Eesti Panga Nõukogu viis juhatuse ettepanekul sisse kulusid vähendavad muudatused keskpanga käesoleva aasta eelarvesse. Eesti Panga operatsioonikulud vähenevad 1999. aastal kokku 16 miljoni krooni võrra. Suurimad kokkuhoiuallikad on palgakulud ja sularaha valmistamine. Kavandatust vähem saab Eesti Pank sel aastal ka tulu.

Eesti Panga tulude vähenemine on tingitud maailmamajanduse arengutest tingitud olulistest muutustest arenenud riikide võlakirjaturgudel. Tulenevalt keskpanga põhiülesandest tagada rahvusvaluuta stabiilsus on Eesti Panga valuutareservid paigutatud peamiselt euros nomineeritud arenenud tööstusriikide võlakirjadesse, et tagada varade kindel säilimine ja likviidsus.

1997-1998. aastal kestnud rahutused arenevatel turgudel tähendasid kapitali sissevoolu arenenud tööstusriikidesse, mis soodustas rahvusvaheliste võlakirjaturgude intresside olulist alanemist. Võlakirjade intressitaset hoidsid all ka keskpankade baasintresside langetamine ja madal inflatsioonitase.

Eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses toimus märkimisväärne pööre, kuna arenevate turgude olukord paranes märgatavalt ja deflatsiooniootused möödusid. See tõi kaasa muudatused arenenud maade intressitasemete dünaamikas – senine langustrend asendus intresside tõusuga, mis ühtlasi tähendab võlakirjade väärtuse langust. Näiteks on WGBI (maailma riiklike võlakirjade indeks, mis näitab arenenud tööstusmaade võlakirjade keskmist tootlust) aasta lõikes enam kui 1 protsendiliselt negatiivne. Siiski on Eesti Pank suutnud keerukas olukorras vältida netokahjumit välisvaluutareservide investeerimiselt ja taganud reservide positiivse tootluse.

Vaatamata kokkuhoiule säästlikust majandamisest ja sellest tulenenud kulude vähendamisele on keskpanga tulude oodatust väiksem laekumine tekitanud olukorra, kus Eesti Pank lõpetab käseolev aasta suure tõenäosusega kahjumiga. Kahjumi täpne suurus selgub järgmise aasta kevadeks. Tulude alalaekumine oli ka kulude vähendamise üheks põhjuseks.

Samas leiti toimunud arutelul, et Eesti Panga poolt kehtestatud konservatiivsed investeerimisreeglid, mis on suunatud välisvaluutareservide võimalikult riskivabale ja likviidsele paigutusele, ei kuulu muutmisele suurema tulususe saamise eesmärgil. Keskpank lähtub oma invsteerimisreeglite kujundamisel jätkuvalt oma põhiülesandest tagada rahvusvaluuta stabiilsus ning paigutada krooni kattevara ja reservid võimalikult riskivabalt ja likviidselt juhtivate tööstusriikide finantsinstrumentidesse.

***

Eesti Panga Nõukogu arutles ka rahapoliitilise ülevaatega seotud teemadel ja kuulas ära informatsiooni rahapesu tõksestamise alase tegevuse kohta.