Eesti Pank / Bank of Estonia

Tänan Teid kirjaliku küsimuse eest raharinglusse sattunud defektiga sajakrooniste kohta. Vastan järgnevalt.

1. Millal Teid informeeriti suure hulga ilma vajalike turvaelementideta 100-krooniste rahatähtede ringlusesse laskmisest?

Eesti Panga president Andres Lipstok teavitas mind telefonitsi 26. jaanuaril 2006, et ringlusesse on sattunud suurem kogus 1999. aasta defektiga sajakrooniseid pangatähti.

2. Kuidas hindate Eesti Panga tegevust praakrahaga seotud probleemide lahendamisel? Kas peate õigeks kommertspankade ja laiema avalikkuse teadmatuses hoidmist?

Sularaha käsitlemine ja raharingluse korraldamine on iga keskpanga jaoks äärmiselt delikaatne ja tundlik teema, kus ennatlike otsuste tegemine on seotud suurte riskidega. Eesti Pank sai raporti defektiga pangatähtede hulgast ja seerianumbritest pangatähtede tootjalt Bundesdruckereilt 12. jaanuaril 2006.

Olen seisukohal, et hiljemalt pärast informatsiooni saamist pangatähtede tootjalt, oleks pidanud informeerima olukorrast Eesti Panga nõukogu ning selgitama, millised on nõukogu liikmete seisukohad antud küsimuses.

Avalikkuse teavitamine defektiga rahatähtedest ilma võimaluseta täpsustada defektse raha kogust, kätkes sellel hetkel ka riske. Ei olnud veel lõplikult selge kui suur kogus defektiga rahasid on ringluses, mistõttu keskpank ei oleks suutnud ammendavalt vastata kõikidele avalikkuse päringutele defektiga rahatähtede ringlust puudutavatele küsimustele. Seepärast võib mõista ka keskpanga otsust mitte alustada laia avalikkuse teavitamist.

Eesti Pank on vastanud kõikidele talle esitatud küsimustele ning meediapäringutele. Samuti on Eesti Pank avalikkust regulaarselt teavitanud defektiga 100 krooniste avastamisest ja hävitamisest. Samas oleksin ma soovinud näha Eesti Panga suuremat initsiatiivi kommunikatsioonis avalikkusega. Kohene pressikonverents ja probleemide süsteemne selgitamine meediale ja avalikkusele oleksid aidanud vältida paljusid väärtõlgendusi ja süüdistusi Eesti Panga tegevuse kohta.

Tänaseks saavad kõik soovijad pangatähti seerianumbrite järgi kontrollida ka Eesti Panga veebilehel www.eestipank.info. Oktoobris 2005, mil Eesti Pank tuvastas üksikjuhtumite põhjal defektide olemasolu ei olnud kuidagi võimalik esitada ammendavat teavet defektidega 100 krooniste koguse kohta.

3. Millise hinnangu annate Eesti Panga koostööle politseiga? Mida tulnuks teha teisiti, et hoida ära paljude inimeste sattumine valeraha kasutamisega seotud süüdistuste alla?

Ei ole isiklikult politseiga suhelnud. Panga juhtkonna info kohaselt kulges koostöö politseiga häireteta.

Eesti Pank oli operatiivses infovahetuses AS Sularahakeskusega, Põhja Politseiprefektuuriga ning Kriminalistika ja Kohtuekspertiisi Keskusega.

Olukord, kus defektiga raha avastamine põhjustas samaväärse süüdistuse nagu võltsimiskahtlusega raha omamine, sai võimalikuks 2004.a. juulist kehtima hakanud kriminaalmenetluse seaduse muudatuste tõttu.

4. Mida kavatsete panganõukogu esimehena ette võtta, et välistada selliste juhtumite kordumine ning taastada Eesti Panga usaldusväärsus?

Eesti Panga nõukogu arutab juhtunut oma korralisel istungil, 21. veebruaril. Kuulame ära Eesti Panga juhtkonna selgitused ja nõukogu liikmete arvamused. Tähtis on leida abinõusid, mis aitaksid vältida taolisi olukordi tulevikus.