|
|
|
Eesti Panga hoonestu
Eesti Panga hoonestusse kuulub peaaegu suletud kvartalis kuus rajatist. Kaks
vanimat hoonet on tihedalt seotud Eesti Vabariigi sünniga ja iseseisvustaotlustega,
seetõttu on Eesti Panga hooned oma ajaloolise tausta tõttu ka
Eesti iseseisvuse sümboleiks.
Hoone Estonia pst 11 – endise Eestimaa
Aadlike Krediidiühingu pangahoone
Maja valmis 1904. aastal esimese kaasaegse spetsiaalselt pangaks rajatud hoonena
Tallinnas. Autor on Riia arhitekt August Reinberg.
Punastest tellistest hoone on ehitatud neogooti stiilis, mõjutustega
Põhja-Saksa telliskivigootikast. Maja põhiline dominant on lõvikujulise
tuulelipuga nurgatorn, mille portaali kohal on vapikilp Eestimaa kubermangu
sümboliga. Lisaks on torni seinal ka Harjumaa vapp ning Tallinna, Paldiski,
Rakvere, Paide ja Haapsalu linnavapid.
Maja interjööris domineerib historitsism, mis kajastub seina ja laemaalingutes,
värvitud stukkdekoorides, nurgatorni vitraažides ning lühtrites. |
 |
20. septembril 1944 sakslaste taandumisel ja enne Vene vägede sissetungi
Tallinna, moodustati majas Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Tiefiga, et
taastada 1940. aastal kaotatud iseseisvus. Kahjuks okupeeriti Eesti taas, suurem
osa O. Tiefi valitsuse liikmeist ei pääsenud Läände ja arreteeriti
uute vallutajate poolt peagi.
Hoone tuli täielikult Eesti Panga valdusse 1998. aastal. Hoone esimesel korrusel (sissepääs torntrepikojaga uksest) asub 3. jaanuaril 2012 taasavatud Eesti Panga muuseum. |
Hoone Estonia pst 13 – endise Vene Riigipanga
Reveli kontor
Neorenessanss-stiilis kollastest tellistest ja graniittahukaist sokliga hoone
valmis 1909. aastal. Vene Riigipanga kohalikuks kontoriks. Autor on vene arhitekt
Aleksander Jaron. Projekti eeskujuna on kasutatud St. Peterburgi laenukassa
projekti ja Vene maakonnalinna riigipanga tüüpprojekti.
Maja interjööris valitseb peamiselt historitsistlik stiil, mis sisaldab
erinevate stiilide elemente. Neorenessanss-stiilis suure (end operatsiooni)saali
kujundamisel on kasutatud ka joonia kapiteeliga marmoreeritud poolsambaid. II
korruse koridorides võib samuti leida neorenessansi elemente, I korruse
ruumides aga juugendlikke seinakaunistusi. |
 |
Suur saal e Iseseisvussaal on meie omariikluse üks sümbolruume
– 24. veebruaril 1918 moodustati siin Ajutine Valitsus. Saali kaunistab
vene sümbolisti Nikolai Kalmakovi 1921. a. valminud suurmaal “24.
veebruar 1918”, millel on kujutatud Päästekomitee liikmeid Konstantin
Pätsi, Jüri Vilmsi ja Konstantin Konikut. Saali eesruumi seintel on
Eesti Panga presidentide: Mihkel Punga, Eduard Aule, Artur Uibopuu, Jüri
Jaaksoni, Rein Otsasoni ja Siim Kallase portreed, mis maalis Enn Põldroos
1994. aastal.
Maja oli Eesti Panga peahoone kuni 1935. aastani. 1920. aastail paiknes samas
hoones ka rahandusministeerium.
Eesti Panga kasutusse saadi hoone 1992. aastal. |
Hoone Estonia pst 13 – Eesti Panga peahoone
Funktsionalistlikus stiilis, traditsionalismi elementidega valminud keskpanga
peahoone on välisviimistletud terrasiitkrohviga ning valmis 1935. aastal.
Autoreiks arhitektid Ernst Habermann ja Herbert Johanson ning insener Ferdinand
Adoff. Lakoonilise lahendusega, avarais ruumes valitseb samuti funktsionalistlik
stiil. Hoone domineerivamaks ruumiks oli läbi kahe korruse küündiv
suur operatsioonisaal.
Eesti Panga käsutuses 1992. aastast. |
 |
Hoone Sakala 4 – endise Eesti Maakrediidiseltsi
elamu-büroohoone
Funktsionalistlikus stiilis terrasiitkrohvitud hoone valmis 1935. aastal. Autoriks
arhitekt Edgar Kuusik. Elamu- ja büroohoone on ratsionaalse ja funktsionaalse
interjööriga.
Alates 1. jaanuarist 2002 töötab hoones Finantsinspektsioon. Eesti
Panga käsutuses 1994. aastast. |
 |
Hoone Sakala 6 – endine elamu ja haigla-sünnitusmaja
Valmis 1906. a. elamuna. Arhitekt teadmata.
Välisilmelt lihtne tellishoone, veidi raskepärase interjööriga.
1990. aastate alguseni kasutusel haiglana ja sünnitusmajana. Eesti
Panga käsutuses 1992. aaastast. |
 |
Hoone Estonia pst 11 – vaheehitis
Moodne postmodernistlikus stiilis rajatis valmis 1998. a. Autoriks arhitekt
Toomas Rein, sisearhitekt Taevo Gans.
Hoone juures on kasutatud peamiselt metalli, marmorit ja klaasi. Interjöör
on valgusküllane, mida aitavad võimendada kumerklaasist külgseinad
ja klaasist kuppelkatus, samuti valge marmor ning metallelemendid. Leidub stiilseid
vihjeid naaberhoone interjöörile. Huvitava klaasist lahenduse on saanud
I korruse põrand- vahelagi.
Kasutatakse nn kuppelgaleriina, kus iga kolme kuu tagant korraldatakse
keskpanga külalistele ja töötajaile kunstinäitusi. |
 |
|
|
