Eesti Pank otsustas tühistada määruse "Üldise riskireservi arvestuse kord", mis kehtestati 1997. aastal tugevdamaks majanduslanguse eel pankade kapitalibaasi. Määrus ei võimaldanud kommertspankadel teha väljamakseid kasumist kuni arvestusliku riskireservi koosseisu kuuluvate omavahendite tase moodustab vähemalt 5% arvestuse baasist (riskiga kaalutud varadest ja bilansivälistest positsioonidest).

Määruse tühistamisel arvestati, et tänaseks on pangandussektori õiguslik ning normatiivne raamistik oluliselt täiustunud ning krediidiasutuste sisemine riskijuhtimise kvaliteet paranenud. Seega on muutunud eeldused ja vajadus riskireserviga kehtestatud piirangute järele senikehtinud vormis.

Keskpanga hinnangul peab krediidiasutuste reservide koosseis ja tase vastama eelkõige iga krediidiasutuse riskiprofiilile. Sõltuvalt tema suurusest, tegevuse iseloomust ja muudest faktoritest, mida kehtinud 5%-line arvestusliku riskireservi piirang otseselt ei arvestanud. Vastavalt seadusele ning rahvusvahelistelt tunnustatud üldistele riskijuhtimise põhimõtetele on krediidiasutustel õigus ja kohustus moodustada reserve tulevaste riskide ja võimalike kahjumite katteks ning piisavate reservide olemasoluks on krediidiasutustel olemas ka selge majanduslik motivatsioon. Kapitalipuhvrite moodustamisel peavad krediidiasutused lähtuma eelkõige oma tegevusstrateegiatest ning tulevikuriskdiest, mille katteks võib krediidiasutuse põhikirjas lisaks reservkapitalile (1/10 aktsiakapitalist) sätestada täiendavate reservide moodustamise alused ja kasumist tehtavate väljamaksete piirangud.

Eesti Pank analüüsib jätkuvalt pangandussektori kapitaliseerituse taset ning teeb vajaduse korral täiendusi vastavasse regulatsiooni. Krediidiasutuste riskikaetust on tulevikus võimalik tõsta metoodikate täiendamisega, sealhulgas uute riskikomponentide (maarisk, ülekanderisk) lisamisega kapitali adekvaatsuse arvestusse. Lisaks planeerib Eesti Pank lähiajal kehtestada nõuded laenude kuludesse kandmisele. Selle tagajärjel paraneb laenuportfellide võrreldavus ja võimalus hinnata laenuprovisjonide piisavust.

Eesti Pank tähtsustab finantssektori stabiilsuse kindlustamisel ja vastutuse jagamisel era- ja avaliku sektori vahel üha enam turudistsipliini läbi tegevuse läbipaistvuse ning võetud riskide avalikustamise. Tugevnema peavad turuosaliste enesekontroll ja üldjuhtimine. Krediidiasutuste poolt võetavate riskide, nende juhtimiseks rakendatavate süsteemide ja riskide katmiseks moodustatavate reservide avalikustamise näeb ette avaliku aruande koostamise kord.

Riskireservi kehtestamise tingis 1997. aastal kommertspankade laenu- ja väärtpaberiportfellide ülikiire kasv ning sellega kaasnenud riskid. Viimaste realiseerumise tõenäosus oli 1997. aasta II poolel alanud majanduslanguse olukorras suur. Riskireservi kehtestamise eesmärgiks oli pangandussektori kapitalibaasi tugevdamine ning omavahenditest tehtavate väljamaksete piiramine majandustsükli langusfaasi eel.