Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) avaldas sellekevadiste majanduspoliitiliste
konsultatsioonide esialgsed järeldused, mille kohaselt on IMF-i
seisukohad üldjoontes sarnased Eesti Panga hinnanguga Eesti majanduse
väljavaadetele ning peamistele riskidele.
IMF-i koduleheküljel http://www.imf.org
avaldatud materjalis hindab IMF 2002. aasta väljavaadet positiivseks
ja ootab Eestis tänavu ligikaudu 4,5 protsendilist majanduskasvu.
Jätkuvalt tugev sisemaine nõudlus, kõrgemad naftahinnad
ja mitmete administratiivselt reguleeritavate hindade tõus piiravad
lähiajal edasist inflatsiooni langust, kusjuures tarbekaupade keskmine
hinnatõus jääb 2002. aastal eeldatavalt 5 protsendi
piiresse. IMF-i arvates on Eesti majandus siiski endiselt tundlik väliskeskkonna,
eriti Euroopa Liidu arengu suhtes.
IMF leiab, et vaatamata peamiste lääne kaubanduspartnerite
majanduskasvu pidurdumisele, on Eesti majandus olnud viimastel kuudel
märkimisväärselt tugev. Ekspordisektori nõrkus
on avaldunud oodatust vähem ning see on kontsentreerunud peamiselt
elektroonikatööstusse.
Paljud Eesti eksportijad tunduvad olevat muutuva väliskeskkonnaga
kiiresti kohanenud tänu ümberorienteerumisele uutele turgudele
ja on saanud kasu nii Kesk- ja Ida-Euroopa kui Vene turu suhteliselt
tugevast kasvust ning tugevnevast konkurentsisurvest Euroopa Liidus,
kus nad on olnud oma turuosa hoidmisel suhteliselt edukad.
Arvestades väljavaadet saada Euroopa Rahaliidu liikmeks, on valuutakomitee
põhimõte IMF-i hinnangul sobiv rahapoliitika süsteem
kuni rahaliiduga ühinemiseni. Kohustuslike reservide taseme alandamisel
Euroopa Liidu tasemeni soovitab IMF mitte ülemäära kiirustada,
et vältida pankade vabanevate finantsressursside võimalikku
negatiivset mõju laenukasvule ning seeläbi inflatsioonile
ja jooksevkonto defitsiidile.
Majanduspoliitiliste soovituste osas hindab IMF kõrgelt Eesti
senist konservatiivset eelarvepoliitikat ning toonitab selle strateegia
jätkamise vajadust. See on tuntavalt aidanud kaasa riigi usaldusväärsusele
ning seega ka riigi riskitaseme ja laenuintresside alanemisele, mis
omakorda toetavad investeeringuid ja majanduskasvu. Valuutafond soovitab
siiski tungivalt vastu võtta eelarve baasseadus, mis oli IMF-i
eelmisel aastal koostatud eelarvepoliitika läbipaistvust käsitlevate
rahvusvaheliste normide ja hea tava järgimise aruande (ROSC) üks
peamisi soovitusi.
Kuigi 2002. aasta eelarvekava on arvestades prognoositust paremat majanduskasvu
kooskõlas tasakaalu säilitamise põhimõttega,
siis fondi teeb ettevaatlikuks planeeritud jooksevkulutuste kasv ning
nende finantseerimine ajutiste tuluallikatega nagu näiteks Hüvitusfondi
vahendid. See suurendab tõenäoliselt eelarve pingelisust
eelolevatel aastatel, mil on vaja arvestada ka Euroopa Liidu ja NATO-ga
seotud lisakulutustega. Ka pensionitõus peaks 2003. aastal toimuma
ainult indekseerimisvalemi alusel.
Tööpuuduse vähendamisele aitavad IMF-i sõnul
kõige paremini kaasa makromajandusliku stabiilsuse kindlustamine
ning noortele ja pikaajalistele töötutele suunatud koolitus.
Tugeva ja paindliku tööturu loomisel, mis on valuutakomitee
põhimõtet rakendava riigi puhul eriti tähtis, soovitab
IMF olla valitsusel tähelepanelik maksude ja toetuste süsteemi
koostoime mõjul tekkiva võimaliku huvipuuduse suhtes madala
sissetulekuga elanikkonna hulgas.
Eesti kogemus on selgelt näidanud, et vaba ja avatud kaubandusrežiim
on tugeva majanduse võti. IMF soovitab võimudel jätkata
vabaturu arendamist ja investorisõbraliku keskkonna loomist,
hoidudes ühtaegu soosimast teatud majandussektoreid või
ettevõtteid.
Valuutafondi missioon viibis Eestis 18.-30.aprilllil. Põhjalikku
raportit Eesti kohta arutab IMF-i juhatus juuli alguses ning seejärel
raport avaldatakse.
