Nõustun Indrek Neiveltiga (Vajame eurot enne 2010. aastat, EPL 05.01.2007), et euro kiire käibelevõtt on Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks hädavajalik. Sellest tulenevalt on ju nii Eesti Panga kui valitsuse ametlik seisukoht olnud, et Eestil tuleb eurole üle minna niipea kui võimalik.
Eesti majanduse avatus ja ulatuslik lõimumine Põhjamaade ja EL majandusruumiga ning krooni fikseeritud vahetuskurss on meie senise majandusedu alused. Euro kasutuselevõtt on Eesti majanduse huvides ja kiireim tee selle saavutamiseks on konservatiivse majanduspoliitika jätkamine: eelarve hoidmine ülejäägis, pankade karmistatud regulatsioon ning tõhus järelevalve pankade tegevuse üle. Nii püsib usaldus meie majanduse vastu ja euro kasutuselevõtu viibimisega seotud riskid on maandatud.
Võimaliku ühinemisaasta väljaütlemisel lähtus Eesti Pank oma ametlikust, 2006 .aasta novembris avalikustatud prognoosist. Viimase järgi oleks 2007. aasta inflatsiooninäitaja 4,5% ja 2008 4,7% ning alates 2009.aastast peaks inflatsiooni hakkama alanema. Need numbrid koos väljaöeldud 12-kuulise etteteatamistähtajaga olid aluseks, miks oli võimalik opereerida aastaga 2010. Kindlasti ei saa seda kuupäeva võtta ametliku tähtajana, sest viimase kinnitamine on valitsuse pädevuses ja täna kehtib ülalöeldud ametlik seisukoht - "liitumine niipea kui võimalik". Tänaste numbrite ja tendentside valguses peaks Eesti inflatsiooni näitaja olema alla kolme protsendi, et olla probleemideta eurokõlbulik.
Seega 2010. aasta ei ole ametlik eurole ülemineku tähtaeg, vaid esimene aasta, mil Eesti saaks tänasest majandussituatsioonist tulenevalt euro kasutusele võtta.
Eesti Panga hinnangul ei ole eurole ülemineku viibimisega kaasnenud turgude negatiivseid reaktsioone. Euro kasutuselevõtu lühiajaline edasilükkumine ei tekita senise majanduspoliitika jätkumisel meile tagasilööke. Pikemaajaline euro kasutuselevõtu viibimine või ebakindlus edasise majanduspoliitika osas võivad mõjuda investoritele negatiivselt.
