Eesti monetaarkeskkond on püsinud 2005. aasta esimeses kvartalis ekspansiivsena. Reaalsektori intressimäärad on olnud rekordmadalal tasemel ning mõnedes lõigetes on reaalsektori intressid I kvartalis isegi mõnevõrra alanenud. Madal intressitase ja soodus majanduskeskkond on samaaegselt hoidnud kodumaise võlakoormuse kasvu kiirena. Viimast arengut on küll tasakaalustanud mõnevõrra kiirem hoiuste kasv, kuid kuna kodumaised laenud on kasvanud kodumaistest hoiustest enam, on pangad kasutanud laenukasvu finantseerimiseks endiselt ka väliskapitali.
Rahapakkumine
Rahamassi kasv on käesoleva aasta alguses jätkanud kiirenemist ja rahaagregaatide aastakasv on viimaste aastate kõrgeim. Laiema rahaagregaadi M2 aastakasvuks kujunes kvartali keskmiselt 19,1% ning kitsama rahaagregaadi M1 vastav aastakasv oli 18,9%. Majanduses ringleva sularaha aastakasvuks kujunes esimese kvartalis keskmiselt 8,1%, sularaha maht kahanes I kvartali jooksul siiski sesoonsete tegurite ajel ligi 59 miljoni krooni võrra.
Rahapakkumise kasvu kiirenemine tugines juba eelmise aasta teises pooles hoogustunud tähtajaliste ja säästuhoiuste kasvule, kus kvartali keskmine kasv võrreldes eelmise perioodiga oli 5,6 protsendipunkti võrra kõrgem ja kasvas 21,3%-ni. Mahuliselt ulatus tähtajaliste ja säästuhoiuste juurdekasv I kvartalis 2,4 mld kroonini.
Reaalsektori nõudmiseni hoiuste aastakasv ulatus esimeses kvartalis samuti 21,3%-ni. Mahuliselt kasvasid nõudmiseni hoiused 2004. aasta viimase kvartaliga võrreldes 0,7 mld krooni võrra.
Majandussektorite lõikes suurenesid kõige rohkem eraisikute hoiused (1,6 mld krooni võrra), millest 1 mld krooni moodustas nõudmiseni hoiuste jäägi juurdekasv. Kuna eraisikute tähtajaliste hoiuste kiirema kasvuga ei ole kaasnenud eraisikute nõudmiseni hoiuste langust, võib nimetatud areng peegeldada eraisikute säästude suurenemist. Ettevõtete hoiused kasvasid kokku 1,3 mld krooni võrra, millest nõudmiseni hoiuste juurdekasv vähenes 0,5 mld võrra. Tähtajaliste ja säästuhoiuste juurdekasvu tõusutrend oli 1,8 mld krooni, mis võib osaliselt peegeldada ettevõtete varade nihkumist rahaturu- ja intressifondidest tähtajalistesse hoiustesse.
Keskvalitsuse hoiused pankade bilansis eelmise kvartaliga võrreldes vähenesid 0,9 mld krooni võrra.
Krediidiagregaadid
Kodumaise reaalsektori võlakoormuse kasv püsis käesoleva aasta esimeses kvartalis jätkuvalt tugev ning aastakasv ulatus märtsi lõpuks 34,8%-ni. Võlakoormus (pangalaenud, pankadele emiteeritud võlakirjad, liising- ja faktooringfinantseerimine) kasvas märtsi lõpuks 6,1 mld krooni võrra.
Eraisikute võlakoormuse juurdekasv on käesoleva aasta algusest taas kiirenenud: selle aastakasv ulatus I kvartali lõpus 42,9%-ni ning jääk suurenes 37 mld kroonini. Eraisikute võlakoormuse kasvus domineerivad endiselt eluasemelaenud ja liisingud. Kuigi eraisikute võlakoormuse aastakasv on tõusnud, siis eluasemelaenude ja liisingute jäägi kasv on 2004. aasta IV kvartaliga võrreldes mõnevõrra aeglustunud, langedes esimeses kvartalis 2,3 mld kroonini.
Ettevõtete võlakoormuse jääk jätkab stabiilset tugevnemist ning on jõudnud ajalooliselt kõrgeima, 54 mld krooni, tasemele ning selle aastakasv on märtsi lõpuks kerkinud 30%-ni. Ettevõtete osas oli mitteeksportiva sektori võlakoormuse aastakasv 31,5% ning eksportiva sektori võlakoormuse aastakasv oli 27,3%. Eksportiva sektori võlakoormuse absoluutkasv jäi taaskord oluliselt madalamaks kui mitteeksportiva sektori ettevõtetel. Eksportiva sektori siseselt on transpordiettevõtete võlakoormuse juurdekasv alustanud mõningast alanemist 2005. aasta algusest. Nimetatud arengut võib seletada baasefekti kadumisega transpordiettevõtete võlakoormuse näitajates, mille tingis transpordiettevõtetele antud suurlaen 0,9 mld krooni ulatuses 2003. a lõpus. Tööstusettevõtete võlakoormuse kasv on püsinud stabiilne. Mitteeksportivas sektoris jätkus kinnisvaraettevõtete võlakoormuse aastakasv (39,2%), kuigi absoluutmahus on 2005. veebruarist märgata mõningast alanemist. Kaubandusettevõtete võlakoormus oli 24,7%, mis on võrreldes 2004. aasta viimase kvartaliga vähenenud.
Intressimäärad
Euroala madalad intressimäärad ja tihe konkurents kohalikul laenuturul on jätkuvalt soodustanud pikaajaliste intressimäärade püsimist madalatel tasemetel. Eraisikute pikaajaliste laenude intressimäär püsis sarnaselt eelmise perioodiga 2005. aasta esimese kvartali keskmiselt 4,6% tasemel. Ettevõtete pikaajaliste laenude kvartali keskmine intressimäär alanes 4,5%-ni, mis võrreldes eelmiste perioodidega langes 0,2 protsendipunkti. Samas on eraisikute eluasemelaenude intressid jätkanud pankade tihedas konkurentsisurves alanemist ulatudes veebruaris 3,5% tasemele; põhjus, miks see mõju majapidamiste pikkades intressides ei kajastu, on uutes pikemaajalistes tarbimislaenutoodetes, mida väljastatakse eluasemelaenudest oluliselt kõrgema intressiga. Pikaajaliste kroonihoiuste kvartali keskmine intressimäär langes jooksva aasta märtsi lõpuks 2,2%-ni.
