Eesti Pank - Bank of Estonia

Viimased näitajad kinnitavad, et Eesti majanduse kohandumine käesoleva aasta esimeses pooles on jätkunud. Majanduskasvu aeglustumine on eelkõige seotud sisemaise nõudluse vähenemisega. See peegeldub majapidamiste suuremas ettevaatlikkuses nii kinnisvara soetamisel kui ka igapäevasel tarbimisel. Ekspordimaht on vähenenud, kuid käesoleva aasta esimeste kuude andmed viitavad eeskätt transiidi iseloomuga kaupade (nt naftatoodete) väljaveo vähenemisele. Samas on suurema lisandväärtusega kaubagruppide ekspordimaht kasvu jätkanud. Oluliselt on paranenud ka Eesti majanduse välistasakaal, seda eelkõige tänu vähenenud impordile.

Majanduse stabiilne areng ning erasektorile soodsa ärikeskkonna loomine eeldab vähemalt valitsussektori tulude ja kulude tasakaalu. Tugev eelarvepoliitika koos erasektori investeeringutega tootlikkuse tõstmiseks loovad pinnase kasvu taaskiirenemiseks järgmistel aastatel. Valitsussektori järgmise aasta kulutused võivad Eesti Panga hinnangul käesoleva aastaga võrreldes kasvada 4-5 protsenti.

Aeglasemalt kasvav sisenõudlus ja väiksem erasektori palgakasv toetavad kodumaise inflatsioonisurve nõrgenemist. Eeskätt on seda näha erinevate teenuste hinnakasvu pidurdumises. Jõudsalt kasvav naftahind võib küll kütuse- ja soojusenergiahinna kaudu tõsta käesoleva aasta inflatsiooni Eestis prognoositust suuremaks, kuid kuna muud sisemaised hinnatõusu tegurid on taandumas, ootame hinnatõusu suuremat aeglustumist aasta teisel poolel.

Eesti finantsstabiilsust mõjutab lähitulevikus peamiselt krediidiriski suurenemine. Majanduskasvu aeglustudes on kasvanud ettevõtete pankrotiavalduste arv, samuti on suurenenud raskused kinnisvaraarenduses. Majapidamiste puhul on kasvanud ka töökoha kaotamise oht, mis mõnes sektoris on väheses ulatuses juba realiseerunud. Samas aitavad majapidamiste finantsilist haavatavust vähendada rahalised säästud, mille maht esimese kvartalis suurenes.

Kuigi käesolevaks ja järgmiseks aastaks võib eeldada viivislaenude mahu edasist kasvu, ei ohusta see Eesti finantssüsteemi toimimist. Viivislaenude tugevusanalüüsi põhjal prognoosime, et nende osakaal kasvab 2008. aasta lõpuks 1,5-2,6 protsendini ning 2009. aastal 2,2-3,1 protsendini. Varasemate aastate kasumite talletamine omavahendites on tõstnud pankade kapitaliseeritust ning see võimaldab neil kasvavate laenukahjumitega toime tulla.

Rahvusvahelisi finantsturge tabanud usalduskriis ei ole poole aastaga veel märkimisväärselt taandunud. Eesti pangandussektorini jõuab väliskeskkonna muutus emapankade kaudu. Likviidsusriski seisukohalt on jätkuvalt oluline emapankade võime turult vahendeid kaasata. Põhjamaade finantsgrupid on usaldusväärsed ja siiani on neil vahendite kaasamine olnud jõukohane, kuid ressursihind on muutunud neile kallimaks.

Eesti Panga hinnangul on Eesti finantssüsteemi toimimist ohustavad riskid jätkuvalt madalad, sest pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid on piisavalt suured, et prognoositavaid tagasilööke leevendada.

Lisateave:
Livia Kulm
Avalike suhete büroo
Tel: 6680 745; 5291 449
E-post: livia.kulm@epbe.ee

Eesti Pank: finantssüsteemi ohustavad riskid on jätkuvalt madalad