Eesti Pank on üllatunud ja mures rahandusministeeriumi ühtset
finantsjärelevalvet puudutavate põhiseisukohtade muutlikkuse pärast.
Rahandusministeeriumi juures töötas 04. augustist kuni 16.
oktoobrini finantsjärelevalve seaduse väljatöötamise ametkondadevaheline
komisjon, kelle tegevuse lähtepunktiks oli Eesti Panga juures asuva iseseisva
finantsinspektsiooni mudel. Vastav lähtepunkt tulenes rahandusministeeriumi ja
Eesti Panga esindajate vahel saavutatud ühisest arusaamisest, et see variant
tagaks praegustes oludes kõige tegusama finantsjärelevalveinstitutsiooni.
Hetkel kallutavad Eesti Panga käsutuses olevad ressursid ja kompetents toetama
nimelt sellist lähenemist. Sellele seisukohale ei olnud rahandusministeeriumil
komisjoni töö vältel vastuväiteid.
Nüüd on rahandusministeerium üsna ootamatult jõudnud
seisukohale, et eelistatud variandiks on siiski ühtse finantsjärelevalve
moodustamine valitsusasutusena. Seejuures on viidatud justiitsministeeriumi
seisukohtadele Eesti Panga kui põhiseadusliku institutsiooni pädevuse osas.
Eesti Pank ei taha mingil juhul seada kahtluse alla võimalust
moodustada ühtne finantsjärelevalve valitsusasutusena. Seni valitsusasutusena
tegutsenud finantsjärelevalveasutuste – eelkõige väärtpaneriinspektsiooni
- kogemust arvestades on aga alust kahelda, kas ühtse finantsjärelevalveasutuse
kui valitsusasutuse moodustamisest suudetaks vajalike ressurssidega katta ning
piisaval määral tagada järelevalveasutuse sõltumatus.
Eesti on andnud rahvusvahelisel tasandil siduvaid lubadusi
finantsjärelevalve kvaliteedi tõstmise kohta. Nende lubaduste täitmist jälgitakse
muu hulgas Europa Liidu liitumisläbirääkimiste kontekstis ja see võib mõjutada
Eesti saamist euroliidu liikmeks.
Eesti Pank on eluliselt huvitatud, et Eesti finantssektori järelevalve
seisaks tugevalt jalul. Eesti Põhiseadusega on keskpangale pandud ülesanne
vastutada raha- ja finantssüsteemi stabiilsuse eest. Arvestades panganduse ülekaalukalt
suurimat osakaalu Eesti finantssektoris ei saa keskpank jätta osutamata
ohtudele, mis tuleneksid pangajärelevalve tegevuses praeguseks saavutatud
taseme langemisest. Vastavalt Eesti Panga Nõukogu otsusele 4. märtsist 1999 ei
saa Eesti Pank mingil juhul lubada, et finantsjärelevalve reformi käigus
tekiks praeguste järelevalvet teostavate institutsioonide, eelkõige
Pangainspektsiooni, töö efektiivsuse ja usaldusväärsuse kasvõi ajutist
langust.
