Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon hindasid Eesti eurovalmidust

Täna avaldasid Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Komisjon korralised lähenemisaruanded euroalaga mitteliitunud Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. Aruannetes analüüsitakse riikide majanduse vastavust euro kasutuselevõtu nõuetele ehk Maastrichti kriteeriumitele ning riikide õigusraamistikku.

"Sarnaselt eelmisele korralisele Euroopa Keskpanga lähenemisaruandele 2006. aasta detsembris, vastab Eesti ka seekord oodatult kõikidele euro kasutuselevõtu tingimustele, peale hinnastabiilsuse kriteeriumi. Eesti riigirahanduse olukorda hinnatakse euroalaga liitumiseks sobivaks, sest mõlemad riigirahanduse kriteeriumid täidab Eesti varuga - riigieelarve on ülejäägis ja valitsuse võlg püsib madalal tasemel. Eesti üheks olulisemaks majanduspoliitiliseks eesmärgiks on võtta euro kasutusele esimesel võimalusel ja vastavalt keskpanga kevadprognoosile jõuab Eesti inflatsioon 2010. aasta lõpus hinnastabiilsuse kriteeriumi lähedusse. Seejuures ei tohi Eesti teha järeleandmisi teiste Maastrichti kriteeriumite osas," kommenteeris Eesti Panga president Andres Lipstok.

EKP aruande kohaselt oli Eesti 12 kuu keskmine ÜTHI inflatsiooni tase vaatlusperioodil - aprillist 2007 kuni märtsini 2008 - 8,3 protsenti. Maastrichti kriteeriumi väärtus oli vaadeldaval perioodil 3,2 protsenti. Samas oli Eesti valitsussektori eelarve ülejääk 2007. aastal 2,8 protsenti SKPst, mis vastavalt Maastrichti kriteeriumitele võib olla kuni 3 protsendiga defitsiidis. Euroopa Komisjoni hinnangul täidab Eesti eelarvenõude ka käesoleval aastal, kuigi Komisjoni kevadprognoosi kohaselt väheneb ülejääk 0,4 protsendile SKPst. Valitsuse võlg võib vastavalt kriteeriumile moodustada kuni 60 protsenti SKPst või olema alaneva trendiga - Eesti valitsuse võla tase oli 2007. aastal 3,4 protsenti SKPst, mis on alanenud võrreldes eelmise lähenemisaruande avaldamisega. Vastavalt Komisjoni kevadprognoosile jääb valitsuse võlg samale tasemele ka 2008. aastal.

Vaatlusperioodi jooksul püsis Eesti krooni vahetuskurss stabiilsena euro suhtes kehtestatud keskkursi tasemel (15,6466). Seega täidab Eesti Maastrichti vahetuskursi stabiilsuse kriteeriumi. Õigusaktide vastavuse osas on Eesti samuti valmis euroalaga ühinema. Lähenemisaruande kohaselt ei ole alust arvata, et Eesti võiks saada negatiivse hinnangu pikaajalise intressimäära kriteeriumi kohta, sest Eestil puudub Eesti kroonides kaubeldavate võlakirjade turg ja valitsuse võla tase on madal.

EKP toonitab, et nõudlusest tingitud survete vähendamiseks nii inflatsioonile kui ka jooksevkontole tuleb Eestil rakendada muuhulgas piisavalt ranget eelarvepoliitikat ning säästa erakorralisi tulusid ja piirata kulutusi. Aruandes seisab ka, et Eesti peaks jälgima laenuturu arengut, jooksevkonto puudujääki ja selle rahastamist. EKP arvates peaks palgatõus kajastama tööviljakuse kasvu ja tööturu olukorda ning arvestama konkureerivate riikide arengut. Eesti jaoks olulise poliitilise eesmärgina nimetatakse aruandes tööturu paindlikkuse suurendamist ja tööjõu oskuste parandamist ning seega vajadust investeerida haridusse.

Euroopa Keskpanga lähenemisaruande eestikeelse tõlkega saab tutvuda Eesti Panga kodulehel
www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/EKP/
Euroopa Keskpanga pressiteate lähenemisaruande kohta leiab Eesti Panga kodulehel
www.eestipank.info/pub/et/yldine/press/pressiteated/EKP_pressiteated/

Lähenemisaruanne (Convergence Report) koostatakse reeglina kord kahe aasta jooksul ning selles hinnatakse Maastrichti kriteeriumite alusel riikide majanduspoliitilist ja õiguslikku lähenemist euroalale. Aruannete põhjal teeb Euroopa Komisjon ettepaneku EL Nõukogule (majandus- ja rahandusministrite koosseisus ehk ECOFIN) ja Euroopa Ülemkogule, millised liikmesriigid on valmis ühinema euroalaga. Käesoleval aastal hinnati lisaks Eestile veel üheksa riigi eurovalmidust: Läti, Leedu, Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Bulgaaria, Ungari, Rumeenia ja Rootsi.