Eesti Panga ja kommertspankade juhtide tänasel kohtumisel jõuti järeldusele, et pangandusturul osalejad on täie vastutustundega teadvustanud majanduse kiirest arengust tuleneda võivaid probleeme ning leidnud võimalused ennetavaks tegutsemiseks.

Eesti Pank rõhutas kohtumisel, et panganduse stabiilsuse tagamisel tuleb tähtsustada pankade enesekontrolli, heade pangandustavade järgimist ja võetud riskide läbipaistvust. Kommertspankade juhid märkisid, et hetkel on üheks võtmesõnadeks professionaalse juhtimise küsimus. Samuti peeti oluliseks asjaolu, et probleemide adekvaatne väljatoomine ja kiire lahendamine loovad vajaliku kindlustunde nii panga kreeditoridele, klientidele kui omanikele.

Arutelu käigus tõdeti, et kommertspangad arvestavad kiirelt muutuvast keskkonnast ning kiirest arengust tulenevate riskide ulatusega ja on muutunud oma majandustegevuses konservatiivsemaks. Keskpanga arvates ei arvestatud varasematel aastatel (1996-1997), vaatamata tähelepanu juhtimisele, makromajanduslikke hoiatusi ning neis peituvaid riske vajalikul määral. Sellest on tingitud pankade mitmed hetkeprobleemid, mida ei kavatseta peita vaid avalikult ja korrektselt ära lahendada.

Pangajärelevalve ja kommertspankade suhetest rääkides tõdeti veelkord, et tegevuse planeerimine, juhtimine ja kontroll on eelkõige panga juhtide ja omanike kohustuseks ja nende õlul lasub ka vastutus edu või ebaedu eest. Pangainspektsioon ei saa tegeleda pankade igapäevajuhtimisega. Samas oldi veendunud, et järelevalve tõhususe suurendamiseks on nõutav senisest aktiivsem dialoog pankade, välisaudiitorite ja järelevalve vahel. See koostöökolmnurk tagab võimalike vigade vältimise ja selleks vajaliku andmete adekvaatse liikumise, kusjuures eriti tähtsustati välisaudiitorite rolli protsessis.

Ühe probleemina kerkis küsimus erinevate juhtimistasandite kohustuste puudulikust määratlusest. See on mõnedel hästi tuntud juhtudel viinud vastuoludeni omanike ja tegevjuhtkonna vahel: kogemus tegutsemiseks muutuvas keskkonnas on väike. Eesti Pank näeb lahendust senisest selgemas kohustuste ja vastutuse jaotuses panga juhtorganite - nõukogu ja juhatuse vahel, mis tähendaks uues Krediidiasutuste seaduse redaktsioonis toodud põhiprintsiipide rakendamist pankade poolt veel enne eelnõu heakskiitmist.

Seoses eksisteerinud juhtimisprobleemidega võeti kohtumisel eritähelepanu alla üldjuhtimise süsteemide rakendamine pankades (corporate governance), kuna mitmed senised ebaõnnestumised on tingitud eeskätt sisemise kontrolli ja infovoogude juhtimise ebapiisavusest nii pankade sees kui väljaspool krediidiasutust.

Keskpank on endiselt kindel, et strateegiliste välisinvestorite kaasamine Eesti pangandussüsteemi ülesehitamisele on kogu sektori usaldust stabiliseeriv ja suurendav faktor. Eesti Pank jätkab välisinvestorite suhtes ka edaspidi kohaliku pangandusturu suuremale avatusele suunatud poliitika elluviimist.

Kokkuvõttes tõdeti, et kõik probleemid on keskpanga ja kommertspankade poolt ennetatavad ning lahendatavad, kuna neile pööratakse õigeaegselt tähelepanu ja võetakse tarvitusele vajalikud meetmed.

Kohtumisel, mida juhtis Eesti Panga president Vahur Kraft, osalesid keskpanga, üheksa kommertspanga ning Pangaliidu juhid.