EESTI PANK PROGNOOSIB MAJANDUSKASVUKS 4,2 PROTSENTI

Eesti Panga koostatud kevadprognoosi kohaselt ulatub Eesti majanduskasv 2002. aastal 4,2 protsendini, jäädes siiski madalamaks kui kahel eelneval aastal.

"Eesti Panga hinnangul Eesti majanduse lähituleviku osas kindlus kasvab ning pikemas perspektiivis ootab ees kiire ja dünaamiline areng aastase majanduskasvuga 5,5 kuni 6 protsenti. Pidades silmas majanduskasvu taastumise kiirust, ei ole lähiperioodi arenguid ohustavad tegurid veel haihtunud," kommenteeris kevadprognoosi Eesti Panga president Vahur Kraft.

Kuigi kasvuootuste mõttes on kevadprognoos sügisesest mõnevõrra parem, kujuneb see Eesti Panga hinnangul välissurvetest ja administratiivsetest meetmetest tingitud inflatsiooni ning välistasakaalu mõttes nõrgemaks. Välistasakaalu halvenemist ei tuleks pidada mitte ohu, vaid pigem majandusaktiivsuse tõusu märgiks.

Eesti Pank prognoosis novembris 2001 tänavuseks majanduskasvuks 3,5 protsenti. 4,2 protsendiline SKP kasv tähendab siiski jätkuvalt 2,5 kuni 3 protsendipunkti võrra kiiremat majanduskasvu kui Euroopa Liidus, seda tänu varasemate majandusreformidega loodud soodsale institutsionaalsele ja materiaalsele baasile. Nüüdseks võib üha suureneva tõenäosusega väita, et maailmamajandus on läbi tegemas järjekordset äritsükli faasivahetust, kuigi maailmamajanduse arengud on kuni aasta alguseni olnud ebasoodsad. Nii lähiminevikku kui ka käesolevat hetke jääb ilmestama ebakindlusest tingitud prognooside sage muutmine. Eesti Pank koostab regulaarseid majandusprognoose kevadel ja sügisel.

Järgneb prognoosi selgitav kommentaar:

Eesti Panga majandusprognoosi kommentaar

Mai 2002

I Prognoosi eeldused ja põhinäitajad

1. Väliskeskkond

a. Võrreldes Eesti Panga prognoosiga novembrist 2001 on tingimused vahepeal muutunud. Ilmselt on kõige olulisem see, et majandusliku aktiivsuse vähenemine ei tipnenud majanduslangusega, vaid väljendus majanduskasvu aeglustumises.
b. Käesolevas prognoosis eeldab Eesti Pank, et maailma majanduskasv kiireneb normaalsele tasemele käesoleva aasta lõpuks - Euroopa Liidu 2002. ja 2003. aasta majanduskasvu prognoosid on vastavalt 1,4 ja 2,9 protsenti. Praegu valitseb veel siiski mõningane ebakindlus, kuidas ja millises ajahorisondis majanduskasvu taastumine Euroopa Liidus toimub.
c. On tõenäoline, et lühiajalised intressimäärad tõusevad mõnevõrra käesoleva aasta teisel poolel seoses majandusliku aktiivsuse tõusuga. Samas on eeldatud, et euro kurss püsib stabiilsena.
d. Eesti Pank eeldab, et majandusaktiivsuse tõusufaasis on arengud maailmamajanduses tasakaalulised ega põhjusta märkimisväärseid inflatsioonisurveid. Traditsiooniliselt on arvestatud ka sellega, et maailma finantsturud toimivad stabiilselt ilma suuremate hinnakorrektsioonideta ning et Eesti usaldusväärsus välismaailma silmis ei kahane.

2. Eksport

a. Prognoosi kohaselt suureneb 2002. aastal Eesti normaalekspordi reaalmaht 6,6 protsenti. Tingituna Euroopa impordinõudluse taastumisest 2003 on oodata ekspordikasvu kiirenemist 12,7 protsendini. Taaskord kujuneb ekspordisektor Eesti majanduskasvu mootoriks.
b. Samuti on oodata eelmisel aastal alanud tendentsi jätkumist, kus kiiremini kasvab kõrgema lisandväärtusega kauba eksport, aga toormaterjali väljavedu samal ajal aeglustub.

3. Sisenõudlus: tarbimine ja investeeringud

a. Sisemaise nõudluse suurim komponent - eratarbimine kasvab suhteliselt kiiresti. 2002. aastal peaks prognoositavat 5,2 protsendilist eratarbimise kasvu soodustama kindlustunde taastumine seoses väliskeskkonna väljavaadete paranemisega ning mitmesuguste toetuste ja pensionide tõus. Vaatamata sellele, et viimasel paaril aastal on valitsuse tarbimiskulude reaalkasv olnud pea nullilähedane, võib kinnitatud eelarve järgi jõudsamat kasvu oodata ka siin.
b. Arvestades pikemaajalisi soodsaid majanduskasvu perspektiive, ning majanduse jätkuvat restruktureerimisvajadust, jääb Eestis lähiaastatel püsima Euroopa riikide keskmisest kõrgem investeeringute tase. Prognoosi kohaselt ulatub järgnevatel aastatel investeeringute osakaal SKP-s 27-28 protsendini.
c. Eraettevõtete investeerimisaktiivsust peaks toetama suurema potentsiaalse tulususe perspektiiv võrreldes Euroopa Liidu riikidega. Eraettevõtetel on vaja teha investeeringuid Euroopa Liidu tootmisnõuete täitmiseks.
d. Eraisikute osas on oodata, et tarbijate pikaajalise jõukuse kasvuga käib kaasas ka eelistuste muutumine, näiteks investeeringute kasv eramuehitusse.
e. Valitsussektori investeeringute kasv tugineb peaasjalikult Euroopa Liidu fondide rahadele ja sellega kaasnevale kaasfinantseerimiskohustustele.
f. Kuna 2002.a. investeeringute osatähtsus SKP suhtes suureneb, siis paraku kasvab ka jooksevkonto puudujääk ligikaudu 7 protsendini ning võimalik, et 2003.a. samade tendentside jätkudes pisut üle sellegi.
g. Mõnevõrra võib oodata ka valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist.

4. Majanduskasv

a. Eesti 2002. aasta 4,2 protsendiline majanduskasv jääb madalamaks kui kahel eelneval aastal. See stsenaarium tähendab siiski jätkuvalt ca. 2,5…3 protsendipunkti võrra kiiremat majanduskasvu kui Euroopa Liidus, seda tänu varasemate majandusreformidega loodud soodsale institutsionaalsele ja materiaalsele baasile. Samas võivad maailma majanduskasvu käivitumisega seonduvad riskid sundida seda hinnangut korrigeerima. Sellegipoolest ootab Eesti Pank juba 2003.a. 5,7 protsendilist majanduskasvu, mis on potentsiaalile märgatavalt lähemal.
b. Kui 2001 aastal suurenes majanduskasvu genereerimisel järsult investeeringute roll, siis lähiaastatel tähtsustub taas tarbimine ja eksport.

5. Inflatsioon

a. Tarbijahindade inflatsioon jääb 2002. aastal 4,3 protsendi suurusjärku ning alaneb 2003. aastal 3,8 protsendile eelkõige administratiivsete aktsioonide madalama mõju tõttu. Vaatlusperioodi algust jääb elektrihinna tõusule vaatamata iseloomustama inflatsioonitempo aeglustumine. Inflatsioonitempo mõningane alanemine toimub ka edaspidiselt. Mitmed tegurid võivad põhjustada volatiilsust inflatsioonitempos ja sundida prognoosi mõnevõrra korrigeerima.
b. Käesoleva aasta alguse üheks olulisemaks inflatsiooniteguriks oli toiduainete, s.h. eriti puu- ja köögiviljade kallinemine. Toiduained jäävad teenuste kõrval tõenäoliselt üheks toidukorvi maksumust enam mõjutavaks komponendiks ka aastatel 2002-2003.
c. Inflatsiooni alanemisele võrreldes 2001.a. on kaasa aidanud väheaktiivsest maailmamajandusest tulenevad tagasihoidlikumad inflatsiooniootused. Käesoleval hetkel pole peale toornafta hinnakõikumist näha tõsist ohtu, mis võiks suurendada välismaist inflatsioonisurvet

Lisa

Tabel 1: Eesti majanduse põhinäitajad 2000-2001 ning Eesti Panga prognoosid 2002-2003

	2000	2001	2002	2003
Eratarbimine	8,2	3,2	5,2	5,8
Valitsuse tarbimine	0,1	0,3	1,8	4
Investeeringud põhivarasse	2,0	17,2	5,7	7,3
Sisemaine nõudlus	6,8	6	4,6	5,8
Normaaleksport*	15,6	6	6,6	12,7
Normaalimport	16,1	6,7	6,4	11,8
SKP	6,9	5,4	4,2	5,7
Jooksevkonto defitsiit/SKP**	-6,4	-6,5	-6,8	-7,2
Investeeringud/SKP**	24,6	26,7	27	27,4
Tarbijahinnaindeks	4,0	5,8	4,3	3,8

* - Kaupade ja teenuste eksport ilma töötluskaupadeta
** - nominaalis

Lisainfo:
Janno Toots
Avalike suhete nõunik
Tel: 6680 900, 6680 745
Email: janno.toots@epbe.ee