Majanduspoliitika orienteeritus makromajanduslikule stabiilsusele ja turumehhanismide efektiivsele rakendamisele on loonud usaldusväärse aluse kiire majandusarengu jätkumisele Eestis. Mida sujuvamalt oleme võimelised muutustega kohanema, seda täielikumalt leiab kasutust Eesti majanduse arengupotentsiaal ja seda kiiremini kasvab ühiskonna heaolu tervikuna.

Eesti majanduse käesolevale arenguetapile on iseloomulik välismaiste säästude kasutamine majanduse efektiivseks toimeks vajaliku kapitaliseerituse kasvu finantseerimisel. Kodumaiste säästude seni suhteliselt madal tase ei pruugi kiirest majanduskasvust tingitud investeeringunõudluse katmiseks veel lähiaastatel piisavaks osutuda. Varasem otseinvesteeringute ja suhteliselt lühikeste finantseerimisahelate valdav ülekaal on asendunud olukorraga, kus välissäästude vahendamisel mängivad üha suuremat rolli erinevad kodu- ja välismaised finantsinstitutsioonid, kellede hulgas on tähelepanuväärne Eesti krediidiasutuste ja nendega otseselt seotud ettevõtete osatähtsus.

Mida rohkem on pangad seotud kapitali sissevoolu vahendamisega, seda enam on nad avatud väliskapitali tavapärase liikuvuse ja Eesti majanduse võimaliku ülekuumenemisega kaasnevatele riskidele. Avaldades täit toetust pankade endi suurenenud riskiteadlikkusele ja alalhoidlikkusele ning võttes samas arvesse konkurentsist ja makromajanduslike riskide hindamisraskustest tulenevaid piiranguid, peab Eesti Pank vajalikuks rakendada täiendavaid meetmeid pangandussüsteemi tasakaalustatud arengu kindlustamiseks.

Kõige olulisema abinõuna tõstab Eesti Pank krediidiasutustelt nõutava kapitali adekvaatsuse ehk omavahendite ning riskiga kaalutud varade ja teatud bilansiväliste kirjete suhte miinimummäära praeguselt kaheksalt protsendilt kümne protsendini. Otsus jõustub pärast selle kinnitamist Eesti Panga Nõukogus ja rakendub käesoleva aasta 01.oktoobrist. Rahvusvaheliselt tunnustatud miinimumist kõrgema kapitali adekvaatsuse nõude kehtestamine on kooskõlas mitmete teiste üleminekumajanduste vastava kogemusega. Antud abinõu vähendab pankade stiimulit saavutada konkurentsieeliseid läbi täiendavate riskide võtmise ning suurendab klientide hoiuste ja muude nõuete kaitstust.

Alates käesoleva aasta 01.juulist rakenduvad ka mõned muudatused kapitali adekvaatsuse ja kohustuslike reservide arvutamise metoodikas. Kuigi alltoodud abinõude peamine eesmärk on regulatsioonidest tulenevate struktuursete hälvete vähendamine panganduses, avaldavad nad piiravat mõju pankade ekspansiivsele käitumisele tervikuna.

Kapitali adekvaatsuse arvutamisel suurendatakse kohalikele omavalitsustele laenatud summade riskikaalu senise 50 % asemel 100%-ni. Sarnane riskikaal on ka näiteks ettevõtetele antud laenudel. Senine kogemus omavalitsuste sageli ülemäärasest ja üldise fiskaalpoliitika raames kontrollimatust laenuvõtmisest näitab, et kohalikele omavalitsustele antud laenude eelisseisund pole põhjendatud.

Tulenevalt sularaha kui maksevahendi osatähtsuse vähenemisest, piiratakse pankade kassades asuva sularaha arvestatavust kohustuslike reservide nõude tätmisel praeguselt 40 %-lt 30%-ni. Sularaha arvestatavuse vähendamine suurendab arveldussüsteemi likviidsuspuhvreid pankade Eesti Pangas hoitavate vahendite näol, vähendab sularaha hoidmisega seonduvaid turvalisusriske ning vähendab stiimulit nn. aruandlustsüklite tekkimiseks pankade sularahakassa seisude kujunemisel.

Seoses väliskapitali sissevoolu struktuursete eripäradega Eestis, laiendatakse kohustuslike reservide arvestuse baasi summale, mida pangad on väliskrediidiasutustelt rohkem laenanud kui sinna deponeerinud. Eesti krediidiasutuste nõuete ja kohustuste struktuur välispankade suhtes hakkab väljuma tavapärastest likviidsusjuhtimis- ja arveldusalastest raamidest, mistõttu vastav netopositsioon on käsitletav kapitali sissevoolu ühe vormina, mida kohustuslike reservide arvestuses tuleks käsitleda sarnaselt pankade muude kohustustega mitteresidentide suhtes.

Ülaltoodud abinõusid pangasüsteemi kindlustamiseks käsitleb Eesti Pank makromajandusliku tasakaalu seisukohalt ühtses kontekstis Valitsuse kavadega üldise fiskaaldistsipliini tugevdamiseks. Eelarvepuudujääk maksebilansi jooksevkonto defitsiidi tingimustes võib muutuda oluliseks riskifaktoriks majanduse järjepideva arengu tagamisel. Seetõttu toetab Eesti Pank täielikult Valitsuse plaane konservatiivse eelarvepoliitika jätkamiseks ja kohalike omavalitsuste eelarvedistsipliini tugevdamiseks.