Eesti Panga strateegiline arengukava 2008-2010
Põhiülesannete täitmisel lähtub Eesti Pank järgmistest strateegilistest eesmärkidest.
I Rahapoliitika
- Valuutakomitee säilitatakse Eesti ühinemiseni euroalaga.
- Eesti majanduse seirel pööratakse põhitähelepanu inflatsiooni inertsiga ja aeglasema majanduskasvuga
kohandumisega seotud ohtudele; majanduspoliitilises koostöös valitsusega leitakse viise nendest ohtudest tuleneda võivate tagasilöökide
vältimiseks.
- Eesti rahapoliitiline keskkond ja turuoperatsioonid ühtlustatakse majandus- ja rahaliidu omadega, arvestades Eesti
eripärasid.
- Majandusprognoosi meetodite arendamisel saavutatakse sisuline ja protseduuriline ühtsus Euroopa Keskpankade
Süsteemi majandusprognoosi koostamisega.
- Tagatakse Euroopa Liidu standarditele vastava maksebilansi- ja finantssektori statistika järjepidev koostamine ja statistikaväljundite kõrge
kvaliteet.
II Finantsstabiilsus
- Finantsstabiilsuse tagamisel hinnatakse finantssektori krediidi- ja likviidsusriski, sidudes omavahel paremini
finantsstabiilsuse tugevusanalüüsid ja majandusprognoosi riskistsenaariumid.
- Finantsstabiilsuse tagamisel arendatakse finantssektori turvavõrku. Koostöös Rahandusministeeriumi ja
Finantsinspektsiooniga tugevdatakse riigisisest ning koostöös Balti riikide ja Skandinaaviamaade keskpankadega piiriülest
kriisihaldusalast valmisolekut.
- Tegutsetakse arveldussüsteemide järelevaatajana ning avaldatakse korrapäraselt sellealaseid hinnanguid.
- Euroopa Liidu institutsioonide töös osaledes aidatakse kaasa Euroopa finantsturgude suuremale lõimumisele, sh
väärtpaberiarvelduste vallas.
III Raharingluse korraldamine
- Soodustatakse kaasaegsete maksevahendite kasutamist, vähendades nii sularaha osatähtsust raharingluses. Ühinetakse
loodava üleeuroopalise keskpankadevahelise automatiseeritud reaalajalise brutoarveldussüsteemiga TARGET2.
- Suurendatakse sularaha käitlemise jõudlust, vältides käitlemise kallinemist keskmises perspektiivis.
- Väärtustatakse Eesti tähtsündmusi numismaatilis-bonistiliste toodete emiteerimisega.
IV Eesti ühinemine euroalaga
- Euro kasutuselevõtu ettevalmistustööd viiakse nii kaugele, et need on võimalik lõpetada 12 kuu jooksul enne eurole
üleminekut. Eesti valmisolekut eurole üleminekuks hinnatakse kaks korda aastas.
- Valmistatakse ette välisvaluutareservide haldamise muudatused, et tagada varade optimaalne investeerimine
majandus- ja rahaliidu täisliikmena lähtuvalt selleks ajaks muutuvatest ülesannetest ja keskkonnast.
- Tagatakse sularahahalduse valmisolek eurosularahale üleminekuks.
- Tagatakse valmisolek asjatundlikuks osalemiseks Euroopa ühtse rahapoliitika otsustus- ja koostöömehhanismis.
- Riigi-, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ning avalikkust teavitatakse Euroopa ühtse rahapoliitika
teostamisest ning selle mõjust Eesti majandusele, samuti enda ülesannetest keskpangana ja ülesannete muutumisest Eesti ühinemisel
euroalaga.
V Organisatsioon ja koostöö
- Pangavälise uurimistööalase koostöö edendamisel süvendatakse koostööd teiste Euroopa Liidu keskpankadega,
jätkatakse külalisuurijate programmi ja toetatakse Eesti-sisest teaduskoostööd, sh Eesti Majandusteaduse Seltsi kaudu.
- Arendatakse panga töötajate tööalaseid teadmisi ja oskusi sisekoolituste ja individuaalsete arengukavade abil.
- Arendatakse väärtuspõhist juhtimist, koostatakse panga juhtimissüsteemi terviklik kirjeldus ning määratletakse
panga tooted ja teenused.
- Eesti Panga muuseumi ja raamatukogu põhjal luuakse Eesti Panga kui Euroopa Keskpankade Süsteemi liikme rolli ja
ülesandeid ning Eesti majandust ja raha ajalugu tutvustav interaktiivsete võimalustega külastuskeskus.
- Rakendatakse kõiki IT-komponendiga süsteeme hõlmav süsteemihalduse mudel.
- Parendatakse nii füüsilist kui infotehnoloogilist töökeskkonda ja täiendatakse kaugtöövõimalus.
|
|