Rahandusministri ja Eesti Panga presidendi kommentaarid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti-missiooni
kokkuvõttele
Video üritusest
(wmv, 25.8 MB)
IVARI PADAR, Eesti Vabariigi rahandusminister
Sissejuhatus
Tänan Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni sisukate diskussioonide ja huvitavate analüüside eest.
Eestile on alati olnud tähtis, mida Valuutafondi eksperdid meie majandusest arvavad. Arvestades nii
globaalset kui ka meie endi majanduse olukorda, hindame rahvusvaheliste ekspertide analüüsi veelgi enam.
Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud üle oma potentsiaali, mis on kaasa toonud tasakaalustamatused
majanduses (inflatsioon, kiire palga kasv, jooksevkonto puudujääk). Alanud on kohandumise protsess uute tingimustega, mida on
omalt poolt kiirendanud ka maailmamajanduse arengud.
Eelarve
Võttes arvesse majanduses toimuvat, on ka valitsus astunud samme uute tingimustega kohanemiseks. Eelmisel neljapäeval
valitsuses heakskiidu saanud lisaeelarvega oleme asunud õigele teele.
Kuna muutused majanduses on olnud
kiiremad kui oleme prognoosinud, on kulude kärpimine möödapääsmatu ning avalik sektor peab selle läbi oma panuse andma.
Lisaeelarve eelnõu vähendab eelarve tulusid 6,1 miljardi krooni võrra ning kulusid 3,2 miljardi krooni
võrra. Usun, et lisaeelarve on kokku pandud vastutustundlikult ning sellel otsusel on oluline tähtsus Eesti riigi eelarve- ja
majanduspoliitika õigel kursil hoidmiseks.
Viimaste majanduskasvu numbrite valguses ütlevad paljud, et
kulusid peaks veelgi kokku hoidma. Ma usun, et ükski analüütik ei julge täna täpselt lubada, kuidas Eesti majandus taastub ja
seega ka maksud kahe või kuue kuu pärast laekuma hakkavad.
Praegu peaksime eelkõige keskenduma järgnevate
aastate eelarve raamistiku paika panemisele. Oluline on, et läbiräägitav riigieelarvestrateegia muutuks reaalset olukorda ja
tänaseid-homseid võimalusi arvestavaks.
Majanduskasv
0,4protsendilisest majanduskasvust peavad õiged järeldused tegema nii riik kui üksikisikud ning oma kulud üle
vaatama.
Tuletan meelde, et 2008. aasta esimese kvartali võrdluse aluseks olev 2007. aasta esimene
kvartal oli veel ülikiire kasvu aeg. Samuti on oluline tähele panna, et selles 0,4 protsendis SKP-s on arvesse võetud juba
esimese kvartali kõrge inflatsioon.
Hinnatõusu aeglustudes võib oodata ka reaalkasvu mõningast
kiirenemist esimese kvartaliga võrreldes.
Majandusolukorra märgatavat paranemist ei ole lähikuudel oodata.
Sellele viitavad ettevõtjate halvenenud hinnangud ärikonjunktuurile ning pessimistlikud prognoosid.
Majanduskasvu aeglustumine loob eeldused tasakaalustatumaks arenguks tulevikus, ent tegemist ei pruugi olla lihtsa
protsessiga.
Kokkuvõtteks
Oleme Valuutafondiga ühel meelel selles, et peame pingestunud majandusolukorras olema veelgi paindlikumad ja reageerima kiiresti kõigile
muutustele. Lisaeelarvega oleme astunud selles suunas esimese sammu, aga suurem töö ootab veel ees.
ANDRES LIPSTOK, Eesti Panga president
1. Eesti ja Rahvusvahelise
Valuutafondi missiooni kõnelused on alati olnud põhjalikud ja sisukad. Lubage mul kõigepealt ka omalt poolt tänada missiooni
juhti ja tema meeskonda pikaajalise ja kasuliku koostöö eest.
2. Missiooni juht ja minister andsid
tervikliku ülevaate missiooni käigust. Seetõttu puudutan lühidalt vaid kolme küsimust: Eesti majanduse hetkeolukorda, raha-
ja majanduspoliitika põhiküsimusi ning pangandust.
3. Kõigepealt majandusest. Sellel aastal
läbib Eesti majandus vajaliku korrektsiooni ning jõuab seejärel tagasi jätkusuutlikule tasemele. IMFi hinnang on
selles kontekstis üldjoontes kooskõlas Eesti Panga prognoosiga. Lisan nüüd mõned kommentaarid esimese kvartali majanduskasvu
kiirhinnangu kohta.
4.Esimese kvartali esialgne kasvunäitaja oli oodatust mõnevõrra väiksem,
kuid jääb meie prognoosi raamidesse ja on kooskõlas majanduse kohandumise üldstsenaariumiga. Tegemist on
esmahinnanguga, mis võib muutuda. Seetõttu võime vaid oletada erinevuse põhjusi, kuid tõenäoliselt on kiiremini aeglustunud
eelkõige eratarbimise kasv. Kaupade ja teenuste väljaveo kasv on eelmise aastaga samal tasemel. See tähendab, et suurenenud
on välisnõudlusele suunatud tegevusalade osakaal.
5. Oluline on rõhutada, et muutunud
majanduskeskkonnas taanduvad Eesti majandust ohustanud riskid. Kõik märgid näitavad, et eraisikute säästmine
suureneb ja võlgnevuse kasv pidurdub. Seetõttu on vähenemas ka jooksevkonto puudujääk. Samal ajal püsib Eestisse tehtud
otseinvesteeringute tase kõrge.
6. Paar sõna majanduspoliitikast. Oleme ka siin valuutafondiga ühel meelel, et Eesti majanduse kaks
põhiküsimust on inflatsioon ning eelarvepoliitika.
7. Kõigepealt hinnatõusust. Eesti Panga
prognoosi kohaselt alaneb inflatsioon aasta teisel poolel ning järgnevatel aastatel. Käesoleva aasta algust
mõjutasid eelkõige toidukaupade ja energia hinnatõusud maailmaturul ning samuti maksumuudatused. Samal ajal on sisenõudluse
kasvu aeglustudes näha hinnatõusu pidurdumise märke teenindussektoris.
8. Siiski on selge, et inflatsiooni sujuv alanemine sõltub otseselt sellest, kuidas taastub kooskõla töö tootlikkuse ja töö tasustamise vahel. Kuigi palgakasv on pidurdunud, on
palgad viimase aasta jooksul tõusnud palju kiiremini kui tootlikkus. See suund peab muutuma, et tagada majanduse
konkurentsivõime ja sissetulekute kasvu jätkumine. Palgad tõusevad edaspidigi, ent vastavalt majanduse ja ettevõtete
konkreetsele olukorrale.
9. Minister rääkis juba põhjalikult eelarvest. Omalt poolt kinnitan, et me toetame sellist
poliitikat, mis esiteks, hoiab selle aasta eelarve vähemalt tasakaalus ning teiseks, tagab edaspidi tuntava ülejäägi nii
keskmises kui ka pikemas perspektiivis. On selge, et riigi rahanduse lähiaja võtmeküsimuseks on eelarve kohandamine
muutunud oludega ning samal ajal majanduskasvu soodustava keskkonna säilitamine. Need on peamised tegurid majanduse
usaldusväärsuse tagamiseks ja uute tootlike investeeringute toetamiseks.
10. Lõpetuseks - Eesti finantssektor püsib tugev. Laenukasvu aeglustumine on kooskõlas oodatuga ning
pankadel on piisavalt valmidust rahastada häid projekte. Pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid on küllaldased, et raskusteta
toime tulla nii väiksema kasumiga kui ka laenukahjumite mõningase suurenemisega.
11. Kokkuvõttes nõustume valuutafondiga, et muutunud majandusolukord on riigi rahanduse ning majanduse paindlikkuse
proovikivi. Eesti majandusel on tugevad alused edasiseks arenguks ja uueks kasvuks. See aasta näitab, kas me oleme
valmis neid võimalusi kasutama ning Eesti tugevusi säilitama. Eraldi küsimusena tahaksin siinkohal rõhutada, et uus
töölepinguseadus toetab uute töökohtade loomist, suurendab tööturu paindlikkust ja seeläbi tulevikku suunatud muutusi
majanduses.
Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni lõplik avaldus on avaldatud
Eesti Panga veebilehel aadressil
www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/hinnangud.html
