Eesti monetaarkeskkond on jätkuvalt ekspansiivne. Euroala madalate rahaturuintressimäärade püsimine ja tihe konkurents Eesti pangandusturul tingisid II kvartalis reaalsektori laenuintressimäärade taseme alanemise, mis suurendas märkimisväärselt võlakoormuse kasvu. II kvartalis tõusid ka pikaajaliste hoiuste intressimäärad, mis mõnevõrra soodustasid säästmist.
Rahapakkumine
Rahapakkumise maht suurenes II kvartalis oluliselt, eelkõige seoses nõudmiseni hoiuste ühekordse kasvuga. Rahapakkumine saavutas kõrgeima aastakasvu mais, taandudes kvartali lõpuks mõne protsendipunkti võrra M1 puhul 30,3%le ja M2 puhul 31,4%le.
Aasta alguses alanud rahapakkumise aastakasvu kiirenemine jätkus II kvartalis nii sularaha kui nõudmiseni hoiuste osas. Tähtajaliste hoiuste puhul langes aastakasv peale kõrgeima taseme saavutamist aprillis aasta algusega võrreldavale tasemele. Tugev kasv toimus nii eraisikute kui ettevõtete hoiuste osas.
Nõudmiseni hoiuste juurdekasv ulatus II kvartalis rekordiliselt 7,1 mlrd kroonini (varasemate kvartalite puhul on juurdekasv jäänud üldjuhul alla 1 mlrd kr). Tähtajaliste, säästu jms hoiuste juurdekasv jäi eelnenud suurte kasvude võrdluses suhteliselt tagasihoidlikuks, 0,8 mlrd kr.
Nõudmiseni hoiuste suure kasvu põhjustas eelkõige Hansapanga aktsiate müügist saadud tulude laekumine majapidamiste ja ettevõtete pangakontodele. Eraisikute nõudmiseni hoiuste mahtu suurendasid II kvartalis ootuspäraselt ka seoses puhkuseperioodi algusega makstud puhkuserahad jms tasud. Tähtajaliste hoiuste kasv oli eraisikute osas samuti mõjutatud Hansapanga aktsiate müügist saadud tulude laekumisest aprillis, mõningast säästmise kasvu soodustasid ka kasvanud hoiuseintressid.
Eraisikute hoiused kasvasid II kvartalis kaks korda rohkem kui I kvartalis 2005, kokku rekordiliselt 3,6 mlrd kr. Ettevõtete hoiused kasvasid samuti suhteliselt tugevalt, 2,6 mlrd kr võrra.
Seoses puhkusteperioodi algusega suurenes II kvartalis ka ringlusse lastud sularaha maht. Sularaha juurdekasv kujunes oodatust mõnevõrra suuremaks, ületades 50% võrra möödunud aasta II kvartali juurdekasvu. Ringlusse lastud sularaha maht oli II kvartali lõpus 9,4 mlrd kr.
Krediidiagregaadid
Residentse reaalsektori võlakoormuse kasv oli II kvartalis jätkuvalt suur ning ka kiirenes. Võrreldes eelnevate kvartalitega kasvas reaalsektori võlakoormus rekordiliselt ligi kaks korda (11,9 mlrd kr võrra), mis tõstis võlakoormuse aastakasvu juuni lõpuks 40,8%le.
Suur kasv oli mõningal määral tingitud statistilisest muudatusest1, kuid oli eelkõige põhjustatud nii ettevõtete kui majapidamiste laenumahtude suurenemisest. Laenamise kasvu soodustasid nii madalate intressimäärade säilimine kui pankade laenukampaaniad.
Eraisikute võlakoormuse kasv ulatus II kvartalis 5,4 mlrd kroonini (vrd varasem suurim juurdekasv IV kvartalis 2004 oli ligi kaks korda väiksem). Majapidamiste võlakoormus suurenes ootuspäraselt eelkõige eluaseme soetamise eesmärgil, mille osatähtsus on eraisikute võlakoormuses on järk-järgult kasvanud, ulatudes II kvartalis ligi 77%ni. Samas kasvasid muud eraisikute laenud (v.a õppelaenud) suhteliselt enam kui kinnisvaralaenud- ja liisingud, st rohkem kui kaks korda.
Ettevõtete võlakoormuse juurdekasv oli II kvartalis 6,5 mlrd kr, ületades sarnaselt eraisikute laenukäitumisele varasemat suurimat juurdekasvu (I kv 2005) ligi kaks korda. II kvartalis suurenes märgatavalt mitteeksportiva sektori ettevõtete võlakoormus, millest 60% moodustas kinnisvaralaenude ja- liisingute kasv (3,0 mlrd kr). II kvartalis kasvas üle mitme aasta tugevalt ehitussektori ettevõtete laenamine (0,2 mlrd kr võrra). Eksportiva sektori ettevõtete võlakoormuse puhul säilis I kvartalis saavutatud varasemast suurem juurdekasv (1,6 mlrd kr). Laenumahu juurdekasv oli jätkuvalt suhteliselt tugev nii transpordi- ja side- kui töötleva tööstuse ettevõtete osas.
Eelnevatel aastatel on võlakoormuse kasv nii eraisikute kui ettevõtete puhul olnud aasta teises pooles tugevam kui esimeses pooles. Madalate intressimäärade säilimise tingimustes järgmistes võib seetõttu järgnevates kvartalites oodata pigem reaalsektori võlakoormuse juurdekasvu suurenemist kui vähenemist.
Intressimäärad
Intressimäärad püsivad endiselt madalad. Euroala rahapoliitilised intressimäärad on jätkuvalt 2003.a juunis määratletud tasemel. Eesti rahaturu intressimäärade noteeringuid alandati II kvartalis mitmel korral, juuni lõpuks kujunes 3 kuu Talibori tasemeks 2,33% ja 6 kuu Talibori tasemeks 2,39%.
Pankadevaheline tihe konkurents tingis II kvartalis reaalsektori keskmiste laenuintressimäärade mõningase alanemise. Madalaimate intressimääradega kuuks kujunes aprill, mais ja juunis intressimäärad kasvasid vähesel määral. Eraisikute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes II kvartali lõpuks 4,1%le, sh eluasemelaenude osas 3,1%le. Ettevõtete puhul kujunes pikaajaliste laenude keskmine intressimäär II kvartali alguses viimaste aastate madalaimaks, tõustes juuni lõpuks 4,4%le. Pikaajaliste kroonihoiuste keskmine intressimäär tõusis aprilli languse järel mais 0,5 pp võrra 2,8%ni ja jäi samale tasemele ka juunis.
