KORDUVAD KÜSIMUSED
Alljärgnevalt leiate vastused mõningatele korduma kippuvatele
küsimustele. Juhul, kui Teil on küsimus, millele vastust Te siit ei leia või
kui Teile tundub, et midagi on jäänud arusaamatuks, palume helistada Eesti Panga
infotelefonil 66 80 719 või võtta ühendust e-posti info@eestipank.ee
teel.
Oma küsimuse võite esitada ka meie koduleheküljelt avanevat meiliakent
www.eestipank.info/pub/et/tagasiside/tagasiside kasutades.
Sel juhul saate valida, kas soovite saada vastust oma e-maili aadressile või eelistate selle avaldamist Eesti Panga veebilehe küsimuste
rubriigis.
EESTI PANK
EESTI KROONI PÄEVAKURSS. VALUUTAVAHETUS
EESTI KROON
EURO
KOHUSTUSLIKUD RESERVID
HOIUSTE TAGAMINE
PANKROTIHALDURID, LIKVIDEERIMISKOMISJONID
MAKSETE ARVELDAMINE
ERASTAMISVÄÄRTPABERID
INTRESS VÕLASUHETES
STATISTIKA
Vastavalt Eesti Panga seadusele on keskpangal õigus ja kohustus koguda oma ülesannete täitmiseks vajalikke finants- ja
majandusstatistilisi andmeid.
Esmane ja peamine statistiliste andmete avaldamine toimub Eesti Panga veebileheküljel rubriigis
Statistika.
Siin on välja pandud ka andmete
avaldamiskalendrid.
EESTI PANK
Kui vana on Eesti Pank?
Praegune Eesti Pank on 1919. aastal asutatud Eesti Panga õigusjärglane. Pank hakkas tegutsema 3. mail 1919. aastal, mil
raamatupidamisdokumentidest kanti läbi tollase keskpanga 10 miljoni marga suurune põhikapital. Nõukogude ja Saksa
okupatsiooni ajaks panga tegevus katkes. Taasasutatud Eesti Pank alustas tegevust 1. jaanuaril 1990. aastal.
Lisainfot Eesti Panga
ajaloo kohta vt. panga koduleheküljel.
Kelle ees kannab Eesti Pank vastutust?
Eesti Pank annab oma tegevusest aru Riigikogule (vt Eesti Panga seaduse §
3 lg 1).
Kas Eesti Pangas saab vahetada valuutat, avada arvet, hoiustada raha, võtta laenu?
Eesti Panga seadusjärgsete funktsioonide hulka ei kuulu eraisikutele ja ettevõtetele pangateenuste osutamine ja valuuta vahetamine. Samuti
ei kuulu Eesti Panga ülesannete hulka kulla ost ja müük.
Eestis, nagu enamuses teistes riikides, on kaheastmeline pangasüsteem: esimesel astmel keskpank, teisel astmel krediidiasutused (sh
kommertspangad). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste meetoditega raha hulka, mis kommertspankade
kaudu ringlusse läheb, teisel astmel osutatakse eraisikutele ja ettevõtetele vajalikke pangateenuseid (avatakse kontosid,
antakse laenu, vahetatakse rikutud rahatähti, kaubeldakse valuutaga jne.)
Vastavalt Eesti Panga seadusele korraldab Eesti Pank kui keskpank
raharinglust, seisab hea riigi vääringu - Eesti krooni - stabiilsuse eest. Eesti Pangale kuulub Eesti raha emiteerimise
(ringlusesse laskmise) ainuõigus. Keskpank kehtestab pankadele erinevaid norme ja nõudeid, eesmärgiga tagada nende hea
seisukord ning teostab järelvalvet, et nimetatud normidest ja nõuetest kinni peetaks. Finantssektori kui terviku riske
jälgib Eesti Pank, iga üksiku panga, kindlustusseltsi või väärtpaberivahendaja tegevust aga
Finantsinspektsioon.
Kuidas on kindlustatud Eesti Pangas ja kommertspankades hoitavad hoiused?
Eesti Pangas ühegi eraisiku ega ettevõtte hoiuseid ei hoita. Küll aga hoitakse keskpangas Eesti kommertspankade kohustuslikke reserve.
Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse
alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta
1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse
klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite
kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.
Alates 9. oktoobrist 2008 suurenesid hoiuste hüvitamise piirmäärad
seniselt 313 000 kroonilt 782 330 kroonini (vt. Vabariigi
Valitsuse otsus). Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui
782 330 krooni ehk 50 000 euro suuruses summas ühes krediidiasutuses.
Kas Eesti Panga ülesanded muutuvad pärast eurole üleminekut?
Euro kasutuselevõtmisel hakkavad Eesti Panga esindajad osalema ka europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel. Igapäevaselt jätkab Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga.
EESTI KROONI PÄEVAKURSS. VALUUTAVAHETUS
Millal avaldatakse Eesti Panga päevakursid?
Eesti krooni ja välisvaluutade vaheline päevakurss määratakse maailma valuutaturgudel kehtiva euro ja välisvaluutade vaheliste
turukursside põhjal. Vastavalt Eesti Panga presidendi 13. detsembri 2002. a.
määrusele nr. 20 fikseeritakse päevakursid igal pangapäeval kell 12. Peale kursside kontrollimist edastatakse need
avalikkusele alates kella 13.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel kursse ei fikseerita ja kehtib EELMISE
PANGAPÄEVA kurss.
Eesti Panga päevakursse saab vaadata siit.
Mida tähendab pangapäev?
Pangapäev on kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha.
Kust saab teada Eesti Panga päevakursse eelmistel päevadel/kuudel/aastatel?
Eesti krooni ja välisvaluutade vahelisi päevakursse saab vaadata ja soovi korral salvestada või e-posti aadressile saata Eesti Panga
koduleheküljel rubriigis Valuutakursid.
Soovitud päeval kehtinud päevakursside kuvamiseks tuleb lehekülje paremas servas sisestada vastav kuupäev. Päevakursitabelis esineva 2 valuuta
vahelise suhte vaatamiseks mingil ajavahemikul tuleb sisestada ajavahemiku algus ja lõpp.
Kust leida Eesti krooni kursse selliste valuutade suhtes, mida pole Eesti Panga päevakursitabelites?
Kui Teid huvitav valuuta Eesti Panga päevakursitabelisse ei kuulu, siis tasub selle kursse otsida vastava riigi keskpanga
koduleheküljelt. Võttes aluseks selle valuuta kursi euro või mõne muu Eesti Panga päevakursitabelisse kuuluva valuuta suhtes saab arvutada
tema suhte Eesti krooni. Lingid paljude riikide keskpankade kodulehtedele leiate aadressil
www.bis.org (Bank for International Settlements).
Kuidas saada tegevusluba valuutavahetuspunkti avamiseks?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 52 kohaselt on
valuutavahetusteenuse pakkuja kohustatud enne vastaval alal tegevuse alustamist end registreerima majandustegevuse registris.
Vastavalt Majandustegevuse registri seaduse § 4 kohaselt
täidab registri vastutava ja volitatud töötlejana õigusaktides sätestatud registripidaja ülesandeid Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium. Infot registri kohta on leida ministeeriumi kodulehel aadressil
http://mtr.mkm.ee/, lisaküsimuste tekkimise korral võib pöörduda aadressil info@mkm.ee.
Mida teha 20-, 100- ja 500-krooniste Rootsi rahatähtedega, mis kaotasid oma kehtivuse?
Rootsi keskpank uuendas mõnede rahatähtede turvaelemente ning seetõttu on osa rahatähti kaotanud kehtivuse.
Lähemat infot saab Rootsi keskpanga kodulehelt, kus on täpsed selgitused ja pildid, millised rahatähed
on kehtivad, millised kehtetud, ning samuti raha vahetamise protseduurid.
Minu kätte on sattunud katkine Euro rahatäht, mille sooviksin vahetada terve vastu. Kus kohas ma seda vahetust
Eestis teha saaksin ja kas selle eest võetakse ka teenustasu?
Üldjuhul võtavad vastu ja vahetavad rikutud või vigastatud välisvaluutat (sh. euro) ümber kommertspangad.
Ühtset valuutade vastuvõtmise korda pole Eestis kokku lepitud, seega iga panga praktika võib
olla erinev. Sama põhimõte kehtib ka teenustasude suuruse osas.
Arvestades, et vigastatud või rikutud välisvaluuta vahetamine Eestis võib kommertspankade lõikes olla erinev, soovitame
täpsema info saamiseks pöörduda otse sobivate pangakontorite poole.
EESTI KROON
Kas praegune krooni kurss euro suhtes on täpselt sama, mis oli Saksa marga suhtes?
Eurole üleminekuks 1. jaanuaril 1999 kehtestati Saksa marga kursiks euro suhtes 1 € = 1,95583 DEM. Eesti Pank fikseeris 1999. a.
algusest Eesti krooni kursi euro suhtes 1 € = 15,64664 EEK. See vastas täpselt eelnevalt kehtinud kursile 1 DEM = 8 EEK (1,95583 x 8 = 15,64664).
Alates 3. maist 2004 on Eesti Pank fikseerinud krooni päevakursid kuue tüvenumbri ulatuses senise seitsme asemel. Mainitud muutus oli seotud
Eesti ettevalmistustega ERM2-ga liitumiseks, kuna vastavalt Euroopa keskpankade lepingu lisas sätestatule tuli ERM2-ga liitudes Eesti krooni
kurss euro suhtes fikseerida kuue tüvenumbrilisena. Seega võrdub üks euro 15,6466 Eesti krooniga.
Kas krooni kursi muutmine aitaks Eesti majanduse arengule kaasa? Miks räägitakse devalveerimisest?
Eesti majandus toetub mitmele tugevale põhialusele, millest peamine on valuutanõukogu süsteem ja krooni fikseeritud kurss. Eesti pea 17
aastat kehtinud rahasüsteem tagab usalduse ja majanduse konkurentsivõime ning hoiab hinnataseme pikema aja jooksul stabiilsena. Väga
olulised on ka riigi poolt eelmistel aastatel kogutud reservid ning tugev ja usaldusväärne pangandus. Kõik need tegurid - tugev kroon ja
usaldusväärne eelarve - jäävad Eesti majanduse aluseks ka edaspidi.
Devalveerimise küsimusi tuleb vaagida üleilmse majanduskriisi kontekstis, kus usaldus on väga õrn ja hirmud suured. Kõik suuremad riigid
kogevad majanduslangust, nii ka Eesti ja meie naaberriigid. Suure majanduslanguse kartuses tekivad turuosalistel paratamatult küsimus,
kuidas tulevad seni kiiresti arenenud väikeriigid toime muutunud oludega ja kuidas suudetakse oma kohustusi täita. Samas jääb
välisanalüütikute analüüs tihti pealiskaudseks, arvestamata, et Eesti majandus on pärast buumiaastaid kiiresti kohandunud, eriti viimastel
kuudel.
Eesti puhul on keeruline leida ühtki ühiskonna gruppi, kes devalveerimisest kasu saaks. Eksportööre devalveerimine ei aita, sest ainuke
tootmiskulu, mida vahetuskurss mõjutab, on töötasu. Ja tööjõukulu on Eestis selgelt vähenemas nii palgakasvu peatumise kui ka koondamiste
tulemusel. Devalveerimine ei too lisaraha riigikassasse, küll suurendaks see väljamakseid kasvava tööpuuduse ja sotsiaalkulude tõttu. Ka
pankade laenukahjumid suureneks hüppeliselt. Devalveerimine ei lahenda ühtegi konkurentsiprobleemi. Eesti keskmine tööjõu tunnikulu on ca
11 eurot võrreldes üle 30 eurose kuluga Põhjamaades. Kui sellisel kulutasemel Eestis ei ole äriplaan konkurentsivõimeline, tehakse valet
asja vales kohas ja devalveerimine lükkaks konkurentsivõimetute ettevõtete reformimise edasi või sunniks tarka ja konkurentsivõimelist
töövõtjat otsima rakendust väljaspool Eestit.
Kas kauplused/teenindusasutused võivad eurosid vastu võtta?
Vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele on ainus seaduslik maksevahend Eesti
Vabariigis Eesti kroon. Rahaseaduse tähenduses on oluline eelkõige see, et seadusliku maksevahendiga saaks igal pool Eesti Vabariigi territooriumil maksta ehk seadusliku maksevahendi
vastuvõtmisest keeldumine on karistatav. Ühelgi kaupmehel ei ole õigust keelduda vastu võtmast Eesti kroone ning keeldumise korral võib politsei või tarbijakaitseamet karistada keeldujat
rahatrahviga.
Kõikide teiste vääringute (euro, dollar, rubla, jeen jne) vastuvõtmine ei ole kaupmehele kohustuslik. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled aga vabalt valida tehingu rahalise
kohustuse vääringu. Seega on poolte kokkuleppel võimalik ka eurode ja muude vääringute kasutamine kaupade ja teenuste eest tasumisel.
Kaupmehed, kes on otsustanud vabatahtlikult hinnad avaldada lisaks Eesti kroonile ka euros, peavad vastavalt majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrusele nr 60 hinna ümberarvutamisel kasutama Eesti Panga ametlikku vahetuskurssi. See ei tähenda aga, et neil tekiks kohustus eurosid vastu võtta. Kui ostja siiski
eurosid pakub ning kaupmees on nõus neid vastu võtma (ehk on saavutatud kokkulepe kasutada kauba või teenuse eest tasumisel muud vääringut peale Eesti krooni) tuleks Eesti Panga arvates ka
ostu-müügi tehingus kasutada Eesti Panga ametlikku kurssi. Nimetatud nõude täitmise üle teostab järelevalvet tarbijakaitseamet.
Kui kaupmees ei ole pidanud vajalikuks avaldada hindu lisaks Eesti kroonile euros või mõnes muus vääringus, kuid on nõus muud vääringut vastu võtma, siis on selle vääringu ja Eesti krooni
vaheline kurss poolte kokkuleppe küsimus. See ei pea tingimata olema Eesti Panga ametlik vahetuskurss. Kui vahetuskurss ostjale ei sobi, ei ole järelikult muu vääringu kasutamises kokkulepet
saavutatud ning ostja võib tehingust loobuda või kasutada seaduslikku maksevahendit ehk Eesti krooni.
Kui tarbijal tekib sellealaseid kaebuseid, siis palume pöörduda tarbija õiguste rikkumise üle järelealvet teostava tarbijakaitseameti poole.
Kui palju sente on kauplused kohustatud vastu võtma?
Kauplused on kohustatud kehtivaid münte korraga vastu võtma kuni 20 Eesti krooni väärtuses.
Kas kaubandusettevõte võib keelduda 5-sendiseid
vastu võtmast?
Viiesendised mündid on kehtiv raha ning nendega on alati võimalik poes maksta
ehk müüja ei tohi keelduda nende vastuvõtmisest. 15. aprillist 2004 jõustunud
Kaubandustegevuse seaduse kohaselt ei pea müüjad viiesendiseid enam tagasi andma.
Arveldamisel võib kauba või teenuse lõpphinda ümardada
10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani:
1) ülespoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind
lõppenud viie või enama sendiga;
2) allapoole, kui enne ümardamist oleks kauba või teenuse lõpphind
lõppenud vähema kui viie sendiga.
Mida teha "valgete" 1-krooniste metallmüntidega, mis on käibelt kõrvaldatud? Kas neid võetakse samas
vääringus vastu pankade poolt?
1992., 1993. ja 1995. aastal emiteeritud 1-krooniseid münte, mis kaotasid kehtivuse alates 01.06.1998, saab vahetada ümber ainult Eesti Panga muuseumis Estonia pst 11. Muuseum on avatud:
K, N, R 12.00-17.00, L 11.00 - 16.00. Lisainformatsioon telefonil 6680 760, 6680 560.
Mida teha kannatada saanud või rikutud rahatähega?
Vastavalt Eesti Vabariigi Rahaseaduse § 6-le võtavad klientidelt vigastatud ja rikutud Eesti rahatähti ja münte vastu ja
asendavad uutega kõik Eesti kommertspangad. Seda tingimusel, et rahatähest on säilinud rohkem kui pool ning tervikuna on
loetav selle seeria ja number; mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg.
Täpsemat informatsiooni saate lugeda siit.
Miks on üksikutel ühe- ja kahekroonistel seerianumbri ees viisnurk (tärn), aga mitte tähekombinatsioon?
Teatavasti peab seeria sisaldama kindla arvu pangatähti. Kui aga juba valmistrükitud seerias avastatakse hilisemal kontrollimisel praaki, tuleb kvaliteedinõuetele mittevastavad sedelid asendada. Ühe- ja kahekrooniste pangatähtede puhul on asendamiseks kasutatud sedelite seerianumbri ees tärne. Tärniga sedelid on samasugused maksevahendid nagu antud seeria ülejäänud rahatähed.
Kas 1-kroonine paberraha on kehtiv maksevahend?
Ühekroonine paberraha on kehtiv maksevahend ja sellega saab täiesti tavalisel viisil maksta. Kuid uusi 1-krooniseid pangatähti ei lasta juba mõnda aega enam ringlusesse ning nad kaovad käibelt vastavalt sellele, kuidas nad kulununa ringlusest ära korjatakse.
Kas Eesti Pangast on võimalik saada uusi, kasutamata kupüüre?
Ringlemata pangatähti, mis on pakendatud kiletaskutesse, on võimalik osta nii Eesti Panga muuseumist (lisainformatsioon
telefonil 66 80 760) kui ka posti teel. Tingimused ja hinnad leiate meie koduleheküljelt rubriigist Rahatähed ja mündid
-> Kollektsionääride info.
Missugused on rahade turvaelemendid ja kuidas kontrollida raha ehtsust?
Rahatähtede turvaelementide kohta leiate kokkuvõtliku informatsiooni meie koduleheküljelt rubriigis
"Rahatähed ja mündid".
Kui 1999. aastal välja antud 100-kroonisel puudub esiküljel ultraviolettkiirguses helendav turvamärk, kuid muidu paistab rahatäht korrektne, kas siis on tegemist valerahaga?
Väike osa 1999. aastal trükitud Eesti sajakroonistest on osutunud defektseks.
Nimetatud rahatähtedel puudub esiküljel, Lydia Koidula portreest paremal, ultraviolettkiirguses
helendav ristkülik. Turvaelemendi puudumist saab tuvastada vaid erivahendi ehk
ultraviolettlambiga. Kõik ülejäänud turvamärgid on rahal korrektsed. Antud rahatähtede
puhul ei ole tegemist võltsinguga, vaid praakrahaga.
Defektsed rahad eemaldatakse ringlusest. Inimesed, kellele siiski satuvad defektsed, kuid õiged rahatähed, saavad need kommertspankades
ümber vahetada. Kui defektiga raha avastatakse näiteks poes, siis tuleb käituda nagu valeraha kahtlusega rahatähe puhul ehk kutsuda
kohale politsei, kes tuvastab isiku ning suunab rahatähe ekspertiisi. Eesti Pank on koostöös politseiga seadnud sisse töökorra, et
lahendada iga praakraha avastamise juhtum kodanikule võimalikult mugavalt.
Lisainfot
Mida tähendab, kui rahale on trükitud SPECIMEN / PROOV?
Näidispangatäht (SPECIMEN) on Eesti Panga volitusel rahatähe tootja poolt valmistatud rahatähe tehnoloogiline etalon, mis on kasutusel võrdlusmaterjalina pangatähtede ehtsuse hindamisel ning vajadusel pangatähtede identifitseerimisel. Keskpangad valmistavad näidispangatähti peamiselt selleks, et tutvustada käibivate pangatähtede turvamärke krediidiasutustele ning informeerida teisi keskpanku olemasolevatest ja uutest rahatähtedest. Uute Eesti pangatähtede või täiendavate turvamärkidega pangatähtede käibelelaskmisel saadab Eesti Pank näidispangatähed koos turvamärkide kirjeldusega koheselt Eesti Vabariigis paiknevatele krediidiasutustele, spetsialiseeritud politseiasutustele ja välisriikide keskpankadele, et informeerida uute pangatähtede käibelelaskmisest ning suurema tähelepanu pööramiseks turvamärkide tundmaõppimisele. Selline praktika on kasutusel kogu maailma keskpankades.
Eesti pangatähtede näidispangatähed on identsed emiteerimisele kuuluvate pangatähtedega, kuid nende erinevus seisneb selles, et seeria koosneb erinevatest tähekombinatsioonidest, mis olenevad nimiväärtusest ja väljalaskeaastast, ja numbrid on asendatud kuue nulliga. Näidispangatähtede esiküljele on trükitud sõna PROOV ja tagaküljele ingliskeelne sõna SPECIMEN ning üldreeglina on näidispangatähed jooksvalt nummerdatud.
Näidispangatäht ei ole seaduslik maksevahend.
KOHUSTUSLIKUD RESERVID
Milline on kohustusliku reservi nõude määr? Kui palju maksab Eesti Pank krediidiasutuste poolt Eesti Panga arvelduskontol hoitavate vahendite eest intresse?
Vastavalt Eesti
Panga presidendi 2006. a 8.detsembri määrusele nr 11 on kohustusliku reservi nõude üldmäär 15% kohustusliku reservi nõude
arvestuse baasist ning kohustusliku reservi nõude erimäär samuti 15% kohustusliku reservi nõude arvestuse baasist.
Krediidiasutuste poolt Eesti Panga arvelduskontol hoitavate vahendite tasustamisel kasutatakse viiteintressina Euroopa Keskpanga
deposiidiintressimäära.
HOIUSTE TAGAMINE
Kuidas on kindlustatud Eesti Pangas ja kommertspankades hoitavad hoiused?
Eesti Pangas ühegi eraisiku ega ettevõtte hoiuseid ei hoita. Küll aga hoitakse keskpangas Eesti kommertspankade
kohustuslikke reserve.
Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati
2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike
poolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.
Alates 9. oktoobrist 2008 suurenesid hoiuste hüvitamise piirmäärad seniselt 313 000 kroonilt 782 330 kroonini
(vt. Vabariigi Valitsuse otsus).
Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni ehk 50 000 euro suuruses summas ühes krediidiasutuses.
Mis saab minu rahast, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Kõik hoiused (sh nõudmiseni, säästu-, tähtajalised, investeerimis- ja muud hoiused ning olenemata sellest, kas hoius on kroonides, eurodes või
mõnes muus vääringus) igas pangas (Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank, BIG, Marfin Pank ja Tallinna Äripank) on tagatud 100% ulatuses
kuni 782 330 kroonini hoiustaja kohta.
Hoiused välispankade filiaalides (filiaalide nimekiri - Finantsinspektsiooni koduleht) on tagatud
vastavalt välispanga asukohamaa seadustele. Täpsemat informatsiooni vaata siit (Soome
tagatisskeem, Taani tagatisskeem, Läti tagatisskeem).
Mis saab minu laenudest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Laenude osas ei muutu midagi - nii laenu põhisummat kui ka intresse tuleb tasuda vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule.
Mis saab minu väärtpaberitest ja pensionifondiosakutest, kui minu pank peaks muutuma maksejõuetuks?
Panga võimalik maksejõuetus ei puuduta klientide väärtpaberikontosid ega väärtpabereid (aktsiaid, võlakirju, fondiosakuid,
pensionifondiosakud). Kõik aktsiad ja väärtpaberid kuuluvad endiselt kliendile, pank on nende puhul ainult vahendaja rollis. Aktsiate väärtus
sõltub väärtpaberiturgude arengust, mitte panga käekäigust.
Kas ettevõtete hoiused (arvelduskontol olev raha ning muud hoiused) on tagatud?
Jah, ja seda samas ulatuses kui eraisikute hoiused, kuid ainult juhul, kui ettevõtte vähemalt kaks kolmest alljärgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud
majandusaasta aruande põhjal väiksemad kui:
1) bilansi maht - 57 110 090 krooni ehk 3 650 000 eurot;
2) aasta netokäive - 114 220 180 krooni ehk 7 300 000 eurot;
3) aasta keskmine töötajate arv - 50 inimest.
Kelle hoiused ei ole tagatud?
Tagamisele ega hüvitamisele ei kuulu hoius, mis hoiuste peatamise päeva seisuga kuulub mõnele järgmistest Eesti või välisriigi isikutest:
1) riik;
2) kohalik omavalitsus;
3) kindlustusandja;
4) investeerimisfond;
5) investeerimisühing;
6) fondivalitseja;
7) krediidiasutus;
8) finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
9) sama krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;
10) sama krediidiasutuse või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liige, audiitor ning isik,
kellele kuulub selle krediidiasutuse või selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsia- või osakapitalist
5 protsenti või enam;
11) eelmises punktis nimetatud isiku abikaasa, laps või vanem (edaspidi lähisugulane) või selle isiku nimel tegutsev kolmas isik;
12) juriidiline isik, mille vähemalt kaks kolmest alljärgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad
kui:
1) bilansi maht - 57 110 090 krooni ehk 3 650 000 eurot;
2) aasta netokäive - 114 220 180 krooni ehk 7 300 000 eurot;
3) aasta keskmine töötajate arv - 50 inimest.
Hüvitamisele ei kuulu hoius,
 mille omanikul on on sellesama krediidiasutuse ees täitmata kohustusi, nende kohustuste ulatuses;
mille omanikku ei ole krediidiasutusel võimalik kindlaks teha;
millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesus;
mille intressimäär on oluliselt kõrgem muude sarnaste tingimuste ja suurusega hoiuste intressimäärast sellessamas krediidiasutuses.
PANKROTIHALDURID, LIKVIDEERIMISKOMISJONID
Pankrotihaldurid määratakse ametisse vastavalt krediidiasutuste seadusele panga registreeritud asukoha järgse maa- või linnakohtu poolt.
Pankrotihaldurite KONTAKTANDMED:
AS Eesti Maapank (pankrotis)
Pankrotihaldurid Maire Arm (tel. 50 188 40)
ja Helmut Pikmets (tel. 62 64 300)
Pankrotitoimkond:
Aadress: Narva mnt. 7, Tallinn 10117
Telefon: 6 408 300
Faks: 6 408 301
AS EVEA Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 7.04.2006)
Pankrotihaldurid Maidu Kaasik (66 88 647)
ja Villu Tragon (63 96 678, 6 141 800)
Pankrotitoimkond:
Aadress: Regati pst. 1 p/k 30, Tallinn 11911
Telefon: 6 396 678
Faks: 6 396 679
Tagatisfond lõpetas hoiuste hüvitiste väljamaksmise EVEA Panga (pankrotis)
hoiustajatele 1. novembril 2008. a.
7.04.2006 määras Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja EVEA Panga AS (pankrotis) dokumentide hoidjaks pankrotihaldurid
Villu Tragoni ja Maidu Kaasiku 10 aastaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (AT 07.04.2006).
AS ERA Pank (pankrotimenetlus lõpetatud 8.11.2004)
Pankrotihaldurid Jaak Annus (50 48 678, 62 75 500)
ja Urmas Tross (50 19 750; 64 15 383)
Tagatisfond lõpetas hoiuste hüvitiste väljamaksmise ERA Panga (pankrotis)
hoiustajatele 5. novembril 2008. a.
Tartu Maakohtu 8.11.2004 määruse kohaselt jätkavad pankrotihaldurid Jaak Annus ja Urmas Tross oma ülesannete täitmist
ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist (AT 21.01.2005).
AS INKO-Balti Pank (pankrotimenetlus lõpetatud kohtumäärusega 25. jaanuarist 2002)
Pankrotihaldurid Uno Feldschmidt (tel 64 40 220)
ja Toomas Saarma (tel 62 70 444, 50 27 434)
Pankrotitoimkond:
Aadress: Luise 4, Tallinn 10142
Telefon: 641 2325
AS Eesti Innovatsioonipank (sundlikvideerimisel; kustutatud äriregistrist
8.12.2003)
Likvideerimiskomisjon: Veli Kraavi (tel 62 59 850, 68 11 300), Anneli Uibokand,
Gunnar Kivila (50 14 605)
Aadress: Ahtri 8, Tallinn 10151
Telefon: 6 261 315
Faks: 6 261 314
AS Balti Ühispank (sundlikvideerimisel)
Likvideerimiskomisjon: Jüri Trumm ja Sander Zibo
Aadress: Luise 4, Tallinn 10142
Telefon: 6 460 459
AS NOWE Pank (likvideerimisel)
Likvideerimiskomisjoni esimees Aleksader Bessedin
Aadress: Toompuiestee 7, Tallinn
MAKSETE ARVELDAMINE
Kas Eesti Pank saab ülekannete toimumise
aega kiirendada või raha "kinni hoida"?
Eesti Pank ning eeldatavasti ka ükski kommertspank ülekandeid "kinni
ei hoia" ega takista ka muul viisil nende liikumist makse algatajalt makse
saajale. Juhul, kui Te ei ole saanud kätte raha, mis Teie andmetel on Teile
üle kantud, siis saab võimalikke põhjusi (ekslikud isikuandmed
jms.) välja selgitada pangas, kus makse algatati. Kui makse sooritati pärast
makse vastuvõtmiseks määratud kontrollaega, siis jõuab
makse saaja kontole järgmisel pangapäeval.
Mis kellaaegadel toimub maksete arveldamine Eesti Panga arveldussüsteemis?
Eesti Pank haldab kahte siseriiklike pankadevaheliste maksete arveldussüsteemi:
1) kiirmaksete arveldussüsteemi (RTGS), mis on loodud suurmaksete (üle 15 mln krooni) ja kiireloomuliste maksete arveldamiseks.
Makseid arveldatakse reaalajas, mis tähendab, et raha jõuab saajani mõnikümmend minutit pärast makse algatamist. Süsteem on kasutusel alates 21. jaanuarist 2002.
2) tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA), mis on kasutusel alates 3 oktoobrist 2005.
ESTA kasutuselevõtuga pikenes arveldussüsteemi tööaeg ehk pankadele on ta avatud
kella 8.15-st kuni 18-ni ning arveldatud maksete edastamine toimub pankadele
kümme korda päevas. Arvelduspäevadel jõuab tavamakse teise panka raha saaja kontole sõltuvalt makse algatamise ajast 30-90 minuti jooksul.
Lisainfot
Eesti Panga arveldussüsteemide kohta.
Kas Eesti Pank on kaalunud võimalust hoida pankadevahelised arveldussüsteemid ka nädalavahetustel
töös?
Eesti Pank on võtnud kohustuseks hallata pankadevahelisi arveldussüsteeme isetasuvana. Puhkepäevadel ja pühade ajal toimuvate
pankadevaheliste maksejuhiste prognoositava arvu juures pole arveldussüsteemide tööshoidmine nii Eesti Pangas kui kommertspankades
režiimis 24/7 majanduslikult otstarbekas.
ERASTAMISVÄÄRTPABERID
Kui kaua saab EVPsid veel kasutada?
Vastavalt Erastamisväärtpaberite
väljaandmise ja kasutamisega seonduvate seaduste muutmise seadusele sai
EVPsid kasutada kuni 2006. aasta 31. detsembrini.
Neile, kes esitasid tähtaegselt avalduse kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamiseks, makstakse hüvitisi välja kuni aastani 2012.
Lisainfot EVP kohta vt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil www.fin.ee/evp.
EVP kursi kohta vt Rahandusministeeriumi kodulehekülge.
Oma EVPde kohta saab tööpäeviti kell 9-17 infot küsida ka erastamisväärtpaberite keskregistri infotelefonilt 671 51 90.
INTRESS VÕLASUHETES
Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 on
kirjas - "Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. " Kui suur see määr on?
Intressimäärad avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Neid saab vaadata aadressil www.ametlikudteadaanded.ee ja
Euroopa Keskpanga põhiintressimäärade aegrida aadressil www.ecb.int/stats/monetary/rates/html/index.en.html.
|
