Andres Saarniit, Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik

Eesti Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang käesoleva aasta I kvartalis 0,4 protsenti. Kasvutempo kiire alanemine oli iseloomulik kõikidele siseturule orienteeritud tegevusaladele.
Majanduse järsu aeglustumise peamiseks põhjuseks võib pidada leibkondade ettevaatlikumaks muutumist nii kinnisvara soetamisel kui ka tarbimisotsuste tegemisel. Sellele viitavad muuhulgas ka mullusest märksa väiksem tarbekaupade läbimüük, langenud laenamisaktiivsus ja varasemast suurem säästmine. Samuti on äraootaval seisukohal kinnisvaraarendajad. Kokkuvõttes on kapitalipaigutused põhivarasse ka kogu majanduse ulatuses väiksemad kui eelmisel aastal samal ajal. Ettevaates on suurenenud risk, et eratarbimine kujuneb oodatust nõrgemaks.

Kaupade ja teenuste väljavedu on seevastu säilitanud eelmise aasta algusele ligilähedase kasvutempo. Seetõttu oli töötlevas tööstuses aeglustumine väiksem. Koos sisenõudluse aeglustumisega on vähenenud jooksevkonto puudujääk ning majanduse areng on selles osas muutunud märksa tasakaalulisemaks. Kaubabilansi paranemise jätkumist on oodata ka edaspidi.

Majanduse kasvutempo järgmistel kvartalitel sõltub suuresti sellest, kui kiiresti hakkavad vähenema hinnasurved nii kodu- kui ka välisturul.