KORDUVAD KÜSIMUSED
Alljärgnevalt leiate vastused mõningatele korduma kippuvatele küsimustele. Juhul, kui Teil on küsimus, millele vastust
Te siit vastust ei leia või kui Teile tundub, et midagi on jäänud arusaamatuks, palume helistada Eesti Panga infotelefonil 66 80 719 või
võtta ühendust e-posti info@epbe.ee teel.
Oma küsimuse võite esitada ka meie koduleheküljelt avanevat meiliakent
www.eestipank.info/pub/et/tagasiside/tagasiside kasutades.
Sel juhul saate valida, kas soovite saada vastust oma e-maili aadressile või eelistate selle avaldamist Eesti Panga veebilehe küsimuste
rubriigis.
EESTI PANK
EESTI KROONI PÄEVAKURSS. VALUUTAVAHETUS
EESTI KROON
EURO
KOHUSTUSLIKUD RESERVID
PANKROTIHALDURID, LIKVIDEERIMISKOMISJONID
MAKSETE ARVELDAMINE
ERASTAMISVÄÄRTPABERID
INTRESS VÕLASUHETES
STATISTIKA
Vastavalt Eesti Panga seadusele on keskpangal õigus ja kohustus koguda oma ülesannete täitmiseks vajalikke finants- ja majandusstatistilisi andmeid.
Esmane ja peamine statistiliste andmete avaldamine toimub Eesti Panga veebileheküljel rubriigis Statistika.
Siin on välja pandud ka andmete avaldamiskalendrid.
EESTI PANK
Kui vana on Eesti Pank?
Praegune Eesti Pank on 1919. aastal asutatud Eesti Panga õigusjärglane. Pank hakkas tegutsema 3. mail 1919. aastal, mil raamatupidamisdokumentidest kanti läbi tollase keskpanga 10 miljoni marga suurune põhikapital. Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajaks panga tegevus katkes. Taasasutatud Eesti Pank alustas tegevust 1. jaanuaril 1990. aastal.
Lisainfot Eesti Panga ajaloo kohta vt. panga koduleheküljel.
Kelle ees kannab Eesti Pank vastutust?
Eesti Pank annab oma tegevusest aru Riigikogule (vt Eesti Panga seaduse § 3 lg 1).
Kas Eesti Pangas saab vahetada valuutat, avada arvet, hoiustada raha, võtta laenu?
Eesti Panga seadusjärgsete funktsioonide hulka ei kuulu eraisikutele ja ettevõtetele pangateenuste osutamine ja valuuta vahetamine. Samuti ei kuulu Eesti Panga ülesannete hulka kulla ost ja müük.
Eestis, nagu enamuses teistes riikides, on kaheastmeline pangasüsteem: esimesel astmel keskpank, teisel astmel krediidiasutused (sh kommertspangad). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste meetoditega raha hulka, mis kommertspankade kaudu ringlusse läheb, teisel astmel osutatakse eraisikutele ja ettevõtetele vajalikke pangateenuseid (avatakse kontosid, antakse laenu, vahetatakse rikutud rahatähti, kaubeldakse valuutaga jne.)
Vastavalt Eesti Panga seadusele korraldab Eesti Pank kui keskpank raharinglust, seisab hea riigi vääringu - Eesti krooni - stabiilsuse eest. Eesti Pangale kuulub Eesti raha emiteerimise (ringlusesse laskmise) ainuõigus. Keskpank kehtestab pankadele erinevaid norme ja nõudeid, eesmärgiga tagada nende hea seisukord ning teostab järelvalvet, et nimetatud normidest ja nõuetest kinni peetaks. Finantssektori kui terviku riske jälgib Eesti Pank, iga üksiku panga, kindlustusseltsi või väärtpaberivahendaja tegevust aga Finantsinspektsioon.
Kuidas on kindlustatud Eesti Pangas ja kommertspankades hoitavad hoiused?
Eesti Pangas ühegi eraisiku ega ettevõtte hoiuseid ei hoita. Küll aga hoitakse keskpangas Eesti kommertspankade kohustuslikke reserve.
Kommertspankade klientide hoiused tagab Tagatisfond. Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil senise, alates 1998. aastast tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi asemele. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.
Tagamisskeem
Alates 9. oktoobrist 2008 suurenesid hoiuste hüvitamise piirmäärad seniselt 313 000 kroonilt 782 330 kroonini
(vt. Vabariigi Valitsuse otsus).
Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni ehk 50 000 euro suuruses summas.
Kas Eesti Panga ülesanded muutuvad pärast eurole üleminekut?
Euro kasutuselevõtmisel hakkavad Eesti Panga esindajad osalema ka europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel. Igapäevaselt jätkab Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga.
EESTI KROONI PÄEVAKURSS. VALUUTAVAHETUS
Millal avaldatakse Eesti Panga päevakursid?
Eesti krooni ja välisvaluutade vaheline päevakurss määratakse maailma valuutaturgudel kehtiva euro ja välisvaluutade vaheliste turukursside põhjal. Vastavalt Eesti Panga presidendi 13. detsembri 2002. a. määrusele nr. 20 fikseeritakse päevakursid igal pangapäeval kell 12. Peale kursside kontrollimist edastatakse need avalikkusele alates kella 13.00. Laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel kursse ei fikseerita ja kehtib EELMISE PANGAPÄEVA kurss.
Mida tähendab pangapäev?
Pangapäev on kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha.
Kust saab teada Eesti Panga päevakursse eelmistel päevadel/kuudel/aastatel?
Eesti krooni ja välisvaluutade vahelisi päevakursse saab vaadata ja soovi korral salvestada või e-posti aadressile saata Eesti Panga koduleheküljel rubriigis Kursid.
Soovitud päeval kehtinud päevakursside kuvamiseks tuleb lehekülje paremas servas sisestada vastav kuupäev. Päevakursitabelis esineva 2 valuuta vahelise suhte vaatamiseks mingil ajavahemikul tuleb sisestada ajavahemiku algus ja lõpp.
Kust leida Eesti krooni kursse selliste valuutade suhtes, mida pole Eesti Panga päevakursitabelites?
Kui Teid huvitav valuuta Eesti Panga päevakursitabelisse ei kuulu, siis tasub selle kursse otsida vastava riigi keskpanga koduleheküljelt. Võttes aluseks selle valuuta kursi euro või mõne muu Eesti Panga päevakursitabelisse kuuluva valuuta suhtes, saab arvutada tema suhte Eesti krooni. Lingid paljude riikide keskpankade kodulehtedele leiate aadressil www.bis.org (Bank for International Settlements).
Kuidas saada tegevusluba valuutavahetuspunkti avamiseks?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 241 kohaselt on valuutavahetusteenuse pakkuja kohustatud enne vastaval alal tegevuse alustamist end registreerima majandustegevuse registris.
Ettevõtja, kes soovib pakkuda valuutavahetusteenust, esitab registri volitatud töötlejale registreerimistaotluse, kus on vähemalt järgmised andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
2) tegevusala;
3) valuutavahetusteenuse pakkumise koha aadress või vastava teenuse pakkumise kohtade aadressid;
4) valuutavahetusteenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed igas käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teenuse pakkumise kohas;
5) juriidilise isiku juhtorgani liikmete nimed, isikukoodid (nende puudumisel sünnipäev, -kuu, ja -aasta) ning elukoha aadressid;
6) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
7) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
Vastavalt Majandustegevuse registri seaduse § 4 kohaselt täidab registri vastutava ja volitatud töötlejana õigusaktides sätestatud registripidaja ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Infot registri kohta on leida ministeeriumi kodulehel aadressil http://mtr.mkm.ee/, lisaküsimuste tekkimise korral võib pöörduda aadressil info@mkm.ee.
Mida teha 20-, 100- ja 500-krooniste Rootsi rahatähtedega, mis kaotasid oma kehtivuse?
Rootsi keskpank uuendas mõnede rahatähtede turvaelemente ning seetõttu kaotavad senised rahatähed kehtivuse. Rahatähtede vahetamise aega on pikendatud 31. detsembrini 2006, mille jooksul palutakse kõik kehtivuse kaotavad rahatähed ümber vahetada. Lähemat infot saab Rootsi keskpanga kodulehelt, kus on täpsed selgitused ja pildid, millised rahatähed on kehtivad, millised kehtetud, ning samuti raha vahetamise protseduurid.
EESTI KROON
Kas praegune krooni kurss euro suhtes on täpselt sama, mis oli Saksa marga suhtes?
Eurole üleminekuks 1. jaanuaril 1999 kehtestati Saksa marga kursiks euro suhtes 1 € = 1,95583 DEM. Eesti Pank fikseeris 1999. a.
algusest Eesti krooni kursi euro suhtes 1 € = 15,64664 EEK. See vastas täpselt eelnevalt kehtinud kursile 1 DEM = 8 EEK (1,95583 x 8 = 15,64664).
Alates 3. maist 2004 on Eesti Pank fikseerinud krooni päevakursid kuue tüvenumbri ulatuses senise seitsme asemel. Mainitud muutus oli seotud Eesti ettevalmistustega ERM2-ga liitumiseks, kuna vastavalt Euroopa keskpankade lepingu lisas sätestatule tuli ERM2-ga liitudes Eesti krooni kurss euro suhtes fikseerida kuue tüvenumbrilisena. Seega võrdub üks euro 15,6466 Eesti krooniga.
Kas kauplused/teenindusasutused võivad eurosid vastu võtta?
Vastavalt Eesti Vabariigi rahaseadusele on ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis Eesti kroon.
See tähendab, et ükski kauplus või teenindusettevõte ei tohi keelduda vastu võtmast seaduslikku maksevahendit.
Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumisel võidakse vastavat isikut karistada rahatrahviga.
Sellele vaatamata võivad pooled lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt kokku leppida tasumise muus rahas, nt eurodes.
Lisaks soovime juhtida teie tähelepanu ka majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuetele.
Määruse nr 60, 26.06.2006 (RTL 2006, 52, 959) kohaselt jõustus 2006. aasta 1. septembrist hindade ühest vääringust teise ümberarvestamise reegel.
Seega kehtib nõue, et ka eurohindade vabatahtlikul avaldamisel peab hindade ühest vääringust teise ümberarvestamine toimuma määruses kehtestatud reeglite kohaselt.
Kauba ja teenuse hind Eesti kroonides tuleb eurodesse ümber arvestada Eesti Panga ametliku vahetuskursi 1 EUR = 15,6466 EEK alusel.
Kursi ümardamine hindade ümberarvestamisel ei ole lubatud.
Kui palju sente on kauplused kohustatud vastu võtma?
Kauplused on kohustatud kehtivaid münte korraga vastu võtma kuni 20 Eesti krooni väärtuses.
Kas kaubandusettevõte võib keelduda 5-sendiseid vastu võtmast?
Viiesendised mündid on kehtiv raha ning nendega on alati võimalik poes maksta ehk müüja ei saa keelduda nende vastuvõtmisest.
15. aprillist 2004 jõustunud Kaubandustegevuse seaduse kohaselt ei pea müüjad viiesendiseid enam tagasi andma. Viiesendiste tagasiandmise asemel tuleb ostusumma ümardada kas alla- või ülespoole: viiest sendist allapoole jääv summa ümardatakse väiksemaks ja viit senti ületav summa suuremaks.
Mida teha kannatada saanud või rikutud rahatähega?
Vastavalt Eesti Vabariigi Rahaseaduse § 6-le võtavad klientidelt vigastatud ja rikutud Eesti rahatähti ja münte vastu ja asendavad uutega kõik Eesti kommertspangad. Seda tingimusel, et rahatähest on säilinud rohkem kui pool ning tervikuna on loetav selle seeria ja number; mündil peab olema loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg.
Miks on üksikutel ühe- ja kahekroonistel seerianumbri ees viisnurk (tärn), aga mitte tähekombinatsioon?
Teatavasti peab seeria sisaldama kindla arvu pangatähti. Kui aga juba valmistrükitud seerias avastatakse hilisemal kontrollimisel praaki, tuleb kvaliteedinõuetele mittevastavad sedelid asendada. Ühe- ja kahekrooniste pangatähtede puhul on asendamiseks kasutatud sedelite seerianumbri ees tärne. Tärniga sedelid on samasugused maksevahendid nagu antud seeria ülejäänud rahatähed.
Kas 1-kroonine paberraha on kehtiv maksevahend?
Ühekroonine paberraha on kehtiv maksevahend ja sellega saab täiesti tavalisel viisil maksta. Kuid uusi 1-krooniseid pangatähti ei lasta juba mõnda aega enam ringlusesse ning nad kaovad käibelt vastavalt sellele, kuidas nad kulununa ringlusest ära korjatakse.
Kas Eesti Pangast on võimalik saada uusi, kasutamata kupüüre?
Ringlemata pangatähti, mis on pakendatud kiletaskutesse, on võimalik osta nii Eesti Panga muuseumist (lisainformatsioon telefonil 66 80 760) kui ka posti teel. Tingimused ja hinnad leiate meie koduleheküljelt rubriigist Rahatähed ja mündid -> Kollektsionääride info.
Missugused on rahade turvaelemendid ja kuidas kontrollida raha ehtsust?
Rahatähtede turvaelementide kohta leiate kokkuvõtliku informatsiooni meie koduleheküljelt rubriigis "Rahatähed ja mündid".
Kui 1999. aastal välja antud 100-kroonisel puudub esiküljel ultraviolettkiirguses helendav turvamärk, kuid muidu paistab rahatäht korrektne, kas siis on tegemist valerahaga?
Väike osa 1999. aastal trükitud Eesti sajakroonistest on osutunud defektseks. Nimetatud rahatähtedel puudub esiküljel, Lydia Koidula portreest paremal, ultraviolettkiirguses helendav ristkülik. Turvaelemendi puudumist saab tuvastada vaid erivahendi ehk ultraviolettlambiga. Kõik ülejäänud turvamärgid on rahal korrektsed. Antud rahatähtede puhul ei ole tegemist võltsinguga, vaid praakrahaga. 2006. aasta oktoobri alguses oli ringluses veel ligi 4200 defektiga 100-kroonist.
Defektsed rahad eemaldatakse ringlusest. Inimesed, kellele siiski satuvad defektsed, kuid õiged rahatähed, saavad need kommertspankades ümber vahetada. Kui defektiga raha avastatakse näiteks poes, siis tuleb käituda nagu valeraha kahtlusega rahatähe puhul ehk kutsuda kohale politsei, kes tuvastab isiku ning suunab rahatähe ekspertiisi. Eesti Pank on koostöös politseiga seadnud sisse töökorra, et lahendada iga praakraha avastamise juhtum kodanikule võimalikult mugavalt.
Lisainfot
Mida tähendab, kui rahale on trükitud SPECIMEN / PROOV?
Näidispangatäht (SPECIMEN) on Eesti Panga volitusel rahatähe tootja poolt valmistatud rahatähe tehnoloogiline etalon, mis on kasutusel võrdlusmaterjalina pangatähtede ehtsuse hindamisel ning vajadusel pangatähtede identifitseerimisel. Keskpangad valmistavad näidispangatähti peamiselt selleks, et tutvustada käibivate pangatähtede turvamärke krediidiasutustele ning informeerida teisi keskpanku olemasolevatest ja uutest rahatähtedest. Uute Eesti pangatähtede või täiendavate turvamärkidega pangatähtede käibelelaskmisel saadab Eesti Pank näidispangatähed koos turvamärkide kirjeldusega koheselt Eesti Vabariigis paiknevatele krediidiasutustele, spetsialiseeritud politseiasutustele ja välisriikide keskpankadele, et informeerida uute pangatähtede käibelelaskmisest ning suurema tähelepanu pööramiseks turvamärkide tundmaõppimisele. Selline praktika on kasutusel kogu maailma keskpankades.
Eesti pangatähtede näidispangatähed on identsed emiteerimisele kuuluvate pangatähtedega, kuid nende erinevus seisneb selles, et seeria koosneb erinevatest tähekombinatsioonidest, mis olenevad nimiväärtusest ja väljalaskeaastast, ja numbrid on asendatud kuue nulliga. Näidispangatähtede esiküljele on trükitud sõna PROOV ja tagaküljele ingliskeelne sõna SPECIMEN ning üldreeglina on näidispangatähed jooksvalt nummerdatud.
Näidispangatäht ei ole seaduslik maksevahend.
KOHUSTUSLIKUD RESERVID
Milline on kohustusliku reservi nõude määr? Kui palju maksab Eesti Pank krediidiasutuste poolt Eesti Panga arvelduskontol hoitavate vahendite eest intresse?
Vastavalt Eesti Panga presidendi 2006. a 14.juuli määrusele nr 6 on alates 1. septembrist 2006 kohustusliku reservi nõude määraks 15% kohustusliku reservi nõude arvestuse baasist.
Krediidiasutuste poolt Eesti Panga arvelduskontol hoitavate vahendite tasustamisel kasutatakse viiteintressina Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäära.
PANKROTIHALDURID, LIKVIDEERIMISKOMISJONID
Pankrotihaldurid määratakse ametisse vastavalt krediidiasutuste seadusele panga registreeritud asukoha järgse maa- või linnakohtu poolt.
Pankrotihaldurite KONTAKTANDMED:
AS Eesti Maapank (pankrotis)
Pankrotihaldurid Maire Arm (tel. 66 54 060; 50 188 40)
ja Helmut Pikmets (tel. 61 44 960)
Pankrotitoimkond:
Aadress: Narva mnt. 7, Tallinn 10117
Telefon: 6 408 300
Faks: 6 408 301
AS EVEA Pank (pankrotis)
Pankrotihaldurid Maidu Kaasik (61 10 900) ja Villu Tragon (61 41 800)
Pankrotitoimkond:
Aadress: Regati pst. 1 p/k 30, Tallinn 11911
Telefon: 6 396 678
Faks: 6 396 679
EVEA Panga hoiustajate väljavõtmata hüvitised deponeeriti Tagatisfondi Nõukogu otsuse alusel Hansapanka. Alates
29. septembrist 1999 maksavad väljavõtmata hüvitisi EVEA Panga hoiustajatele kõik Hansapanga kontorid. Täpsem info Hansapanga
infotelefonilt: 6 310 310.
Tagatisfond lõpetab hoiuste hüvitiste väljamaksmise EVEA Panga (pankrotis) hoiustajatele 1. novembril 2008. a.
AS ERA Pank (pankrotis)
Pankrotihaldur Jaak Annus (50 48 678)
ERA Panga hoiustajate väljavõtmata hüvitised deponeeriti Tagatisfondi
Nõukogu otsuse alusel AS SEB Eesti Ühispanka. Alates 10. detsembrist 2001 maksavad
väljavõtmata hüvitisi ERA Panga hoiustajatele järgmised Ühispanga kontorid:
Tallinnas Pärnu mnt. 12
Tartus Küüni 9
Pärnus Rüütli 40A
Kuressaares Kauba 2
Täpsem info Ühispanga infotelefonilt: 6 655 200.
Tagatisfond lõpetab hoiuste hüvitiste väljamaksmise ERA Panga (pankrotis) hoiustajatele 5. novembril 2008. a.
AS INKO-Balti Pank (pankrotimenetlus lõpetatud kohtumäärusega 25. jaanuarist 2002)
Pankrotihaldurid Uno Feldschmidt (tel 52 55700, 64 40 220)
ja Toomas Saarma (tel 62 70 444, 50 27 434; faks 627 0456)
Pankrotitoimkond:
Aadress: Luise 4, Tallinn 10142
Telefon: 641 2325
AS Eesti Innovatsioonipank (sundlikvideerimisel)
Likvideerimiskomisjon: Veli Kraavi (tel 62 59 850, 68 11 300), Anneli Uibokand, Gunnar Kivila (50 14 605)
Aadress: Ahtri 8, Tallinn 10151
Telefon: 6 261 315
Faks: 6 261 314
AS Balti Ühispank (sundlikvideerimisel)
Likvideerimiskomisjon: Jüri Trumm ja Sander Zibo
Aadress: Luise 4, Tallinn 10142
Telefon: 6 460 459
AS NOWE Pank (likvideerimisel)
Likvideerimiskomisjoni esimees Aleksader Bessedin
Aadress: Toompuiestee 7, Tallinn
MAKSETE ARVELDAMINE
Kas Eesti Pank saab ülekannete toimumise aega kiirendada või raha "kinni hoida"?
Eesti Pank ülekandeid "kinni ei hoia" ega takista ka muul viisil nende liikumist maksjalt saajale. Kui raha on üle kantud ja summa ei jõua paari tunni jooksul saajani, siis tuleb viivituse põhjused välja selgitada selles pangas, kus makse algatati. Eesti Pank arveldab pankadevahelisi makseid 9 korda päevas.
Mis kellaaegadel toimub maksete arveldamine Eesti Panga arveldussüsteemis?
Eesti Pank haldab kahte pankadevaheliste maksete arveldussüsteemi:
1) kiirmaksete arveldussüsteemi (RTGS), mis on loodud suurmaksete (üle 15 mln krooni) ja kiireloomuliste maksete arveldamiseks.
Makseid arveldatakse reaalajas, mis tähendab, et raha jõuab saajani mõnikümmend minutit pärast makse algatamist. Süsteem on kasutusel alates 21. jaanuarist 2002.
2) tavamaksete arveldussüsteemi (ESTA), mis on kasutusel alates 3 oktoobrist 2005.
ESTA kasutuselevõtuga pikenes arveldussüsteemi tööaeg ehk pankadele on ta avatud kella 8.15-st kuni 17-ni ning arveldatud maksete edastamine toimub pankadele üheksa korda päevas. See tähendab, et raha laekumine teises pangas asuvale kliendi kontole ei tohiks tööpäeva jooksul võtta aega rohkem kui poolteist tundi.
Lisainfot Eesti Panga arveldussüsteemide kohta.
ERASTAMISVÄÄRTPABERID
Kui kaua saab EVPsid veel kasutada? Milline on EVP kurss?
Vastavalt Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seonduvate seaduste muutmise seadusele saab
EVPsid kasutada kuni 2006. aasta 31. detsembrini. Kuni 2007. aasta 1. juulini saab isik esitada krediidiasutusele avalduse kasutamata jäänud erastamisväärtpaberi eest makstava hüvitise kandmiseks tema näidatud pangakontole.
Lisainfot EVP kohta vt Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil www.fin.ee/evp.
EVP kursi kohta vt Eesti erastamisväärtpaberite jooksvat tehingustatistikat Tallinna Börsil ja Rahandusministeeriumi kodulehekülge.
Oma EVPde kohta saab tööpäeviti kell 9-17 infot küsida ka erastamisväärtpaberite keskregistri infotelefonilt 671 51 90 .
INTRESS VÕLASUHETES
Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 on kirjas - "Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. " Kui suur see määr on?
Intressimäärad avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Neid saab vaadata aadressil www.ametlikudteadaanded.ee ja
Euroopa Keskpanga põhiintressimäärade aegrida aadressil www.ecb.int/stats/monetary/rates/html/index.en.html.
|
