Reitingutest üldiselt

Riigireiting (sovereign rating) on reitinguagentuuri antud hinnang valitsuse võimele ja soovile tulevikus riigi võetud võlakohustusi täita. Üldjuhul on riigireiting ka kõigi riigis asuvate ettevõtete reitingu ülempiiriks ning määrab laenuraha hinna. Reitinguagentuurid hindavad eraldi riigi võimet täita oma kohustusi välisvaluutas ning kodumaises valuutas. Kohaliku valuuta reiting võib olla välisvaluutareitingust kõrgem, sest võib eeldada, et riigil on oma rahas nomineeritud kohustuste täitmiseks võimalik tõsta riigisiseseid makse või raha juurde trükkida. Rahvusvaheliselt on oluline siiski riigi välisvaluutakohustuste reiting ja riigireitingust rääkides peetakse tavaliselt silmas just seda.

Reitingu väljavaade (outlook) on hinnang reitingu muutumise suunale lähiajal. Reitingu väljavaated jagunevad nelja kategooriasse: positiivne, negatiivne, stabiilne ja arenev.

Reitingu ülevaatus (review/watchlist). Kui agentuur leiab, et sündmused või tingimused mõjutavad lähiajal reitingut, tavaliselt 90 päeva jooksul, siis võib agentuur alustada reitingu ülevaatamist, millele võib järgneda reitingu tõstmine või alandamine.

Tähtsamad rahvusvahelised reitinguagentuurid:
       Moody's Investors Service
       Standard & Poor's
       Fitch Ratings

Pikaajaliste reitingute sümbolid

Reitingu määramise protsess

Riigi krediidireitingu ehk riigireitingu määramisel on reitinguagentuuri eesmärk anda sõltumatu, objektiivne ja parima kvaliteediga hinnang valitsuse võimele ja soovile riigi võetud võlakohustused tulevikus õigel ajal täita, lähtudes asjakohasest ja usaldusväärsest infost ja teabest, mida agentuur antud juhul vajalikuks peab. Reitinguid määratakse esialgselt ja muudetakse tagantjärele reitingukomitee otsusega. Ettevõtte, tööstusharu, riigi või vara tüübi peaanalüütik koostab aruande reitingukomiteele, sh soovituse reitingu andmiseks koos põhjendustega. Reitingukomitee koosneb tavaliselt riigi peaanalüütikust, back-up analüütikust ja agentuuri teistest esindajatest.

Reitinguagentuurid kasutavad riigi hindamisel nii kvantitatiivseid majandusnäitajaid kui ka kvalitatiivseid hinnanguid riigi usaldusväärsusele:

   Kvantitatiivsetest majandusnäitajatest on olulised näiteks majanduskasv, sissetulek ühe elaniku kohta, riigi eelarve tasakaal, riigi ja erasektori võlakoormus, jooksevkonto puudujääk, impordi suhe välisreservidesse, mitmesugused finantssektori stabiilsuse näitajad jne.
   Kvalitatiivses analüüsis kasutatakse selliseid hinnanguid nagu üld- ja majanduspoliitiline stabiilsus, suhted naaberriikide ja kaubanduspartneritega jms.

Üldjoontes jaguneb riigireitingu kujunemise protsess kolmeks:

   majanduse üldise tugevuse ja šokkidele vastupanu võime hindamine;
   valitsuse finantside ja makseriskide hindamine;
   lõpliku reitingu andmine, milles võetakse arvesse kahe eelneva sammu tulemusi, võrreldavate riikide reitinguid ja vajadusel muid tegureid.

Majanduse üldise tugevuse hindamisel võetakse aluseks SKP elaniku kohta (per capita), samuti vaadatakse majanduse mitmekesisust, konkurentsivõimet ja institutsioonide tugevust. Valitsuse võlateenindamise hindamisel on olulised võlakoormuse ja selle teenindamisega seotud näitajad, samuti turule ligipääs ja valitsuse võime võla teenindamiseks vajalikke ressursse luua. Seejuures võetakse välisvaluutakohustuste reitingu juures arvesse riigi maksebilansi olukorda ja seega ka erasektori väliskohustusi ja nende teenindamist. Samuti on olulisel kohal pangandussektori olukord, seda nii finantseerimisvõimaluste, maksebilansi kui ka potentsiaalsete kohustuste vaatenurgast.

Eesti riigireitingud

Eesti saab alates 1997. aastast riigireitingu hinnanguid kolmelt reitinguagentuurilt: Standard & Poor's, Moody's Investors Service ja Fitch Ratings. Eesti Pank korraldab Eesti riigi suhteid reitinguagentuuridega. See hõlmab kord aastas toimuvaid reitinguvisiite ning pidevat suhtlust analüütikutega. Kõigi kolme agentuuri poolt Eestile omistatud riigireitingud on püsinud investeerimisjärgus. Reitinguagentuurid on Eesti riigireitinguid toetavate teguritena teiste seas välja toonud euroalaga liitumise väljavaate, välisomanduses pangandussüsteemi, tugeva eelarvepoliitika ja paindliku majanduse. Seda tõestavad ka Eestile omistatud kõrgemad reitingud võrreldes regiooni teiste riikidega. Alljärgnevas tabelis on esitatud reitinguagentuuride kõige värskemates aruannetes toodud Eesti riigireitingut toetavad ja nõrgestavad tegurid:

	Reitingut toetavad tegurid	Reitingut nõrgestavad tegurid
Standard & Poor's (august 2010)	Senine tugev eelarvepoliitika ja valitsuse märkimisväärne likviidsuspuhver.    Konkurentsivõimeline ja avatud majandus, mis on piisavalt paindlik toime tulemaks ajutiste nõudlusšokkidega.    Euroopa majandus- ja rahaliiduga liitumine 2011, mis võib vähendada valuutariski ja kapitaliturgudele juurdepääsu.	Suhteliselt madal sissetulekute tase.    Finantssüsteemi potentsiaalselt suured ettenägematud kulutused, mida osaliselt tasakaalustab Põhjamaade emapankade toetus.    Sõltuvus välisturgude tingimustest.
Fitch Ratings (aprill 2010)	Reitingut toetab riigi institutsionaalne tugevus. Viimase dekaadi reformid on vähendanud struktuurseid puudujääke ja tõstnud tööjõu- ja tooteturgude paindlikkust. Majanduse paindlikkust toetab ka käimasolev palkade kohandumine. Sissetulek elaniku kohta on oluliselt kõrgem kui enamiku BBB reitinguga riikidel ja samal tasemel A reitinguga riikidel.    Pankade välisomand vähendab riigi juhuslikke kohustusi likviidsuse pakkumise ja kodumaise pangandussüsteemi kapitalitoetuse abil. Samuti vähendab see välisfinantseerimise riski, kuna 48% Eesti välisfinantseerimisest moodustavad ema- ja tütarpankade vahelised kapitalivood, mida Fitch usub, et refinantseeritakse kui vajalik.    Eesti riigi rahandus on tugev, üldvalitsuse võlg madal ehk 7,2% SKPst ja defitsiit 1,7% SKPst. Viimast tugevust toetab ka asjaolu, et suur majanduslangus leidis aset ilma, et valitsus oleks pidanud võlga eriti suurendama. Tugev riigirahandus sobib hästi Eesti euroala liikmelisusega.	Netovälisvõlg (38% SKPst) on mõistlikul tasemel võrreldes teiste Balti riikidega (Leedul 48% SKPs ja Lätil 70%), kuid on siiski kõrgem kui BBB reitinguga riikide keskmine tase (2% SKPst). Vaatamata välispositsiooni paranemisele, on kapitaliturgude tingimused jätkuvalt nõrgad. Arvestades Eesti madalat rahvusvahelist likviidsust, püsib välisfinantseerimine Eesti reitingut nõrgestava riskina, kuni euroala liikmesus on kinnitatud.    Erasektori võlgnevus on suur ja ületab riigi sissetulekute taset elaniku kohta. See mõjutab keskmise perspektiivi kasvu ohustavaid riske, kuna deflatsioonilises keskkonnas taastumine pärsib tarbimist ja investeeringuid.

Kasutatud allikad:

   www.standardandpoors.com
   www.moodys.com
   www.fitchratings.com