaksega algatatud makseid.
Kuni 31.12.2003 eeldati kaardimaksete sidumisel maksete aruandlusega, et kõik kaardimaksed on teostatud eraisikute poolt. Alates 1.01.2004 on võimalik eristada eraklientide ja äriklientide poolt teostatud kaardimakseid.
13.1.3 Makstavate maksete käive kliendigruppide lõikes
Kliendigrupp võib olla
määramata sularahas teostatud maksete puhul.
13.2.1 Kaarditehingute käive ja arv
Mõisted "resident" ja
"mitteresident"
lähtuvad käesolevas tabelis pangakaardi väljaandnud
krediidiasutuse asukohast.
Kaarditehingud hõlmavad kaardimakseid pangaautomaatide või müügiterminaalide kaudu ja pangaautomaatide vahendusel teostatud sularaha väljavõttu ning sissemakset.
Alates 1. jaanuarist 2004 kajastatakse tehingud deebet- ja krediitkaartidega eraldi.
13.2.2 Pangakaartide arv
Pangakaart loetakse passiivseks, kui sellega pole aruandeperioodi jooksul teostatud ühtegi tehingut.
Sularahakaart on pangakaart, mis võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularahatehinguid.
Maksekaart on pangakaart, mis võimaldab teha kõiki
kaarditehinguid.
13.2.3 Pangaautomaatide ja müügikohtade arv
Ristkasutuses olev pangaautomaat on krediidiasutuse halduses olev pangaautomaat, kus saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste pangakaarte.
Müügikoht on kauba või teenuse müügikoht, kus ostetud teenuste ja kaupade eest saab tasuda pangakaardi ja/või
mobiiltelefoniga.
13.3 Eesti Panga arvelduste osakonnas arveldatud maksete arv ning käive
Tabel sisaldab
ainult elektrooniliselt edastatud makseid. Alates jaanuarist 2000 muutus Eesti Panga arvelduste osakonnas arveldatud maksete suuruste
vahemike jaotus.
Seoses Eesti Panga uute arveldussüsteemide rakendamisega kajastatakse alates
veebruarist 2002 arveldussüsteemide DNS ja RTGS maksestatistika eraldi tabelites
13.3.1 ja 13.3.2.
Alates 3. oktoobrist 2005 on kasutusel tavamaksete arveldussüsteem (ESTA), mis on uuendatud versioon endisest pankadevaheliste
jaemaksete arveldussüsteemist (DNS).
Alates 19. maist 2008 on kasutusel ülepiiriline arveldussüsteem TARGET2-Eesti, mis võimaldab süsteemiga liitunud pankade klientidel
teha kiireid ja turvalisi euromakseid Euroopa Liidus.
LÜHENDITE SELGITUSED
Tabelites on kasutatud järgmisi krediidiasutuste nimetuste lühendeid:
Tegutsevad pangadEKRE -
Eesti Krediidipank
SEB- SEB Eesti Ühispank (kuni 04.04.2005 kandis nime Eesti Ühispank (lühend
EÜP))
HANS - Hansapank
SAMP - Sampo Pank
SBM - SBM Pank (kuni 18. juunini 2004 kandis nime Preatoni Pank (lühend PREA))
ÄRIP - Tallinna Äripanga AS
BIG - Balti Investeeringute Grupi AS
Pohjola Bank Plc Eesti filiaal (alates 31/03/2010)
Folkia AS Eesti filiaal (alates 31/08/2010)
Folkia AS Eesti filiaal (alates 31/08/2010)
Ülevaates on andmeesituses kasutusel järgmised sümbolid: • Väärtus ei ole loogiliselt võimalik
– Väärtus on null
0 Väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust
tühi lahter Andmed puuduvad
number alla joonitud Korrigeeritud andmed
Ülevaates on kasutusel järgmised valuutade lühendid: ATS Austria šilling
AUD Austraalia dollar
BEF Belgia frank
BYB Valgevene rubla
CAD Kanada dollar
CHF Šveitsi frank
DEM Saksa mark
DKK Taani kroon
EUR Euroopa Liidu euro
FIM Soome mark
FRF Prantsuse frank
GBP Suurbritannia naelsterling
GRD Kreeka drahm
IEP Iiri nael
ITL Itaalia liir
JPY Jaapani jeen
LTL Läti latt
LVL Leedu litt
NLG Hollandi kulden
NOK Norra kroon
PLN Poola zlott
RUB Venemaa rubla
SEK Rootsi kroon
UAH Ukraina grivna
USD Ameerika Ühendriikide dollar
XAU Kuld
|
|
