Eesti Panga Nõukogu kinnitas keskpanga kasumijaotuse strateegia kolmeks eelseisvaks aastaks. Selle lähtealuseks on vältida Eesti Panga kapitali ja kohustustevaba valuutareservi liiga kiiret vähenemist kesksete majandusnäitajate suhtes enne Eesti ühinemist Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga.

Strateegia kohaselt tehakse riigieelarvesse ülekandeid kuni 25 protsendi ulatuses Eesti Panga kasumist, eeldades samaaegselt Eesti Panga kohustustevaba reservi piisavat suurust sisemajanduse koguprodukti ja laiema rahaagregaadi (M2) suhtes.

Nõukogu tugines otsustamisel tõsiasjale, et keskpanga kasumijaotuse alused peavad ka edaspidi toetama rahapoliitika põhieesmärke ning kasumijaotus ei tohi mingilgi määral nõrgendada rahasüsteemi stabiilsuse tagamist. Samuti tugineti strateegia heakskiitmisel rahapoliitika avatuse rahvusvahelistele headele tavadele ning Euroopa Liidus väljakujunenud põhimõtetele keskpankade finantsstabiilsuse tagamisel.

"Enne Eesti ühinemist Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga on rahasüsteemi stabiilsuse säilitamiseks tähtis Eesti Panga kapitali ning kohustustevaba valuutareservi stabiilsus kesksete majandusnäitajate suhtes," öeldaks Nõukogu otsuses. Kesksete majandusnäitajatena kasutatakse kohustustevaba reservi suhtarvu sisemajanduse koguprodukti ja laiemasse rahaagregaati (M2). Mainitud näitajate osas on otsuse põhjal piirmääradeks kohustustevaba valuutareservi suhe vähemalt 2% sisemajanduse koguprodukti ja vähemalt 5% laiemasse rahaagregaati.

Nõukogu otsustas, et nii strateegiat kui eelpool viidatud kesksete majandusnäitajate kohasust ja suurust hinnatakse taas 1999. aasta kasumi käsitlemisel tuleva aasta teises kvartalis ning hindamist korratakse igal aastal.

Panganõukogu otsusega kaasnenud seletuskiri avaldatakse lähiajal Eesti Panga avalikul veebileheküljel aadressil: www.eestipank.info