RVF juhtimine

Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu (Board of Governors), kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel.

Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee (International Monetary and Financial Committee), mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil. Komitee käib koos kaks korda aastas (kevadel ja sügisel).

RVF alaliseks täidesaatvaks organiks on direktorite nõukogu (Executive Board), kuhu kuulub praegu 24 direktorit. Vastavalt RVF põhikirjale saavad 5 suurima kvoodiga maad (Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, USA ja Suurbritannia) ise määrata oma täidesaatva direktori. Oma direktor on ka Saudi Araabial (Valuutafondile enim raha laenanud riik), Hiinal ja Venemaal (piisavalt hääli oma direktori määramiseks). Ülejäänud direktorid valitakse valijaskondade (constituency) poolt. Valijaskond on tavaliselt sarnaste huvide, geograafilise asendi, etnilise või kultuurilise tausta ning majanduslike ja poliitiliste suundumustega liikmesriikide grupp. Eesti osaleb RVF tegevuses Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu.

RVF-il on ka peadirektor (Managing Director), kes juhib nii direktorite nõukogu kui ka RVFi personali tööd.

Igal Fondi liikmesriigil on kvoot (quota), mille suurus võrdub antud riigi sissemakse suurusega RVFi kapitali. Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus ning Fondi finantsressursside kasutamise ulatus maksebilansi kriisi korral. Suurima hääleõigusega riigid on USA 17,2%, Jaapan 6%, Saksamaa 6%, Suurbritannia 5% ja Prantsusmaa 5%. Kvoot on väljendatud RVF spetsiaalsetes arveldusühikutes (Special Drawing Rights - SDR). SDR väärtuse aluseks on neljast valuutast koosnev korv, kuhu kuuluvad USA dollar, Euro, Jaapani jeen ja naelsterling. Eesti kvoot on 65,2 miljonit SDRi ehk ligikaudu 1,3 miljardit krooni.