1998. aasta I kvartali maksebilansi struktuur on varasemaga
võrreldes märgatavalt muutunud. Jooksevkonto 1,83 miljardi
kroonine puudujääk on ligilähedaselt sama suur kui 1997. aasta
I kvartalis, kuid 40% väiksem kui eelmise aasta viimases
veerandis. Jooksevkonto puudujääk sisemajanduse koguprodukti
(SKP) suhtes ei ole võrreldes 1997. aasta lõpuga oluliselt
paranenud ning ületab endiselt 11% piiri. Finantskonto
ülejääk kahanes võrreldes viimaste kvartalitega mitmekordselt
ning oli ligi poole väiksem ka 1997. aasta I kvartaliga
võrreldes (vt. tabel).
Jooksevkonto defitsiidi suurim mõjutaja oli
väliskaubandusbilansi puudujääk, mille absoluutsuurus on
võrreldes eelmise aasta algusega mõnevõrra kasvanud. Kui 1995.
ja 1996. aastal kasvas import ekspordist kiiremini, siis 1997.
aastal alanud ekspordi ennakkasv jätkus ka 1998. aasta alguses.
I kvartalis kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes 10 protsendipunkti impordist kiiremini. Kaubaekspordi
ligi 41%-line tõus annab tunnistust riigi rahvusvahelisest
konkurentsivõimest. Peamised eksportkaubad olid masinad ja
seadmed, toidu- ning garderoobikaubad. Enim imporditi masinaid,
keemiatooteid ja toidukaupu. Suurim väliskaubanduspartner oli
jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi, Venemaa ja Saksamaa.
Peaaegu poole väliskaubandusbilansi defitsiidist kattis teenuste
bilansi ülejääk, mis ulatus ligi 1,5 miljardi kroonini.
Sarnaselt 1997. aastal alanud tendentsiga kasvas teenuste import
kiiremini kui nende eksport, seda eelkõige ehitus-, transpordi-
ja turismiteenuste osas. Reisiteenuste impordi kiire kasv on
seotud nii Eesti elanike ostujõu kasvuga kui ka viisavabadusega
Skandinaavia riikidega.
Tulude bilansi ligi 350 miljoni krooni suurune
puudujääk on tingitud eelkõige välismaiseid
otseinvesteeringuid omavate firmade jooksva aasta kasumi
arvestuslikust reinvesteerimisest.
Finantskontol kajastub nii otse- kui ka
portfelliinvesteeringute osas ligikaudu 1 miljardi krooni suurune
kapitali netosissevool. Muu kapitali väljavool oli aga rohkem
kui miljardi krooni võrra suurem kui sissevool.
Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (679 miljonit
krooni) olid väiksemad kui aasta varem, kuid suuremad kui
eelmises kvartalis. Eesti otseinvesteeringud välismaale olid
ligi 300 miljoni krooni ulatuses positiivsed, kuna mõned
suurfirmad vähendasid märgatavalt nõudeid oma välismaistele
tütarettevõtetele (maksebilansi esitustava kohaselt tähistab
plussmärk üldjuhul kapitali sissevoolu, antud juhul
mitteresidentide kohustuste vähenemist Eesti residentide ees).
Eestisse paigutatud otseinvesteeringutes olid eelistatud
majandussektorid töötlev tööstus ning kaubandus. Peamised
investeerijad pärinesid sarnaselt varasemate aastatega
Skandinaaviast.
Portfelliinvesteeringute puhul kasvas mitteresidentide
omanduses olevate omandi- ja võlaväärtpaberite hulk ligi 1,1
miljardi krooni väärtuses, samas vähenesid mõnevõrra Eesti
residentide portfelliinvesteeringud välismaale. Aktiivseimad
investeerijad ja investeeringute kaasajad olid endiselt pangad ja
nendega seotud liisingfirmad.
Erinevalt 1996. ja 1997. aastast toimus muude investeeringute
osas kapitali netoväljavool, eelkõige lühiajalise
laenukapitali vormis. Suurim mõju oli pangandussektoril ja
pankadega seotud finantseerimisasutustel ning nende
likviidsusjuhtimise mõningatel eripäradel esimeses kvartalis.
Aasta alguses tugevdas ka valitsussektor oma finantspositsiooni,
seda peamiselt tänu Stabiliseerimise Reservfondi kantud
summadele.
Maksebilansi reservid kahanesid 1998. aasta I kvartalis
üle 1,1 miljardi krooni. Seega oli üldbilanss negatiivne.
Täpsustused 1996. ja 1997.a. maksebilanssides
Seoses väliskaubanduse andmete täpsustamisega muutusid 1996.
ja 1997. aasta maksebilansid, eelkõige jooksevkontod. Esiteks
korrigeerisid Tolliamet ja Statistikaamet 1997. aasta
väliskaubanduse numbreid, mille tulemusena import suurenes
ligikaudu 2 miljardit krooni ja eksport 700 miljonit krooni.
Teiseks kasvas eksport Eesti Panga poolse ümberhindamise
tulemusena, mille käigus võeti arvele
väliskaubandusstatistikas mittekajastuvad hinnamoonutused
kaupade ekspordil läbi tolliladude. 1996. aastal moodustas see
üle 300 miljoni ja 1997. aastal umbes 2,1 miljardit krooni (vt.
ka EP pressiteade "Ekspordistatistika täpsemaks" 7. juuni
1998).
Korrigeeritud on ka finantskonto mõningaid numbreid. Sellised
hilisemad täpsustused on tuntud kõikide riikide statistikas,
ertiti ulatuslikud on need tavaliselt üleminekuriikide
maksebilansi näitajates. Täpsustatud jooksevkonto ja SKP
andmetel moodustas jooksevkonto defitsiit SKP-st 1996. aastal
9,1% ning 1997. aastal 12%.
1998.a. I kvartali täpsustatud ning II kvartali esialgne
maksebilanss avaldatakse 21. septembril 1998 kell 12:00.
