Eesti Panga Nõukogu kiitis tänasel istungil heaks Eesti Panga 1997. aasta aastaaruande, mis koosneb Eesti Panga bilansist seisuga 31. detsember 1997. aastal ning Eesti Panga tulude-kulude aruandest.

Nõukogu kuulas enne aastaaruande heakskiitmist ära keskpanga president Vahur Krafti ettekande 1997. aasta tulemuste kohta ning tutvus rahvusvahelise audiitorfirma Coopers & Lybrand 1997. a. finantsaasta revisjoni tulemustega.

Eesti Panga bilansimaht oli 31. detsembri 1997. aasta seisuga 12,037 miljardit krooni. Möödunud aastal teenis keskpank kasumit 452,4 miljonit krooni, millest erakorralised tulud moodustasid 185,6 miljonit krooni.

Nõukogu otsustas kasumis jaotada alljärgnvalt: 170 miljonit krooni eraldati Eesti Panga reservkapitali, erireservi eraldati 252,364 miljonit krooni ning riigieelarvesse 30 miljonit krooni.

"Meie arvamuse kohaselt kajastavad Eesti Panga finantsaruanded kõikides olulistes aspektides tõeselt panga finantsolukorda seisuga 31. detsember 1997. aastal ja 1997. aasta finantstulemusi ja on kooskõlas Eesti Panga rakendatud arvestuspõhimõtete ning Eesti Panga seadusega," kirjutavad Coopers & Lybrandi audiitorid järeldusotsuses.

Vastavalt Eesti Panga seadusele otsustas Nõukogu esitada Eesti Panga 1997. aasta majandustulemused kinnitamiseks Riigikogule.

Eesti Panga Nõukogu arutas ka Eesti finantssektori järelevalve institutsionaalset reformi ja võttis vastu otsuse toetada järelevalveasutuste tegevuse integreerumist ning konsolideerumist, mis kokkuvõttes peaks viima ühtse finantssektori järelevalveasutuse loomiseni. Vajalike Eesti Panga poolsete seisukohtade väljatöötamiseks tehti keskpanga presidendile ülesandeks moodustada vastav töögrupp.

Nõukogu tõdes otsust tehes, et lähtub siinjuures Eesti Panga missioonist ja peaeesmärkidest, eeskätt pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamisest ning Valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitilisest programmist. Nõukogu on veendunud, et Eestis kasutatav universaalpanganduse mudel on soodustanud finantsturgude integratsiooni ja jõudnud arengufaasi, kus väga hoolikalt ettevalmistatud ja õigesti ajastatud järelevalve ühendamisel pole alternatiivi.

Samas rõhutas nõukogu, et olemasolevate järelevalveasutuste ühendamisega ei tohi lühiajaliselt langeda ühegi praegu tegutseva institutsiooni teostatava järelevalve kvaliteet ning uus järelevalveorgan peab olema piisavalt autonoomne ning poliitiliselt ja finantsiliselt sõltumatu.

Panga Nõukogu kuulas ära ka tavapärase informatsiooni olukorrast panganduses. Nõukogu istungit juhatas nõukogu liige Ilmar Pärtelpoeg. Järgmine Eesti Panga Nõukogu istung toimub teisipäeval, 10. mail 1998. aastal.