|
Eesti Panga presidendi 7. novembri 2006. a
määruse nr 9 "Eesti Panga reaalajalise arveldussüsteemi
alusdokumentatsiooni kinnitamine"
lisa 1
[RTL 2008, 38, 547 jõust. 19.05.2008]
EP RTGSi ÜLDTINGIMUSED
I PEATÜKK
EP RTGSi KIRJELDUS JA INFRASTRUKTUUR
§ 1. EP RTGSi kirjeldus
(1) EP RTGS on Eesti Panga halduses olev reaalajaline arveldussüsteem.
(2) EP RTGS on loodud ja tegutseb Eesti õiguse kohaselt.
(3) EP RTGS arveldab ainult Eesti kroonis nomineeritud makseid.
(4) EP RTGSi tööaeg, maksete tegemise kord, makse tagasivõetamatuse ja
makse lõplikkuse ajahetk, intresside ja tasude maksmine, päevasisese
likviidsuslaenu pakkumise ulatus ja tingimused ning EP RTGSi töö muud
asjaolud määratakse EP RTGSi reeglite alusel.
(5) EP RTGSi reeglites nimetatud kõik kellaajad osutavad Eesti ajale.
§ 2. EP RTGSi infrastruktuur
(1) EP RTGSi infrastruktuur koosneb järgmistest osadest:
1) peamoodul – EP RTGSi keskne moodul, mida opereerib Eesti Pank; seda
kasutatakse kõigi osalejate kontode teenindamiseks;
2) kasutajaliides – osaleja valduses ja kasutuses olevad tehnilised
vahendid, mis võimaldavad teha EP RTGSi tööks vajalikke arveldusi ning
vahetada teavet osaleja ja Eesti Panga vahel EP RTGSi reeglite
kohaselt;
3) andmeedastussüsteem – EP RTGSiga ühenduse pidamise tehniline
infrastruktuur, mis koosneb seadmetest ja tarkvarast, mida kasutatakse
maksejuhiste ning nende täitmise teabe edastamiseks Eesti Panga ja
osaleja vahel.
(2) Eesti Pank peab olema eelnevalt heaks kiitnud kasutajaliidesed,
andmeedastussüsteemi ja nende kaudu edastatavate sõnumite formaadid,
mida osalejad kasutatavad EP RTGSi arvelduste sooritamisel.
II PEATÜKK
EP RTGSiga LIITUMISE EELTINGIMUSED JA LIITUMISE KORD
1. osa
EP RTGSiga liitumise eeltingimused
§ 3. EP RTGSi liikmesus
(1) EP RTGSi liikmesus on EP RTGSi reeglite kohaste arvelduste
tegemise ja õiguste ning kohustuste kandmise eeltingimus.
(2) EP RTGSiga liitumist taotleval isikul (edaspidi taotleja)
tekib EP RTGSi liikmesus pärast liitumislepingu sõlmimist ja selles
määratud tingimustel. Liitumisleping sõlmitakse, kui taotleja on
esitanud Eesti Pangale liitumistaotluse koos kõigi lisadokumentidega,
mida Eesti Pank nõuab, ja Eesti Pank on taotluse heaks kiitnud.
Juriidilist isikut, kellel on ligipääs EP RTGSile asjakohase
liitumislepingu tingimuste alusel, nimetatakse EP RTGSi osalejaks või
osalejaks.
(3) Eesti Pank osaleb EP RTGSis Eesti Panga kui EP RTGSi halduri
staatusest tulenevate erisustega.
§ 4. Krediidiasutuste õigus liituda EP RTGSiga
EP RTGSiga võivad liituda Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud ja
pädeva ametiasutuse järelevalve all olevad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 lõikes
määratletud krediidiasutused, välja arvatud e-raha asutused Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ
alusel.
§ 5. Isikud, kes võivad liituda EP RTGSiga Eesti Panga nõusolekul
Eesti Panga nõusolekul ja üldtingimuste §-s 6 sätestatud kriteeriumide
täitmise korral võivad EP RTGSiga liituda ka:
1) liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel
tegutsevad rahandusasutused;
2) liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes võivad hoida
klientide nimel kontosid; “avaliku sektori asutus” on nõukogu
13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 [asutamislepingu
artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 (praegu artiklis 101 ja
artikli 103 lõikes 1) osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike
määratluste täpsustamise kohta] artiklis 3 määratletud avalikku
sektorisse kuuluv üksus;
3) investeerimisühingud väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1
tähenduses, välja arvatud eespool nimetatud seaduse § 47 lõikes 1
nimetatud asutused, kui liitumist taotlev investeerimisühing on saanud
loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt määratud pädevalt ametiasutuselt,
tegutseb selle asutuse järelevalve all ja on saanud õiguse osutada
teenuseid, mis on loetletud väärpaberituru seaduse §-s 43;
4) tasaarveldus- või arveldusteenuseid osutavad organisatsioonid, kui
need on pädeva ametiasutuse järelevalve all.
§ 6. Liitumiskõlblikkuse hindamise kriteeriumid
Taotleja liitumiskõlblikkuse hindamisel lähtub Eesti Pank järgnevatest
kriteeriumidest:
1) taotleja rahanduslik stabiilsus ja küllaldane kapitaliseeritus;
2) kui taotleja ei ole krediidiasutus – eeldatavalt taotleja
sooritatavate tehingute minimaalne arv EP RTGSi arvelduspäeva vältel;
3) EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutused peavad täitma
Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid kapitali adekvaatsuse ja riskide
hajutamise kohta. Väljapool EMPd asutatud krediidi- ja
investeerimisasutused peavad täitma vähemalt sama rangeid nõudeid kui
need, mis kehtivad EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutustele;
4) taotlejal peab olema võimalus kasutada andmevahetuseks
ühendussüsteeme, mis Eesti Panga hinnangul sobivad maksejuhiste ja
nendega seonduva teabe usaldusväärseks vahendamiseks;
5) taotlejal on EP RTGSi reeglite täitmiseks vajalik organisatsioon,
riskide haldamise menetluskord, tehnilised süsteemid ja muud vahendid,
mida Eesti Pank peab EP RTGSis osalemiseks vajalikuks;
6) õiguslik seisund, mis lubab taotlejal võtta ja täita EP RTGSi
liikmesusega seotud kohustused;
7) liitumisleping ja EP RTGSi reeglid peavad olema taotleja
asukohariigi õigussüsteemi kohaselt kehtivad ja täitmiseks
kohustuslikud.
2. osa
EP RTGSiga liitumise kord
§ 7. Liitumistaotlus
(1) Taotlus EP RTGSiga liitumiseks esitatakse Eesti Pangale.
(2) Koos taotlusega on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale
dokumendid, mis kinnitavad küllaldasel määral taotleja asutamist ja
tegutsemist kehtivate seaduste kohaselt ning võimaldavad õigesti
hinnata taotleja majanduslikku olukorda.
(3) Taotleja on kohustatud esitama tema nimel tegutsema volitatud
isikute nimekirja ja allkirjanäidised koos nendele isikutele antud
esindusõiguste teostamise tingimusi ning ulatust kinnitavate
dokumentidega.
(4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ei nõuta, kui Eesti Pangal on
ligipääs asjaomastele andmetele ja neid kinnitavatele dokumentidele
ning Eesti Panga hinnangul ei ole vaja andmeid ajakohastada.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud
dokumentidele on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale EP RTGSi
reeglites kehtestatud näidistingimuste kohased õiguslikud hinnangud
järgnevalt:
1) õiguslik hinnang taotleja õigusliku seisundi ja võime kohta kanda
EP RTGSi liikmesusega seotud õigusi ja kohustusi;
2) õiguslik hinnang välisriigi õiguskeskkonna mõju kohta taotleja
võimele kanda EP RTGSi liikmesusega seotud õigusi ja kohustusi.
(6) Pärast liitumislepingu sõlmimist on osaleja Eesti Panga
põhjendatud nõude korral kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5
nimetatud õiguslikke hinnanguid ajakohastama. Kui EP RTGSi reeglite
järgi esitamisele kuuluvat hinnangut ei ole esitatud liikmesuse
taotlemisel, on Eesti Pangal igal ajal õigus nõuda hinnangu esitamist.
§ 8. Taotleja liitumiskõlblikkuse selgitamine
Eesti Pank korraldab uurimise ulatuses, mida ta peab vajalikuks, et
hinnata, kas taotleja vastab EP RTGSi reeglite nõuetele. Taotleja on
kohustatud osutama Eesti Pangale vajalikku abi uurimise korraldamiseks.
§ 9. Liitumistaotluse läbivaatamise tulemustest teatamine ja
liitumislepingu sõlmimine
(1) Eesti Pank teatab taotlejale liitumistaotluse rahuldamisest või
tagasilükkamisest 30 päeva jooksul, alates kõigi nõutud andmete ja
dokumentide esitamist Eesti Pangale.
(2) Liitumistaotluse rahuldamise korral teeb Eesti Pank taotlejale
ettepaneku sõlmida liitumisleping ja esitab liitumislepingu projekti.
Liitumine EP RTGSiga toimub liitumislepingu tingimuste kohaselt.
§ 10. Tasud
(1) EP RTGSi liikmesusega kaasneb kohustus tasuda EP RTGSi reeglitega
kehtestatud tasusid. Üldised tasumäärad kehtestatakse EP RTGSi
hinnakirjaga.
(2) Tasud määrab Eesti Pank.
(3) Tasud määratakse lähtudes põhimõttest, et need kataksid EP RTGSi
toimimise kulud, ei diskrimineeriks kedagi põhjendamatult ja
soodustaksid EP RTGSi kasutamist suurmaksete arveldamiseks.
(4) Eesti Pank võib nõuda osalejatelt eritasusid uute teenuste või
funktsioonide väljatöötamise või EP RTGSi toimimise muude kulude
tõttu, mida ei ole pidevate tasude arvestamise alusesse arvatud.
§ 11. Liikmesuse peatamine või lõpetamine
Osaleja liikmesuse peatamine või lõpetamine EP RTGSis toimub
liitumislepingu tingimuste kohaselt.
III PEATÜKK
EP RTGSi KONTOD, KOMMUNIKATSIOON JA TÖÖAEG
§ 12. EP RTGSi kontod
Pärast liitumislepingu sõlmimist avab Eesti Pank osalejale Eesti
Pangas EP RTGSi arveldusteks konto või kontod või võimaldab kasutada
Eesti Pangas EP RTGSi arveldusteks varem osalejale avatud kontot või
kontosid.
§ 13. Osaleja konto debiteerimine ja krediteerimine
(1) Osaleja kontot võib debiteerida maksejuhiste alusel, mis on välja
andnud mõni järgmistest isikutest:
1) osaleja ise või tema volitatud esindaja;
2) Eesti Pank,
3) isik, kelle õigus osaleja konto debiteerimiseks tuleneb seadusest.
(2) Osaleja kontot võib krediteerida iga maksejuhise alusel, mida
Eesti Pank aktsepteerib, kui EP RTGSi reeglitest või Eesti Panga ja
osaleja kokkuleppest ei tulene teisiti.
§ 14. Eesti Panga õigus debiteerida osaleja kontot
(1) Eesti Pank võib esitada maksejuhiseid osaleja konto
debiteerimiseks oma algatusel, osaleja volituse alusel või mõne teise
volitatud või pädeva isiku algatusel.
(2) Eesti Pank võib osaleja kontot debiteerida oma algatusel, kui
debiteerimise eesmärk on:
1) Eesti Panga antud laenu tagasi maksmine, kui kõnealune tagasimakse
vorm ei ole vastuolus laenu andmise tingimustega;
2) Eesti Pangale tasumisele kuuluvate intresside, teenustasude või
komisjonitasude tasumine;
3) tasumine väärtpaberite eest, mida Eesti Pank müüb osalejale;
4) vahendite kinnipidamine selleks pädeva asutuse või isiku ülesandel;
5) maksevigade parandamine,
6) muud maksed, mille puhul Eesti Pank on osaleja konto
debiteerimiseks volitatud kehtiva seaduse või kokkuleppega.
§ 15. Kommunikatsioon ja sidekanalid
(1) Osaleja teeb makseid oma kasutajaliidese vahendusel.
(2) Osaleja vastutab selle eest, et ta edastab EP RTGSile sisult ja
vormilt õiged maksejuhised. Osaleja vastutus hõlmab ka andmekaitse
nõuete ja protseduurireeglite täitmist, mis on kehtestatud toimingute
õiguskindluse tagamiseks ja toiminguid teostavate isikute
isikusamasuse ning volituste kontrollimiseks.
(3) EP RTGSi talitlushäirete korral on osalejal õigus pöörduda abi
saamiseks Eesti Panga poole. Eesti Pank võib pakkuda arveldusteks EP
RTGSi reeglitega sätestatud võimalustest erinevaid ajutisi võimalusi,
eelkõige selleks, et võimaldada teha olulise tähtsusega makseid.
Asjakohased ajutised võimalused ja nende kasutamise korra võib
täpsustada tehniliste tingimustega.
§ 16. Volitatud isikud
(1) Eesti Pank ja osaleja esitavad teineteisele nende isikute
nimekirja ja allkirjanäidised, kes on volitatud esindama Eesti Panka
või osalejat EP RTGSi toimimisega seotud teabe vahendamisel ja/või
protokolliliste kokkulepete sõlmimisel tehniliste tingimuste
kohaldamise või andmevahetuse tehniliste lahenduste kohta. Eesti Pank
ja osaleja kohustuvad hoidma volitatud isikute nimekirja ja
allkirjanäidised pidevalt ajakohastena.
(2) Lõikes 1 nimetatud isikute nimekirjades tuleb peale esindajate
täisnimede näidata ka nende tööaeg, ametinimetus ja kontaktandmed, mis
kindlustavad teabevahetuse võimaluse kogu arvelduspäeva vältel.
§ 17. Andmevahetus
(1) EP RTGSi tööajal peab iga osaleja kasutajaliides võimaldama
töökindlat ja turvalist andmevahetust EP RTGSi peamooduliga.
(2) Osaleja kasutajaliidese tehnilised parameetrid ja toimivus peavad
olema Eesti Panga määratud nõuete kohased. Kasutajaliidese hangib või
seadistab osaleja ise. Täpsemad nõuded kasutajaliidesele võivad
sisalduda tehnilistes tingimustes.
(3) Eesti Pank võib anda osaleja valdusse seadmeid või tarkvara EP
RTGSi toimingutes kasutamiseks või vahetatava teabe krüptimiseks.
Osaleja on kohustatud hoolitsema tema valdusse antud vara korrasoleku,
hoolduse ja säilimise eest. Osaleja on kohustatud hankima oma kulul
seadmed või vahendid, mida on vaja EP RTGSi kasutajamooduli toimivuse
ja töökindluse tagamiseks.
§ 18. Andmevahetuse turvalisus
(1) Osaleja ja Eesti Panga vahel edastatavate maksejuhiste või muu
teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks kasutatakse krüptimist. Eesti
Pangal on õigus krüptimata edastatud maksejuhised ja nendega seonduv
teave tagasi lükata.
(2) Edasisele töötlemisele ei kuulu ja lükatakse tagasi osaleja
edastatud maksejuhised ja nendega seonduv teave:
1) mida ei õnnestunud dekrüptida Eesti Panga kasutatavate vahenditega;
2) mis on elektrooniliselt allkirjastatud, kuid mille elektrooniline
allkiri ei osutu kontrollimisel autentseks.
§ 19. Kasutajaliidese talitlushäired
Kui häired osaleja kasutajaliideses või andmeedastussüsteemis
takistavad arveldusi või teabevahetust EP RTGSiga, on osalejal õigus
pöörduda Eesti Panga poole abi saamiseks. Abi andmise tingimused võib
täpsemalt sätestada liitumislepingu või Eesti Panga ja osaleja vahel
sõlmitava kokkuleppega.
§ 20. EP RTGSi arvelduspäevad
(1) EP RTGS on arveldusteks avatud iga päev, välja arvatud laupäevad,
pühapäevad, Eesti rahvuspüha ja Eesti riigipühad.
(2) Eesti Pangal on õigus avada EP RTGS arveldusteks ka ühel või
mitmel esimeses lõikes nimetatud päeval, teatades sellest eelnevalt
andmeedastussüsteemi kaudu.
§ 21. EP RTGSi tööaeg
(1) EP RTGSi tööaeg on alates kella 8.00 kuni 19.00 Eesti aja järgi.
(2) Eesti Pangal on õigus EP RTGSi igapäevast tööaega ajutiselt
muuta. Eesti Pank teatab osalejale tööaja muutustest ette viisil ja
ajal, mida ta peab sobivaks.
(3) EP RTGS on avatud kliendimakseteks kella 8.00 kuni 18.00 ja
pankadevahelisteks makseteks kella 8.00 kuni 19.00.
(4) Maksed, mis on maksejärjekorras pärast nende esitamiseks määratud
tähtaja lõppemist arvelduspäeval, lükatakse tagasi ilma arveldamata.
(5) Eesti Pank ja osaleja on kohustatud tagama, et vähemalt üks nende
volitatud isikute nimekirja kantud töötajatest on pidevalt kättesaadav
EP RTGSi tööajal.
§ 22. Toimiv ühendus EP RTGSiga
Osaleja on kohustatud säilitama oma kasutajaliidese toimiva ühenduse
EP RTGSiga koos vajalike tehniliste vahendite ja töötajate kaasamisega
EP RTGSi kogu tööaja vältel.
§ 23. Maksed väljaspool EP RTGSi tööaega
Eesti Pangal on õigus osaleja kontot debiteerida või krediteerida ka
väljaspool EP RTGSi tööaega.
IV PEATÜKK
ARVELDUSED EP RTGSi VAHENDUSEL
1. osa
EP RTGSi vahendusel arveldatavad maksed
§ 24. Maksete liigid
(1) Osalejal on õigus teha EP RTGSi vahendusel makseid oma kontolt
teise osaleja või Eesti Panga kontole ja võtta neilt vastu makseid.
(2) Eesti Pank võib debiteerida osaleja kontot oma algatusel, osaleja
volituse alusel või osaleja konto debiteerimiseks volitatud kolmanda
isiku algatusel.
§ 25. Maksejuhiste sisu- ja vorminõuded
(1) Maksejuhis on õigesti koostatud, kui selle koostamisel, õigsuse
kinnitamisel ja Eesti Pangale esitamisel on järgitud EP RTGSi
reeglitega kehtestatud või Eesti Panga ja osaleja vahel kokku lepitud
nõudeid.
(2) Maksejuhis on esitatud alates hetkest, kui maksejuhis on edukalt
läbinud tehnilise kontrolli ja registreeritud EP RTGSi peamoodulis.
(3) Eesti Panga vastutus maksejuhise töötlemise eest algab pärast
maksejuhise esitamist käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.
(4) Eesti Pangal on õigus eeldada, et iga osaleja maksejuhise on
saatnud selleks volitatud isik. Maksejuhise saatnud isiku küllaldase
volituse puudumine ei muuda esitatud maksejuhist kehtetuks. Kui
osalejale saavad teatavaks asjaolud, mis võimaldavad volitamata
ligipääsu tema kasutajaliidesele, on osaleja kohustatud Eesti Panka
neist asjaoludest kohe teavitama. Eesti Pank ei vastuta kahju eest,
mis on tekkinud käesolevas lõikes nimetatud teavitamiskohustuse
täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel.
§ 26. Maksejuhise tagasivõtmatus ja lõplikkus
(1) Üldtingimuste § 25 lõike 2 kohaselt esitatud maksejuhise EP RTGSi
sisestamise hetk on ajahetk, kui see maksejuhis on läbinud edukalt
finantskontrolli või arvatakse maksejärjekorda.
(2) EP RTGSi sisestatud maksejuhis on tagasivõtmatu ja tingimusteta
ning tuleb arveldada EP RTGSis. Maksejuhise kohane makse on saatva
osaleja suhtes lõplik alates selle makse arveldamise hetkest.
(3) Makse arveldamise hetk on ajahetk, kui EP RTGS debiteerib saatva
osaleja kontot maksejuhise summa ulatuses.
(4) Maksejuhise kohane makse on vastuvõtva osaleja suhtes lõplik
alates hetkest, kui tema kontot krediteeritakse selle maksejuhise
summa ulatuses.
§ 27. Maksejuhise esitamise aeg
(1) Osaleja võib esitada maksejuhise Eesti Pangale maksejuhisega
määratud makse väärtuspäeval või enne seda, kuid mitte varem kui kümme
arvelduspäeva enne maksejuhise väärtuspäeva.
(2) Maksejuhis lükatakse tagasi, kui see on Eesti Pangale esitatud
pärast maksejuhiste esitamiseks määratud hiliseima kellaaja möödumist
makse väärtuspäevaks oleval arvelduspäeval.
§ 28. Maksejuhise tagasivõtmine osaleja soovil
(1) Osaleja võib esitada Eesti Pangale andmeedastussüsteemi kaudu
avalduse võtta tagasi maksejuhis, mis ta on Eesti Pangale esitanud.
(2) Maksejuhise tagasivõtmise avalduse rahuldamine on välistatud, kui
Eesti Pank on avalduse kättesaamise ajal juba alustanud maksejuhise
arveldamist või kui maksejuhise tagasivõtmine võib tuua kaasa
kõrgendatud riski EP RTGSi toimimisele.
(3) Eesti Pank teatab maksejuhise tagasivõtmise avalduse
rahuldamisest või tagasilükkamisest andmeedastussüsteemi kaudu.
2. osa
Maksete arveldamine
§ 29. Osaleja õigus maksete arveldamiseks
(1) Osalejal on õigus arveldada arvelduspäeval EP RTGSis, kui on
täidetud järgnevad eeltingimused:
1) osalejal on konto arveldusteks EP RTGSis;
2) osaleja liikmesus EP RTGSis ei ole peatatud;
3) osaleja ja EP RTGSi vahel on toimiv andmeedastussüsteem.
(2) Arveldamiseks peab osaleja kontol olema selleks vajalik summa.
Osaleja võib laenata arveldusteks vajaliku summa Eesti Pangalt
päevasisese likviidsuslaenuna, kui osalejal on EP RTGSi reeglite järgi
võimalus päevasisest likviidsuslaenu saada ja ta on täitnud vajalikud
eeltingimused. Käesolevas lõikes nimetatud eeltingimuste hulka kuulub
päevasisese likviidsuslaenu andmise raamlepingu sõlmimine osaleja ja
Eesti Panga vahel.
§ 30.Maksejuhise väärtuspäev
(1) Arvelduspäeval Eesti Pangale esitatud osaleja maksejuhise kohane
makse arveldatakse maksejuhises määratud väärtuspäeval esimesel
võimalusel.
(2) Kui maksejuhises määratud väärtuspäev on maksejuhise Eesti
Pangale esitamise päevast enam kui kümne arvelduspäeva võrra hilisem,
lükkab Eesti Pank maksejuhise tagasi. Eesti Pank ei vastuta selle
maksejuhise tagasilükkamise tõttu osalejale tekkinud otsese või kaudse
kahju või tulude vähenemise eest. Kui osaleja soovib tagasi lükatud
maksejuhise arveldamist, peab ta maksejuhise uuesti esitama, järgides
EP RTGSi reeglite tingimusi.
§ 31. Maksejuhiste täitmise järjekord
(1) Kui Eesti Pank on maksejuhise vastu võtnud, siis see täidetakse,
arvestades esmalt maksejuhise prioriteeti ja seejärel maksejuhise
vastuvõtmise järjekorda.
(2) Esimest prioriteeti omavad EP RTGSi osalejateks olevate
arveldussüsteemide edastatud maksejuhised, teist prioriteeti pädevate
asutuste korraldused konto debiteerimiseks ja maksejuhised, mille
algataja on Eesti Pank, ning kolmandat kuni viiendat prioriteeti kõik
muud maksejuhised osaleja otsuse kohaselt. Kui osaleja ei ole
maksejuhisele prioriteeti määranud, siis omistab Eesti Pank
maksejuhisele viienda prioriteedi.
(3) Osaleja kontolt makse tegemise maksejuhis, mille on Eesti Pangale
esitanud Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaks olev osaleja teise
osaleja volituse alusel, on esitatud neljanda prioriteediga, välja
arvatud juhul kui maksejuhisel on EP RTGSi reeglite alusel kõrgeim
prioriteet. Kõnealune volitus peab olema notariaalselt tõestatud ja
esitatud Eesti Pangale volikirjana.
§ 32. Esitatud maksejuhiste kontrollimine
Eesti Pank teeb osaleja esitatud maksejuhiste tehnilise kontrolli ja
finantskontrolli.
§ 33. Tehniline kontroll
(1) Eesti Pank teeb maksejuhiste tehnilise kontrolli tehniliste
tingimuste kohaselt.
(2) Kui tehnilise kontrolli käigus avastatakse maksejuhises tehnilisi
vigu või mittevastavusi tehniliste tingimuste või EP RTGSi muude
nõuetega, lükatakse maksejuhis tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest
teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega sätestatud
korras, saates osalejale teatise maksejuhise tagasilükkamise põhjuse
kohta.
(3) Tehnilise kontrolli läbinud maksejuhistele teeb Eesti Pank
finantskontrolli.
§ 34. Finantskontroll
(1) Finantskontrolli käigus kontrollib Eesti Pank, kas maksejuhises
maksma kohustatud osaleja kontol on raha vähemalt maksejuhises
määratud summas.
(2) Osaleja kontol oleva raha moodustavad arvelduspäeva algul kontole
kantud või arvelduspäeva vältel kontole laekuvad summad.
(3) Maksejuhise täitmiseks võib kasutada konto jääki maksejuhise
täitmise hetkel, millest on maha arvatud:
1) summad, mis pädev ametiasutus on osaleja kontol arestinud;
2) summad, mis osaleja võlgneb Eesti Pangale ja mida Eesti Pank on
õigustatud osaleja kontolt kinni pidama.
(4) Kontojäägi suurus määratakse jooksvalt, arvestades osaleja
kontole laekuvaid ja sealt tehtavaid makseid.
(5) Maksejuhised, mis ei läbinud finantskontrolli, arvatakse
maksejärjekorda. Kui maksejärjekorras olev maksejuhis ei ole läbinud
finantskontrolli ajaperioodi lõpuks, mille vältel üldtingimuste § 21
lõike 3 kohaselt on EP RTGS seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud,
lükkab Eesti Pank selle maksejuhise tagasi. Maksejuhise
tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega
sätestatud korras.
(6) Finantskontrolli läbinud maksejuhiste kohased maksed arveldatakse.
§ 35. Maksete arveldamine ja osalejate teavitamine
(1) EP RTGS arveldab maksed viivitamata pärast seda, kui asjakohased
maksejuhised on läbinud finantskontrolli. Makse arveldatakse,
debiteerides vastavalt maksejuhisele saatva kontopidaja kontot Eesti
Pangas ja krediteerides vastuvõtva osaleja kontot Eesti Pangas, välja
arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 tuleneb teisiti.
(2) Kui saatva osaleja kontol puudub makse tegemiseks vajalik summa,
arvatakse maksejuhis maksejärjekorda ja sellele kohaldatakse
üldtingimuste § 34 lõikes 5 sätestatud reegleid.
(3) Kui makse on krediteeritud vastuvõtva osaleja kontole, teavitab
Eesti Pank saatvat osalejat ja vastuvõtvat osalejat makse
arveldamisest.
3. osa
Maksejuhis maksejärjekorras
§ 36. Maksejuhise maksejärjekorda arvamine ja maksejärjekorras
oleva maksejuhise täitmine
(1) Kui osaleja maksejuhise täitmisel selgub, et osaleja kontol ei
ole maksejuhise täitmiseks küllaldaselt raha, siis arvatakse
maksejuhis selle osaleja maksejärjekorda.
(2) Osaleja maksejuhise arvamine osaleja maksejärjekorda peatab sama
osaleja sama või madalama prioriteediga maksejuhiste täitmise, kuid
see ei peata sama osaleja kõrgema prioriteediga maksejuhiste täitmist.
(3) Kui osaleja kontole laekub täiendavaid summasid, siis lähtutakse
arveldamisele kuuluvate maksejuhiste määramisel maksejuhiste
prioriteetidest. Sama prioriteediga maksejuhiste arveldamisel
arveldatakse esimesena varem esitatud maksejuhised.
§ 37. Maksejärjekorras olevatest maksejuhistest teavitamine
(1) Osalejal on õigus saada teavet oma maksejärjekorda arvatud
maksejuhiste kohta, kui ta edastab järelepärimise Eesti Pangale.
Järelepärimine ja Eesti Panga vastus edastatakse andmeedastussüsteemi
kaudu.
(2) Kui järelepärimist ei ole võimalik esitada andmeedastussüsteemi
kaudu, on osaleja õigus edastada järelepärimine telefoni teel või
elektronposti vahendusel.
(3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaks oleval osalejal, keda
osaleja on volitanud esitama Eesti Pangale maksejuhiseid osaleja
kontolt maksete tegemiseks, on õigus saada EP RTGSi tööajal
andmeedastussüsteemi kaudu pidevalt teavet osaleja kontojäägi suuruse
kohta.
§ 38. Maksejuhise tagasilükkamine
(1) Eesti Pank lükkab tagasi maksejuhise, mis on koostatud või
edastatud vajalike volitusteta või EP RTGSi reegleid rikkudes.
(2) Maksejärjekorda arvatud maksejuhised lükatakse tagasi, kui nende
täitmise edasilükkamist tinginud põhjuseid ei õnnestu kõrvaldada enne
perioodi lõppu, mille vältel üldtingimuste § 21 lõike 3 kohaselt on EP
RTGS arvelduspäeval seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud.
(3) Eesti Pank teavitab osalejat maksejuhise tagasilükkamisest samal
arvelduspäeval või hiljemalt kell 9.30 järgmisel arvelduspäeval, kui
teavitamine samal arvelduspäeval ei ole võimalik.
V PEATÜKK
OSALEJA TEAVITAMINE JA ARVELDUSVIGADE PARANDAMINE
1. osa
Osaleja teavitamine
§ 39. Osaleja teavitamine arveldustest
(1) Eesti Pank võimaldab osalejal saada andmeedastussüsteemi kaudu
teavet tema konto krediteerimisest või debiteerimisest.
(2) Kui osalejal ei ole võimalik saada lõikes 1 nimetatud teavet
andmeedastussüsteemi kaudu, teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste
tingimustega sätestatud talitluspidevuse plaani alusel.
§ 40. Osaleja teavitamine tema kontojäägist ja maksete käivetest
arvelduspäeval
(1) Osalejal on õigus saada teavet oma kontojäägi ja maksete käibe
kohta, kui ta edastab asjakohase järelepärimise Eesti Pangale.
(2) Vastuseks lõikes 1 nimetatud järelepärimisele edastab Eesti Pank
osalejale andmed tema kontol toimunud arvelduste kohta, sealhulgas:
1) järelepärimise objektiks oleva konto number;
2) konto jääk arvelduspäeva algul;
3) konto jääk vastuse koostamise hetkel;
4) andmed kontol blokeeritud summade kohta, kui kõnealuste andmete
avaldamine ei ole vastuolus seadusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase teatise koostab Eesti Pank ja
see edastatakse osalejale andmeedastussüsteemi kaudu.
(4) Osaleja võib esitada lõikes 1 nimetatud järelepärimise
arvelduspäeva vältel korduvalt.
(5) Kui järelepärimise esitamine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole
võimalik, on osalejal õigus edastada järelepärimine telefoni teel või
elektronposti vahendusel.
§ 41. Osaleja konto väljavõte
(1) Iga arvelduspäeva lõpul koostab Eesti Pank osalejale
kontoväljavõtte, milles on kirjeldatud kõik sellel arvelduspäeval
kontol toimunud kanded.
(2) Eesti Pank koostab ja saadab kõigile osalejatele iga
arvelduspäeva kohta kontoväljavõtte, kaasa arvatud arvelduspäevad,
mille vältel kontol tehinguid ei toimunud. Üldtingimuste §-s 16
nimetatud volitatud isikud võivad osaleja ja Eesti Panga vahel kokku
leppida kontoväljavõtte koostamise ja/või saatmise teistsuguse korra.
(3) Kontoväljavõte sisaldab vähemalt järgnevad andmed:
1) osaleja nimi või SWIFTi BIC kood;
2) kontoväljavõtte number;
3) kontoväljavõtte koostamise kuupäev;
4) osaleja Eesti Pangas asuva konto täielik number;
5) konto jääk arvelduspäeva algul;
6) konto jääk arvelduspäeva lõpul;
7) andmed arvelduspäeva vältel kontol tehtud kõigi kannete kohta,
kaasa arvatud:
a) maksejuhisele antud number;
b) täiendav teave maksejuhise kohta;
c) maksejuhisega määratud makse summa.
(4) Kontoväljavõte edastatakse osalejale andmeedastussüsteemi kaudu.
(5) Kui kontoväljavõtte saatmine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole
võimalik, on osalejal õigus saada kontoväljavõte tehniliste
tingimustega kehtestatud talitluspidevuse plaani alusel.
2. osa
Arveldusvigade parandamine
§ 42. Osaleja kohustus jälgida oma arveldusi
(1) Osaleja on kohustatud jälgima arvelduspäeval pidevalt oma konto
jääki ja maksete käivet talle Eesti Pangast edastatava teabe alusel.
(2) Kui Eesti Pank on kohustatud lõikes 1 nimetatud kohustuse
täitmise tõttu osaleja järelepärimisele vastama, kuid osaleja ei saa
Eesti Panga vastust 30 minuti jooksul järelepärimise esitamisest
arvates, on osaleja kohustatud pöörduma Eesti Panga poole, et
selgitada tekkinud viivituse põhjused.
§ 43. Ebaõigetest toimingutest teatamine
(1) Osaleja on kohustatud teatama EP RTGSi arvelduste käigus või
nendega seoses tehtud ebaõigetest toimingutest Eesti Pangale võimaluse
korral juba toimingu tegemise päeval, kuid igal juhul hiljemalt 14.
päeval pärast ebaõigeid toiminguid kajastava teabe kättesaamist. Kui
osaleja ei teata kontoväljavõttes kajastatud toimingute ebaõigsusest
tähtajaks, siis eeldatakse, et osaleja peab neid toiminguid õigeks.
(2) Eesti Pank on kohustatud uurima toiminguid, mida osaleja peab
ebaõigeks, ja selgitama nende tegemise asjaolud.
(3) Eesti Pank ei vastuta ebaõigete toimingute ega nende tagajärgede
eest, kui teadet ebaõigete toimingute kohta ei ole Eesti Pangale
esitatud lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.
§ 44. Vigaste kannete parandamine
(1) Kui osaleja avastab oma kontol tehtud kannete kontrollimisel vea,
on ta kohustatud esitama vea parandamise nõude Eesti Pangale hiljemalt
30. arvelduspäevaks pärast vea teatavaks saamise päeva. Eesti Pangal
on õigus jätta pärast seda tähtpäeva esitatud nõue läbi vaatamata,
välja arvatud juhul, kui osaleja on küllaldaselt tõendanud, et tal ei
olnud võimalik veast õigel ajal teatada. Eesti Pank ei vastuta kahju
eest, mida osaleja kandis vea tõttu, kui vea parandamise nõue ei ole
tähtajaks esitatud.
(2) Eesti Pank parandab osaleja kontol tehtud vigase kande osaleja
nõudel. Kui vea avastab Eesti Pank, võib ta vigase kande parandada oma
algatusel. Eesti Pank on õigustatud vea parandama asjaomase või
asjaomaste osaleja või osalejate eelneva nõusolekuta, kui viga on
võimalik parandada osalejate ja Eesti Panga seaduslikke õigusi
rikkumata.
(3) Eesti Pank on õigustatud debiteerima osaleja kontolt kohe ja
osalejat eelnevalt teavitamata iga summa, millega Eesti Pank on seda
kontot ekslikult krediteerinud.
(4) Eesti Pank võib nõuda osalejalt dokumentide esitamist, mis
selgitavad vea tekkimise asjaolusid. Eesti Pank uurib vea tekkimise
põhjuseid ja parandab vea viivitamata, kuid hiljemalt seitsmendal
päeval pärast vea kohta teatise saamist, või keeldub vea parandamisest
ja teatab osalejale keeldumise põhjuse.
(5) Eesti Pank parandab osaleja kontol Eesti Panga vea tõttu tehtud
ebaõige debiteerimise, esitades maksejuhise ebaõigesti debiteeritud
summa kandmiseks Eesti Panga kontolt osaleja kontole.
(6) Kui osalejat ei ole võimalik teavitada vea parandamisest
andmeedastussüsteemi kaudu, teatab Eesti Panga volitatud esindaja vea
kõrvaldamisest osaleja volitatud esindajale telefoni teel või
elektronposti vahendusel.
(7) Konto ebaõiget krediteerimist saab parandada ainult isiku
nõusolekul, kelle kontot on valesti krediteeritud, välja arvatud
lõikes 3 nimetatud juhtum.
(8) Osaleja on kohustatud tema kontole valesti krediteeritud summa
tagastama, esitades asjakohase maksejuhise oma konto debiteerimiseks
ja ebaõige maksejuhise välja andnud osaleja konto krediteerimiseks.
Kui osaleja keeldub eespool nimetatud maksejuhise tegemisest
alusetult, on ta kohustatud hüvitama viivituse tagajärjel tekkinud
otsese kahju.
§ 45. Hüvitisenõuete uurimine
(1) Kui osaleja esitab maksete arveldamisega seotud vigadest tuleneva
kahju hüvitamise nõude, peab ta esitama koos nõudega Eesti Pangale ka
tõendid vigade olemasolu ja kahjusumma määramise aluste kohta.
(2) Kui vigade tekkimise asjaolude selgitamiseks või tekkinud kahju
suuruse määramiseks on vaja täiendavat uurimist Eesti Pangalt ja
kõnealune uurimine toob kaasa Eesti Pangale täiendavad kulud, on Eesti
Pangal õigus nõuda ja uurimist taotleval osalejal kohustus maksta
täiendava uurimisega kaasnevate kulude eest hüvitist (uurimistasu).
Uurimist taotlev osaleja on kohustatud tasuma uurimistasu Eesti Panga
määratud kontole ja Eesti Panga määratud tähtajaks. Uurimistasu
tagastatakse osalejale, kui uurimise tulemusena selgub, et uurimist
nõudnud osaleja ei vastutanud väidetava rikkumise eest.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
§ 46. Seaduse kohaldamine
Üldtingimusi kohaldatakse Eesti seaduse alusel.
§ 47. Teabe säilitamine
(1) Osalejad säilitavad maksejuhiseid ja EP RTGSi arveldustega seotud
teatisi kümme aastat, kui seadus ei nõua pikemat säilitusaega.
(2) Lõikes 1 nimetatud säilitusaja kulgemist arvestatakse maksejuhise
või teatise koostamise aastale järgneva aasta algusest alates.
(3) Maksejuhised ja teatised säilitatakse arvelduspäevade kaupa
rühmitatuna krüptimata kujul.
§ 48. Koostöö erakorralises olukorras
(1) Osalejad on kohustatud tegema omavahel koostööd, kui
erakorralised asjaolud ei luba rakendada tavalist toimimisviisi või
teabevahetuse reegleid.
(2) Eesti Pangal on erakorralises olukorras õigus ajutiselt kõrvale
kalduda liitumislepingu või EP RTGSi reeglite sätetest, niivõrd kui
seda on vaja süsteemselt oluliste maksete sooritamiseks või ülemäärase
ohu vältimiseks.
(3) Osalejad on kohustatud teatama üksteisele viivitamata igast
olukorrast, mis võib tingida erakorraliste abinõude kasutuselevõtu.
(4) Osaleja on kohustatud erakorralistel juhtudel järgima Eesti Panga
juhiseid.
§ 49. Konfidentsiaalsus
(1) Osalejad ja Eesti Pank on kohustatud kindlustama EP RTGSi
arvelduste osalejate, summade ja tingimuste konfidentsiaalsuse.
Konfidentsiaalset teavet võib kolmandatele isikutele avaldada ainult
seadusest tuleneva avaldamiskohustuse alusel või kõigi nende isikute
nõusolekul, kes on õigustatud nõudma asjakohase teabe
konfidentsiaalsuse säilitamist. Eesti Pank võib kasutada
konfidentsiaalset teavet uuringuteks või statistiliselt, kui
avaldatava teabe üldistatuse aste ei võimalda seda individualiseerida.
(2) Osalejad on kohustatud korraldama oma töö menetlusreeglite ja
eeskirjade alusel, mis võimaldavad ligipääsu EP RTGSile ainult
osalejate volitatud töötajatele ning kohustavad kõiki volitatud
töötajaid kasutama EP RTGSi ainult viisil, mis kindlustab
konfidentsiaalsuse säilimise.
(3) Rikkumises süüdiolev osaleja on kohustatud hüvitama teistele
osalejatele või Eesti Pangale konfidentsiaalsuse rikkumise tagajärjel
tekkinud kahju, kui:
1) osaleja on rikkunud konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust;
2) volitatud töötaja on teinud EP RTGSile ligipääsu võimaldava koodi
ja/või salasõna teatavaks volitamata isikule või on kasutanud EP RTGSi
viisil, mis ohustab teabe konfidentsiaalsuse säilimist;
3) kolmas isik on kasutanud osaleja volitatud töötaja koode ja/või
salasõnu.
§ 50. Maksesüsteemide ekspertide nõukogu
(1) Maksesüsteemide ekspertide nõukogu on maksespetsialistidest
koosnev alaline tööorgan, kellega Eesti Pank konsulteerib EP RTGSi
arendamisel või EP RTGSi reeglite muutmisel. Maksesüsteemide
ekspertide nõukogu võib teha Eesti Pangale ettepanekuid EP RTGSi töö
täiustamiseks.
(2) Maksesüsteemide ekspertide nõukogu moodustatakse ja see tegutseb
Eesti Panga presidendi määrusega kinnitatud maksesüsteemide ekspertide
nõukogu reglemendi alusel.
|