|
4.peatükk
PRESIDENT JA ASEPRESIDENDID
[Väljavõte Eesti Panga põhikirjast seisuga 1.01.2011]
§ 28. President
(1) Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul.
(2) Eesti Panga president peab olema Eesti kodanik ja omama kõrgharidust.
(3) President vastutab Eesti Panga kogu tegevuse eest ja annab sellest regulaarselt aru Nõukogule ning Riigikogule.
(4) President esindab Eesti Panka ilma eri volitusteta seaduse alusel.
(5) President võtab sõnaõigusega osa Nõukogu istungitest.
(6) Ametist tagasiastumisest teatab President Nõukogule vähemalt neli kuud ette.
(7) Nõukogu võib enne Presidendi volituste tähtaja möödumist teha ettepaneku Vabariigi Presidendile Eesti Panga presidendi tagasikutsumiseks juhul, kui President ei vasta
enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.
§ 29. Presidendi pädevus
(1) Presidendi pädevus on määratud Eesti Panga seadusega.
(2) Presidendi pädevusse kuulub: 1) panganduspoliitika kujundamine ja Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, sealhulgas erandlike olukordade
regulatsioonide kehtestamine;
2) Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine;
3) Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga asepresidentide, siseauditi osakonna juhataja ja siseaudiitorite ning Eesti Panga iseseisvate allasutuste juhtide ametisse
nimetamiseks ning vabastamiseks, samuti Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
4) Eesti Panga eelarve kinnitamine.
(3) Kui President ei ole nõus Nõukogu otsusega, peab ta sellest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ette kandma Riigikogu esimehele ettepanekuga esitada Nõukogu esimehele
vastavas küsimuses arupärimine.
§ 30. Presidendi õigusaktid
(1) President annab välja määrusi ja käskkirju.
(2) Määrused on normatiivse iseloomuga õigustloovad aktid, mis antakse välja seaduste või Nõukogu otsuste alusel. Presidendi määrused avaldatakse Riigi Teataja Lisas.
(3) Käskkirjadega juhib President Eesti Panga tegevust.
§ 31. Asepresidendid
(1) Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse Nõukogu Presidendi ettepanekul.
(2) Eesti Panga asepresident peab olema Eesti kodanik ja omama kõrgharidust.
(3) Asepresidendid võtavad Nõukogu istungitest osa sõnaõigusega.
(4) Nõukogu võib Presidendi ettepanekul asepresidendi enne volituste tähtaja möödumist tagasi kutsuda juhul, kui asepresident ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud
tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.
(5) Asepresidendi ülesandeks on juhtida Eesti Panga struktuuriüksusi ja koordineerida tegevusi Eesti Panga strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Asepresidendi poolt
juhitavad struktuuriüksused ja koordineeritavad tegevused moodustavad selle asepresidendi vastutusala.
(6) Asepresidentide vastutusalade moodustamine ja muutmine toimub Presidendi käskkirja alusel.
(7) Asepresident ei või olla Eesti Panga struktuuriüksuse (osakonna) või allasutuse juhataja.
§ 32. Sõltumatus
(1) President ja asepresidendid on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Nad ei või olla muus ametis, teenistuses või osalised tegevuses, mis oma olemuselt piirab või võib
piirata Eesti Panga iseseisvust, avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Eesti Panga eesmärkide saavutamisele ning ülesannete täitmisele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangute rakendamisele annab hinnangu Nõukogu, juhindudes heast tavast.
§ 33. Presidendi asendamine
(1) Presidendi äraolekul asendab teda asepresident, kellele President annab oma volitused käskkirjaga ajutiselt üle.
(2) Kui asepresidendile volituste üleandmine ei ole võimalik, määrab Nõukogu Presidendi asendaja asepresidentide seast. Kui Nõukogu ei ole määranud Presidendi asendajat,
asendab Presidenti ealt vanim asepresidentidest.
(3) Presidendi asendajal on tema volituste kehtimise ajal kõik Presidendi volitused, kui seaduse või muude õigusaktidega ei ole kehtestatud teisiti.
§ 34. Aruandekohustus
(1) President annab Eesti Panga tegevusest aru Riigikogule ja vastab Riigikogus temale Eesti Panga tegevuse kohta esitatud arupärimistele.
(2) President annab oma tegevusest korraliselt aru Nõukogule.
(3) Erandlikest olukordadest korraldab President Nõukogu esimehe kohese teavitamise.
|
