Käesoleva aasta teise kvartali maksebilanss kinnitab, et mullu sügisel alanud suundumused nagu suletud sektori eeliskasv, pangalaenude kasvu kiirenemine ja säästmise alanemine, ei ole muutunud. Viimase nelja kvartali keskmine jooksevkonto puudujääk on kasvanud ja jõudnud SKP suhtes 10-le protsendile. Võrreldes 2001. aasta teise kvartaliga on jooksevkonto puudujääk SKP suhtes kasvanud 1,6-lt protsendilt 10-le protsendile.
"Eesti majanduse võlakoormuse varasemast kiiremale suurenemisele viitab tõsiasi, et otseinvesteeringute sissevool ei katnud kogu rahastamisvajakut, vaid rahastamiseks tuli kasutada ka välislaenamist ja varem kogutud rahavarusid," ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit.
Saarniidu sõnul tuleneb jooksevkonto puudujäägi vähenemine võrreldes esimese kvartaliga peamiselt hooajalistest teguritest, mis väljendusid teenuste ekspordist saadavate tulude kasvus. Suurima panuse andis selles turismi areng. Käesoleva aasta esimesel poolel toetas jooksevkontot koondeelarve, kuid teise lisaeelarve vastuvõtmine tähendab eelarvepoliitika tasakaalustava mõju kahanemist.
Kaubabilansi puudujääk on aastaga suurenenud SKP suhtes 11-lt protsendilt 18-le protsendile. See tähendab, et nõndanimetatud automaatsed stabilisaatorid ei ole töötanud ja kaubaekspordi vähenemisega ei ole investeerimisnõudluse väga kiire kasvu tõttu kaasnenud impordi samasuurt vähenemist.
Juhul kui Eesti ekspordisektori väljavaated lähiajal radikaalselt ei parane, saab jooksevkonto puudujäägi langus rajaneda vaid laenukasvu aeglustumisele ja säästmise kasvule nii era- kui ka riigisektoris. Hooajalised tegurid ei saa olla välistasakaalu jätkusuutliku paranemise aluseks.
Eesti 2002. aasta teise kvartali esialgse maksebilansi avaldas Eesti Pank täna aadressil http://www.eestipank/info.
