Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi (EP RTGSi) liitumisleping

_____________, (reg. kood________), asukoht: _______________, Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindavad ___________, kes tegutsevad __________ alusel (edaspidi nimetatud "Osaleja"),

ja

Eesti Pank, asukoht: Estonia pst. 13, Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindavad ___________, kes tegutsevad Eesti Panga nimel tehingute tegemise korra alusel,

(edaspidi üldistavalt või ühiselt nimetatud ka "Osapool" või "Osapooled"),

sõlmivad käesolevaga Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi (EP RTGSi) liitumislepingu (edaspidi "Liitumisleping").

§ 1.  Liitumislepingu reguleerimisala

Liitumisleping sätestab tingimused, vastavalt millele Eesti Pank pakub Osalejale EP RTGSi teenuseid.

§ 2.  Kasutatavad mõisted

Liitumislepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Eesti Panga reaalajaline arveldussüsteem või EP RTGS - Eesti Panga halduses olev arveldussüsteem maksete arveldamiseks EP RTGSi osalejate kontodel;

EP RTGSi osaleja või osaleja - juriidiline isik, kellel EP RTGSile ligipääs Liitumislepingu tingimuste kohaselt. Eesti Pank kasutab osaleja õigusi oma maksete arveldamisel enda kui EP RTGSi halduri staatusest tulenevate erisustega;

EP RTGSi reeglid - Eesti Panga presidendi või Eesti Panga presidendi volituse alusel kehtestatud reeglid või protokollilised kokkulepped EP RTGSi tegevuse õiguslikuks reguleerimiseks,

EP RTGSi talitlushäire või talitlushäire - tehnilised raskused, puudused või rikked EP RTGSi tehnilises infrastruktuuris ja/või süsteemikomponentides, või mis tahes muu sündmus, mis takistab EP RTGSi tavapärast funktsioneerimist, mis võib vähendada teenuse kvaliteeti või põhjustada süsteemi töö katkemise;

force majeure - seaduse või normatiivakti muutmine, riigivõimu toimingud, seadmete rikked või talitlushäired, sõjategevus, sotsiaalsed rahutused, üldkasutatavate sidesüsteemide või energiavarustuse pikaajalised häired, loodusõnnetused, streigid töövaidlused või muu olukord või sündmus, mille ilmnemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene Osapoolest ja mida või mille tagajärgi Osapool ei suuda vältida;

konto - EP RTGSi osaleja konto, mis on osalejale avatud Eesti Pangas ning millel arveldatakse makseid EP RTGSi reeglite kohaselt;

maksejuhis - EP RTGSi reeglite kohane osaleja korraldus rahasumma ülekandmiseks vastuvõtva osaleja kontole;

maksejõuetusmenetlus - pankrotimenetlus või moratoorium Eesti seaduse tähenduses, likvideerimismenetlus või välismaine maksejõuetusmenetlus, olulised tehingupiirangud, tegevusloa peatamine või äravõtmine või muud sarnased pädeva asutuse korraldatud toimingud;

Tehnilised Tingimused - Eesti Panga presidendi poolt selleks volitatud isiku otsusega kehtestatud tingimused, mis reguleerivad EP RTGSi töö tehnilisi parameetreid ja toiminguid kooskõlas EP RTGSi muudereeglitega.

§ 3.  Liitumisleping ja kohustus täita EP RTGSi reegleid

(1)  Liitumislepingu allakirjutamisega kinnitab Osaleja, et ta on tutvunud kõigi käesolevas paragrahvis nimetatud EP RTGSi reeglitega ja kohustub neid täitma.

(2)  EP RTGSi reeglid on järgnevad:

(3) EP RTGSi reeglid, välja arvatud Tehnilised Tingimused kehtestab või muudab Eesti Panga president määrusega.

(4) Eesti Panga president nimetab Eesti Panga töötajate seast isiku, kellele ta annab volitused Tehniliste Tingimuste kehtestamiseks või muutmiseks. Käesolevas lõikes nimetatud Tehniliste Tingimuste kehtestamiseks volitatud isik võib sõlmida Osalejaga Osapooltele kohustuslikke protokollilisi kokkuleppeid küsimustes, mis täpsustavad Tehniliste Tingimuste kohaldamist või Osapoolte teabevahetuse tehnilisi lahendusi. Protokollilised kokkulepped kehtivad niivõrd, kui nad on kooskõlas seadusega, vastavad nende sõlmijate volituste ulatusele ja ei ole vastuolus Liitumislepingu või EP RTGSi reeglitega.

(5) EP RTGSi reeglid kuuluvad Liitumislepingu juurde lahutamatuna. Liitumisleping, EP RTGSi reeglid ja muud seoses EP RTGSi toimimise või haldamisega Eesti Panga ja Osaleja vahel sõlmitud kokkulepped moodustavad õigusliku aluse, mille põhjal määratakse Osapoolte juriidilised õigused ja kohustused seoses EP RTGSi tegevusega.

(6) Kui Liitumislepingu ja EP RTGSi reeglite üks või mitu sätet on omavahel vastuolus, kohaldatakse Liitumislepingu sõnastust.

§ 4.  EP RTGSi kirjeldus

(1) EP RTGS on loodud ja tegutseb vastavalt Eesti õigusele.

(2) Arveldamine EP RTGSis toimub vastavalt tagasivõetamatu arvelduse põhimõttele, s.o. arvelduspäeva vältel täidetakse iga maksejuhis eraldatult, tagasivõtmatult ja lõplikult.

(3) Eesti Pangal on õigus otsustada Osalejale päevasisese likviidsuslaenu pakkumine ja määrata likviidsuslaenu tingimused.

(4) EP RTGS arveldab Eesti kroonides nomineeritud makseid./P>

(5) Juhul kui Eesti Panga hinnangul on tal olemas küllaldased andmed Osaleja õigusliku seisundi kohta, võib Eesti Pank loobuda Osalejalt EP RTGSi reeglite kohase õigusliku seisundi hinnangu esitamise nõudest Liitumislepingu sõlmimise eeltingimusena. Osaleja on siiski kohustatud õigusliku seisundi hinnangu esitama, kui Eesti Pank esitab sellekohase nõude.

§ 5.  Eesti Pank EP RTGSi haldurina

(1) EP RTGSi haldab ja arendab Eesti Pank. Eesti Pank vastutab EP RTGSi toimimise eest vastavalt Liitumislepingule ja EP RTGSi reeglitele. Eesti Panga vastutus hõlmab vastutuse EP RTGSi peamooduli toimimise ja sinna sisestatud andmete säilitamise eest.

(2) Eesti Pangal on õigus kasutada EP RTGSi oma maksete arveldamiseks. Eesti Pank toimib oma arveldustes osaleja õigustes ja kohustustes nende erisustega, mis tulenevad Eesti Panga seisundist EP RTGSi haldurina.

(3) Tasu võtmisel EP RTGSiga liitumise ja EP RTGSi teenuste kasutamise eest lähtub Eesti Pank põhimõttest, et tasu võtmise esmane eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid EP RTGSi haldamise ja arendamise kulude katmine.

(4) Enne EP RTGSi arendust puudutavate oluliste ja üldise tähendusega otsuste vastuvõtmist konsulteerib Eesti Pank Maksesüsteemide Ekspertide Nõukoguga.

(5) Eesti Pangal on õigus avaldada EP RTGSi osalejate nimed.

(6) Eesti Pangal on õigus otsustada ühepoolselt EP RTGSi tegevuse lõpetamine või mõne teise arveldussüsteemiga liitmine, kui Eesti Pank on seisukohal, et EP RTGSi tegevuse jätkamine senisel kujul ei ole seoses muutunud seaduse, majandustingimuste või uute tehniliste ja/või organisatoorsete lahendustega võimalik või otstarbekas. Enne vastava otsuse langetamist konsulteerib Eesti Pank Maksesüsteemide Ekspertide Nõukoguga.

(7) Otsusest EP RTGSi tegevus lõpetada või liita see muu arveldussüsteemiga teatab Eesti Pank Osalejale vähemalt kaks kuud enne tegevuse lõpetamise või liitmise tegelikku toimumist.

§ 6.  Osaleja konto Eesti Pangas

(1) Eesti Pank kohustub avama Osalejale EP RTGSi arveldusteks konto(d) või lubama vastavalt kasutada Osalejale varem Eesti Pangas avatud konto(sid)t.

(2)  Osaleja kontot võib kasutada:

(3) Eesti Pank võib täita pädevate isikute nõudeid Osaleja konto debiteerimiseks, kui nõude täitmise kohustus tuleneb kehtivast seadusest.

§ 7.  Likviidsusnõue

(1) Osaleja maksete arveldamise eelduseks on selleks vajaliku raha olemasolu Osaleja kontol.

(2) Eesti Pank ei võimalda Osaleja algatatud makset arveldada varem kui selleks vajalik raha on Osaleja kontolt tagasivõtmatult debiteeritud. Osaleja poolt sooritatavate maksete summa ei või ületada tema kontol olevat, arveldustes kasutamiseks lubatud rahasummat, mille määramise kord on ette nähtud EP RTGSi reeglitega. Juhul kui Osaleja kontol ei ole makse sooritamiseks küllaldaselt raha, arvatakse maksejuhis maksejärjekorda kuni selle sooritamiseks vajaliku raha laekumiseni või Arvelduspäeva lõpuni.

§ 8.  Likviidsuslaen

Eesti Pank võib anda Osalejale vastavalt EP RTGSi reeglitele likviidsuslaenu. Likviidsuslaenu andmise tingimusena Osalejale esitatavad nõuded, laenutingimused, vajalikud tagatised ja krediidisumma arvutamise, ülekandmise ja tagastamise kord määratakse EP RTGSi reeglite, muude Eesti Panga normatiivaktide ja Eesti Panga ja Osaleja vahel sõlmitud või sõlmitavate lepingutega.

§ 9.  Intress

Eesti Pank ei maksa Osaleja kontol oleva summa eest intressi, välja arvatud juhul kui EP RTGSi reeglitega või Eesti Panga ja Osaleja vahel sõlmitud kokkuleppega on sätestatud sellise intressi maksmise kohustus.

§ 10. Osaleja vastutus

(1) Osaleja on kohustatud rakendama kõik vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised abinõud, et muuta võimatuks tema valduses olevate EP RTGSi tehniliste vahendite kasutamine selleks õigustamata isikute poolt. Osaleja on kohustatud hoidma oma EP RTGSile juurdepääsu võimaldavaid salasõnu ja koode saladuses ning võimaldama nende kasutamist ainult selleks ettenähtud korras ja selleks volitatud isikute poolt. Osaleja on kohustatud hüvitama tema poolt eelnimetatud kohustuste täitmata jätmise tõttu Eesti Pangal, teistel osalejatel või kolmandatel isikutel tekkinud kahju. Maksejuhise esitamine volitamata isiku poolt ei saa olla maksejuhise tühistamise aluseks.

(2) Kui Osaleja ei täida üht või mitut kohustust, mille täitmine on ette nähtud Liitumislepingu või EP RTGSi reeglitega määrab EP rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, mis üldjuhul ei ületa viit kalendripäeva. Juhul kui rikkumine jätkub ka pärast rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtaega ja Eesti Pank ei pea otstarbekaks kasutada Liitumislepingu paragrahvis 23 sätestatud õigust Liitumisleping üles öelda, on Eesti Pangal õigus nõuda ja Osalejal kohustus tasuda Eesti Pangale leppetrahvi vastavalt rikkumise iseloomule kuni saja tuhande (100 000) krooni suuruses summas. Osaleja on kohustatud tasuma leppetrahvi Eesti Panga määratud kontole Eesti Panga määratud tähtajaks ning kõrvaldama esinenud rikkumise lühima võimaliku aja jooksul. Käesoleva punkti alusel tasutud leppetrahv ei kuulu maha arvamisele kahjuhüvitisest, mida Osalejalt võib nõuda Liitumislepingu, EP RTGSi reeglite või seaduse alusel.

(3) Osaleja ei vastuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rikkumise eest, kui rikkumine oli EP RTGSi talitlushäire otsene tagajärg ja Osalejal puudus reaalne võimalus talitlushäire või selle tagajärgede ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. Erandina eelnimetatud reeglist on Osaleja siiski rikkumise eest vastutav, kui ta ei ole teatanud talitlushäirest Eesti Pangale koheselt pärast selle avastamist. Sellisel juhul on Osaleja kohustatud hüvitama kahju, mille tekkimist oleks teate kohesel esitamisel saanud vältida.

(4) Osaleja on kohustatud hüvitama otsese kahju, mis Eesti Pangal tekkis Liitumislepingust või EP RTGSi reeglitest tuleneva Osaleja kohustuse rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Eesti Panga otsene kahju võib olla ka saamata jäänud intressitulu või Osaleja alusetu rikastumine Eesti Panga arvel. Osaleja vastutuse tekkimise eeltingimuseks on otsese põhjusliku seose tuvastamine kahju tekkimise ja Osaleja käitumise vahel. Osaleja ei vastuta Eesti Pangal tekkinud kaudse kahju eest.

(5) Osaleja ei vastuta kahju eest mille tekkimise on otseselt põhjustanud force majeure asjaolud, mille mõju Osalejal polnud võimalik kõrvaldada ega piirata.

§ 11. Eesti Panga vastutus

(1) Eesti Pank on kohustatud hüvitama otsese kahju, mis Osalejal tekkis Liitumislepingust või EP RTGSi reeglitest tuleneva Eesti Panga kohustuse rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Osaleja otsene kahju võib olla ka saamata jäänud intressitulu või Eesti Panga alusetu rikastumine Osaleja arvel. Eesti Panga vastutuse tekkimise eeltingimuseks on otsese põhjusliku seose tuvastamine kahju tekkimise ja Eesti Panga käitumise vahel. Eesti Pank ei vastuta Osalejal või kolmandatel isikutel tekkinud kaudse kahju eest.

(2) Eesti Pank ei vastuta kahju eest mille tekkimise on otseselt põhjustanud force majeure asjaolud, mille mõju Eesti Pangal polnud võimalik kõrvaldada ega piirata.

(3) Eesti Panga poolt Osalejale hüvitatav kahjusumma ei või ühelgi juhul olla kõrgem kui 25% tasust, mida Osaleja on Eesti Pangale tasunud kas EP RTGSi fikseeritud liitumistasuna, Eesti Pangas arvelduskonto avamise tasuna või siis EP RTGSi liikmemaksuna kahju tekkimise põhjuseks olnud rikkumise toimumise kuule eelneva 12 kalendrikuu vältel. Juhul kui Eesti Pank võtab mitut eelnimetatud tasu, on vastutuse ulatuse määramise aluseks kõrgem tasu.

§ 12. Osapoolte vastutuse jagamine

(1) Osapooled on kohustatud vastastikku hüvitama EP RTGSi talitlushäirete tõttu tekkinud otsese kahju, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud kummagi Osapoole vastutus oma seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest. EP RTGSi talitlushäirete tõttu tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud seda kahju kandnud Osapoole vastutus oma seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest.

§ 13. Tekkinud või tekkida võivast kahjust teavitamise kohustus

Osapooled on kohustatud teineteist tekkinud või tekkida võivast kahjust viivitamatult teavitama ja võtma omalt poolt tarvitusele abinõud kahju piiramiseks. Osapool ei vastuta kahju eest mis on teisel Osapoolel tekkinud käesolevas lõikes nimetatud teavituskohustuse või kahju piiramise nõude täitmata jätmise otsesel tagajärjel.

§ 14. Konfidentsiaalsus

(1) Osapooled käsitlevad seoses EP RTGSi tegevusega üksteisele avaldatavat teavet ja teabekandjaid konfidentsiaalsena. Konfidentsiaalsuskohustuse sisu täpsem määratlemine toimub vastavalt EP RTGSi üldtingimustele.

(2) Kui see on vajalik konfidentsiaalsuskohustuse täitmise tagamiseks, on Osapooled kohustatud sõlmima iga konfidentsiaalsele teabele ligipääsu omava isikuga kirjaliku lepingu, milles on sätestatud vähemalt konfidentsiaalse teabega töötamise kord ja vastutus konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral. Nimetatud lepingu sõlmimist ei nõuta, kui asjaomase isiku vastav kohustus kehtib mõne varem sõlmitud lepingu alusel ja see on sisuliselt vastav EP RTGSi reeglite ja Liitumislepingu järgi nõutavale.

(3) Eesti Pank võib kasutada seoses EP RTGSi tegevusega saadud konfidentsiaalset teavet uuringuteks või statistiliselt, tingimusel et teabe üldistatuse aste on selline, et selle otsene ega kaudne individualiseerimine ei ole võimalik.

(4) Osalejal on õigus saada teavet ainult selliste EP RTGSi tehingute kohta, mis on seotud tema enda konto ja maksejuhiste täitmisega. Juhul kui Osalejal tekib ligipääs teabele, mis ei ole seotud tema enda konto ega maksejuhistega ja mille temale teatavaks tegemine ei tulene lepingutest või õigusaktidest, on ta kohustatud sellest viivitamatult Eesti Pangale teatama.

§ 15. Teabevahetus seoses EP RTGSi toimimisega

(1) Osapooled nimetavad EP RTGSi maksejuhiste ja muu teabe edastamiseks või vahetamiseks volitatud isikud vastavalt EP RTGSi reeglitele.

(2) Osapooled teavitavad teineteist kiireimal võimalikul viisil igast asjaolust, mis võib mõjutada kummagi Osapoole võimet täita Liitumislepingu või EP RTGSi reeglite alusel täitmisele kuuluvaid nõudeid või sisaldab riski EP RTGSi toimimisele. Kui teate vorm ei võimalda selle autentsuse hilisemat kontrollimist, siis tuleb teadet esimesel võimalusel korrata usaldusväärset taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Kui EP RTGSi reeglitega ei ole määratud teisiti, peavad kõik Liitumislepingu täitmisega seotud teated olema saadetud kirjalikus või usaldusväärset taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnimetatud vorminõude täitmata jätmise korral pole vorminõuet rikkunud Osapoolel õigust oma väidete tõestamiseks teate saatmise faktile toetuda ja ebakorrektses vormis teate saanud Osapoolel pole kohustust teate saamise ega teate sisuga arvestada.

(4) Osapooled lepivad kokku, et nad ei vaidlusta Liitumislepingu kohaselt saadetavate teadete või maksejuhiste tõenditena kasutamist ainuüksi põhjusel et need on saadetud elektroonilise andmeside vahendeid kasutades.

(5) Kui EP RTGSi reeglitest või Osapoolte kokkuleppest ei tulene teisiti, loevad Osapooled kõiki elektroonilise andmeside vahendeid kasutades saadetud ja usaldusväärset taasesitamist võimaldavaid teateid või dokumente samaväärseks kirjalike teadete või dokumentidega.

§ 16. EP RTGSi talitlushäirete ja arveldusvigade kõrvaldamine

(1) Osaleja on kohustatud Eesti Panka koheselt teavitama igast avastatud EP RTGSi talitlushäirest või arveldusveast.

(2) Eesti Pank kohustub kõrvaldama EP RTGSi talitlushäired, mis on tingitud riist- või tarkvara vigadest, v.a. juhul kui vigane riist- või tarkvara on Osaleja valduses. Eesti Pank kõrvaldab EP RTGSi talitlushäired lühima selleks vajaliku aja jooksul tingimusel, et see ei too Eesti Pangale kaasa ärahoitud kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

(3) Osaleja ja Eesti Pank võivad talitlushäirete kõrvaldamiseks kokku leppida täiendavaid protseduure.

(4) Osaleja on kohustatud hüvitama Eesti Pangale vigade või talitlushäirete kõrvaldamise kulud, juhul kui vigade või talitlushäirete tekkimise põhjuseks on Osaleja poolt oma kohustuste rikkumine või täitmata jätmine.

(5) Osaleja peab esitama kõik arveldusvigadest või maksejuhiste töötlemisel või täitmisel tekkinud vigadest tulenevad nõuded Eesti Pangale hiljemalt 30. arvelduspäevaks pärast vea Osalejale teatavaks saamise päeva. Hilinenult esitatud nõudeid käsitleb Eesti Pank ainult juhul, kui Osaleja tõendab, et tal puudus võimalus veast õigeaegselt teatada.

(6) Eesti Pank ei vastuta Osaleja poolt seoses EP RTGSi talitlushäirete või arveldusvigadega kantud kahju eest, kui kahjunõuded on tähtaegselt esitamata.

§ 17. Eesti Pangale makstavad tasud

(1) Eesti Pank on õigustatud võtma Osalejalt tasu EP RTGSi liikmelisuse ja toimingute eest.

(2) Tasude määramise ja muutmise alused on kehtestatud EP RTGSi üldtingimustes.

(3) Tasude liigid, tasumäärad ja tasude maksmise kord on kehtestatud EP RTGSi hinnakirjas.

§ 18. Muutused EP RTGSi toimimises

(1) Osaleja on kohustatud teavitama Eesti Panka kõigist olulistest muutustest seoses oma osalemisega EP RTGSi töös. Osaleja peab leppima Eesti Pangaga kokku selliste muutuste aktsepteerimise ja rakendamise tingimused. Eesti Pangal on õigus nõuda Osalejalt täielikku teavet kõigi uute tehniliste vahendite ja lahenduste kohta, mida Osaleja kavatseb kasutada.

(2) Eesti Pangal on õigus EP RTGSi tehnoloogiat muuta. Eesti Pank korraldab EP RTGSi muutmist nii, et Osalejale jääb üldjuhul vähemalt kaks kuud aega kasutajaliidese kohandamiseks. Kiireloomulised muutused võib läbi viia kiiremini. Eesti Pank teatab Osalejale muudetud tehnoloogia kasutusele võtmise aja.

§ 19. Liitumislepingu muutmine Eesti Panga poolt

(1) Eesti Pangal on õigus Liitumislepingut ühepoolselt muuta. Liitumislepingu muutmisest teatab Eesti Pank Osalejale kirjalikult või elektrooniliselt. Kui Osaleja ei ole 14 päeva jooksul pärast Liitumislepingu muutmise teate saamist esitanud selgeid vastuväiteid, loetakse et ta on Liitumislepingu muutmisega nõustunud.

(2) Liitumislepingu muutmisest võib ette teatada vähem kui 14 kalendripäeva, kui muutmine on vajalik õigusaktide järgimiseks või ülemäärase riski kõrvaldamiseks EP RTGSi toimimisele.

(3) Liitumislepingu muutmine vormistatakse kirjalikult. Liitumislepingu muutmine jõustub alates Eesti Panga poolt määratud tähtpäevast.

(4) Kui Osaleja ei ole Liitumislepingu muutmisega nõus, alustavad Osaleja ja Eesti Pank konsultatsioone lahkarvamuste lahendamiseks. Kui Osaleja ja Eesti Pank ei suuda Liitumislepingu muutmises kokku leppida, on Eesti Pangal õigus Liitumisleping viivitamata üles öelda.

§ 20. EP RTGSi reeglite muutmine

(1) Eesti Pangal on õigus EP RTGSi reegleid ühepoolselt muuta.

(2) EP RTGSi reeglite muutmine või täiendamine toimub üldjuhul pärast Eesti Panga poolt Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu seisukoha ärakuulamist kavandatavate muudatuste või täienduste kohta. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu seisukoht ei ole Eesti Pangale siduv.

(3) Eesti Panga poolt EP RTGSi reeglites tehtud muudatused jõustuvad alates Eesti Panga poolt määratud tähtpäevast, kuid mitte enne kui muudatused on avaldatud või Osalejale teatavaks tehtud.

(4) Eesti Pank teavitab Osalejat EP RTGSi reeglite kavandatavast muutmisest kirjalikult ja üldjuhul mitte vähem kui üks kuu enne muudatuste jõustumist. EP RTGSi hinnakirja muutmisest teavitab Eesti Pank Osalejat üldjuhul mitte vähem kui 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Teates näidatakse EP RTGSi reeglite muutmise põhjus, muudatuste sisu kokkuvõte ja nende jõustumise kavandatav aeg või periood.

(5) EP RTGSi reeglite kavandatavast muutmisest etteteatamisest ja/või Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu seisukoha küsimisest võib loobuda või etteteatamise aega lühendada, juhul kui (i) EP RTGSi reeglite muutmine on Eesti Panga hinnangul vajalik riskide vältimiseks või osalejate õiguste ja kohustuste õiglaseks jaotamiseks ja muutmist ei saa EP RTGSi tööd kahjustamata edasi lükata või (ii) EP RTGS reeglite muutmise põhjuseks on seaduse või muu õigusakti kehtestamine või muutmine või kohtupraktika, mis avaldab olulist mõju õiguse tõlgendamisele EP RTGSi tegevusvaldkonnas.

§ 21. Osaleja arvelduste peatamine või piiramine EP RTGSis

(1) Eesti Pank võib peatada Osaleja õiguse arveldada EP RTGSis või saada selliste arvelduste teostamiseks likviidsuslaenu, samuti kehtestada Osalejale arveldamiseks või likviidsuslaenu saamiseks rangemaid tingimusi järgmistel juhtudel:

(2) Otsusest peatada Osaleja arveldused EP RTGSis, lõpetada likviidsuslaenu andmine või kehtestada arveldamiseks või likviidsuslaenu andmiseks rangemad tingimused teatab Eesti Pank Osalejale elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, näidates ära otsuse jõustumise aja ja põhjenduse. Otsuses võib näidata ära asjaolud või tingimused, mille saabumise või täitmise korral arvelduste peatamine või piiramine lõpetatakse.

§ 22. Liitumislepingu üles ütlemine Osaleja algatusel

(1) Osalejal on õigus Liitumisleping ühepoolselt üles öelda, saates selle kohta Eesti Pangale kirjaliku teate vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumise päeva. Teates tuleb näidata ülesütlemise põhjus ja selle jõustumise kuupäev.

(2) Kui Liitumislepingu ülesütlemise põhjuseks on Osaleja mittenõustumine Liitumislepingu või EP RTGSi reeglite muutmisega, on Osalejal õigus Liitumisleping üles öelda alates Liitumislepingu või EP RTGSi reeglite asjakohaste muudatuste jõustumisest.

§ 23. Liitumislepingu üles ütlemine Eesti Panga algatusel

(1) Eesti Pangal on õigus Liitumisleping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest Osalejale ette vähemalt kolm kuud.

(2) Eesti Pangal on õigus Liitumisleping ühepoolselt ja ilma ette teatamata üles öelda järgmistel juhtudel:

(3) Eesti Pangal on õigus Liitumisleping ühepoolselt üles öelda, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:

(4) Liitumislepingu ülesütlemise teate esitab Eesti Pank Osalejale kirjalikult. Teates tuleb ära näidata ülesütlemise põhjus ja selle jõustumise kuupäev.

§ 24. Liitumislepingu lõppemise tagajärjed

(1)  Osaleja osalus EP RTGSis lõpeb hiljemalt Liitumislepingu lõppemise hetkel.

(2) Liitumislepingu lõppemisel on Osaleja kohustatud viivitamatult tagastama Eesti Pangale seoses Liitumislepingu täitmisega Osaleja valdusse antud ja Osaleja poolt Eesti Pangale tagastamisele kuuluvad tehnilised vahendid ja tasuma kõik summad, mille tasumise kohustus on tal seoses EP RTGSi liikmelisusega tekkinud, välja arvatud juhul kui seadusest, EP RTGSi reeglitest või kehtivatest kokkulepetest tuleneb teisiti./P>

(3) Enne Liitumislepingu lõppemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad püsima vastavalt nende tekkimise aluseks olevatele tingimustele.

§ 25. Vaidluste lahendamine

(1) Liitumislepingu suhtes kohaldatakse Eesti seadust.

(2) Liitumislepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkinud vaidlused püüavad Osapooled lahendada omavaheliste läbirääkimiste teel, kasutades vajadusel käesoleva paragrahvi lõigetes 3-4 kirjeldatud selgitusprotseduure.

(3) Selgitusprotseduuri algatav Osapool esitab teisele Osapoolele oma kirjaliku nõude, milles näidatakse nõude alus ja seda kinnitavad asjaolud. Teine osapool on kohustatud andma nõudele hiljemalt seitsme päeva jooksul kirjaliku vastuse, milles ta kas tunnustab nõuet osaliselt või täielikult või esitab oma põhjendatud vastuväited.

(4) Selgitusprotseduuri läbiviimiseks on Osapooltel õigus saada teineteiselt vaidluse lahendamiseks vajalikku teavet, mille üleandmine ei ole seaduse või lepinguga keelatud.

(5) Kui vaidlust ei õnnestu selgitusprotseduuri käigus Osapooltele vastuvõetaval viisil lahendada, kuulub vaidlus lahendamisele Harju Maakohtus.

§ 26. Lõppsätted

(1) Liitumisleping jõustub alates "  ";  _____________20____.a.

(2) Liitumisleping on sõlmitud tähtajatuna.

(3) Liitumisleping on koostatud ja alla kirjutatud kahes eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi Osapoolele jääb üks eksemplar.

§ 27. Osapoolte rekvisiidid

Eesti Pank: Estonia pst. 13, 15095, Tallinn, Eesti; telefon: 6680 814, faks: 6680 821

Osaleja:

Osapoolte allkirjad