Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni hinnang Eesti majandusele

Tallinn, 15.12.2008

9.-15. detsembrini külastas Eestit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, et korralise konsultatsiooni käigus arutleda Eesti majanduse hetkeolukorra üle.

Üleilmne finantskriis on 2007. aasta algul alanud majanduskasvu aeglustumist Eestis hoogustanud. Kuna turgudel valitseb jätkuv ebakindlus ja välisnõudlus püsib ilmselt nõrk, taastub majanduskasv kõige varem 2010. aastal.

Eestil aitab praeguse üleilmse ja sisemajanduse pingetega toime tulla poliitiline ja struktuurne raamistik, eelkõige tugevale valuutakomitee süsteemile tuginev fikseeritud vahetuskurss. See aitab ohjeldada hinnaootusi, mis omakorda alandab inflatsiooni märkimisväärselt. Teine oluline tegur on pangasektori kõrge kapitaliseeritus ning kuulumine pea täies ulatuses Põhjamaade pangagruppidesse, mida toetavad nende riikide stabilisatsiooniprogrammid. Kolmandana tuleb esile tõsta töö- ja kaubaturu paindlikkust, mis aitab tagada majanduskasvu sujuvat taastumist.

Kõige suurem poliitiline väljakutse Eesti jaoks on riigieelarve. 2009. aasta eelarve koostamisel on vastu võetud raskeid otsuseid, et teha eelarves vajalikke kohandusi. Arvestades aga üha halvenevat üleilmse majanduskasvu väljavaadet, võib Eesti riigieelarve puudujääk 2009. aastal ja ka hiljem ületada meie hinnangul 3 protsenti SKPst. Samas ei kujuta see endast lähiajal rahastamisega seotud riski, kuna viimaste aastate eelarveülejääkidega on kogunenud piisavalt reserve. Pikemas perspektiivis ei ole praegune eelarvepositsioon siiski jätkusuutlik. Ühtlasi ohustab see nüüd, kus inflatsioon on lõpuks taanduma hakanud, Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmist. See omakorda võib edasi lükata euro kasutuselevõttu, mille Eesti ametivõimud on seadnud prioriteediks. Seepärast on praegu kõige olulisem eesmärk saavutada eelarvekulude kokkuhoid.

Selle visiidiga lõppevad 2008. aasta artikkel IV konsultatsioonid IMFi ja Eesti vahel.