Viimastel kuudel on Eesti Panga statistikaosakond tõsiselt tegelenud väliskaubanduse andmete uurimisega tuvastamaks võimalikku ekspordi ja impordi ala/üledeklareerimist. Ajendiks on olnud signaalid väliskaubandusstatistikat kasutavatelt ettevõtetelt, kes on osutanud, et ainuüksi nende ettevõtte ekspordinäitajad on suuremad kui vastava kaubagrupi koondnäitajad Eesti peale kokku..

Impordi puhul näitas uuring, et seni maksebilansis kasutatud hinnang langeb kokku tolliameti ning ka ajakirjanduse poolt erinevatel aegadel erinevate kaupade kohta pakutud hinnangutega. Ekspordi osas on aga leidnud kinnitust oluline kaupade väärkajastamine Eesti kaubandusstatistikas.

Eesti Panga statistikaosakond informeeris avastatud vastuoludest ka Statistikaametit, Tolliametit ning Rahandusministeeriumi, Majandusministeeriumi ja Välisministeeriumi..

5.juunil toimus Eesti Pangas küsimuse arutamine kõigi asjaosaliste instantside esindajate osavõtul. Nõupidamisel osalenud spetsialistid leidsid üksmeelselt, et edaspidi tuleb Eesti Pangal seda probleemi enese avaldatavates ekspordianalüüsides arvestama hakata. Statistikaameti esindajad andsid nõusoleku seda ekspordistatistika probleemi ka oma tulevastes väliskaubandusülevaadetes kommenteerida.

Tolliladude kasutamine ja sellest tingitud ebaadekvaatne kaubandusstatistika puudutavad eelkõige 1997-1998.a., osaliselt ka 1996.a. teist poolt. Kui 1995.a. moodustas eksport tollilaost (1072) vaid 3,6 milj kr ning 1996.a. 317,1 milj kr, siis 1997.a. oli vastav number juba 1,5 mlrd kr ning 1998.a. I kv ligi 441,7 milj kr.

1996.aasta keskpaigast alates on eksportöörid küllalt ulatuslikult rakendanud järgmist skeemi. Kaup eksporditakse tollilattu oma õige hinnaga. Seal müüakse see aga maha mitteresidendile (sageli firmale endale kuuluv off-shore) mitmeid kordi odavama hinnaga. Kauba lõpliku sihtriigi tollile esitatakse juba uue omanikfirma paberid, kus kauba väärtus on tunduvalt madalam. See tähendab väiksemaid tollimakse ja kauba püsimist konkurentsivõimelisemana.

Kauba paigutamisel tollilattu kasutatakse tolliprotseduuri 7200 s.o. Eestist tulevate kaupade paigutamine tollilattu ekspordi ootele. Rahvusvaheliselt on see väga erandlik nähtus. Mujal maailmas paigutatakse tollilattu üldjuhul vaid väljastpoolt riigipiiri tulev kaup ehk importkaup. Kaupade eksportimisel reeglina tolliladusid ei kasutata, kuna see tõstaks vaid kauba hinda. Vastavalt rahvusvahelisele tavale ja Tolliameti määrusele kasutatakse protseduuri 7200 puhul impordideklaratsiooni. Kaupade hinnad peaksid 7200 puhul olema korrektsed. Kaupade väljumisel tollilaost kasutatakse protseduuri 1072 s.o. eelnevalt tollilattu paigutatud kaupade eksport. Hinnad on siin aga juba tunduvalt väiksemad.

Vastavalt ESA põhimõtetele näidatakse Eesti ekspordistatistikas protseduuri 1072 numbreid. Eesti Panga statistikaosakonna viimaste kuude uurimused on näidanud, et üksikutes kuudes langevad kaubagrupiti protseduuride 7200 ja 1072 mahulised kogused 90-98% ulatuses kokku, hinnad erinevad aga 3-4 korda. Suurimad erinevused on toidukaupade osas. See kinnitab, et rahalised erinevused ei saa olla tingitud kaubavoogude erinevatest mahtudest tollilattu sisse- ja väljaveol: näiteks piimatooteid ei hoita ladudes pikka aega.