Eesti Pank / Bank of Estonia

Avaleht » Eesti Panga olemus ja roll » Eesti finantskeskkond » Makse- ja arveldussüsteemid » EP RTGSi üldtingimused
 
Tühik

EP RTGSi ÜLDTINGIMUSED

I PEATÜKK
EP RTGSi KIRJELDUS JA INFRASTRUKTUUR

§ 1. EP RTGSi kirjeldus

(1) EP RTGS on Eesti Panga halduses olev reaalajaline arveldussüsteem.

(2) EP RTGS on loodud ja tegutseb Eesti õiguse kohaselt.

(3) EP RTGS arveldab ainult Eesti kroonis nomineeritud makseid.

(4) EP RTGSi tööaeg, maksete tegemise kord, makse tagasivõetamatuse ja makse lõplikkuse ajahetk, intresside ja tasude maksmine, päevasisese likviidsuslaenu pakkumise ulatus ja tingimused ning EP RTGSi töö muud asjaolud määratakse EP RTGSi reeglite alusel.

(5) EP RTGSi reeglites nimetatud kõik kellaajad osutavad Eesti ajale.

§ 2. EP RTGSi infrastruktuur

(1) EP RTGSi infrastruktuur koosneb järgmistest osadest:

1) peamoodul – EP RTGSi keskne moodul, mida opereerib Eesti Pank; seda kasutatakse kõigi osalejate kontode teenindamiseks;
2) kasutajaliides – osaleja valduses ja kasutuses olevad tehnilised vahendid, mis võimaldavad teha EP RTGSi tööks vajalikke arveldusi ning vahetada teavet osaleja ja Eesti Panga vahel EP RTGSi reeglite kohaselt;
3) andmeedastussüsteem – EP RTGSiga ühenduse pidamise tehniline infrastruktuur, mis koosneb seadmetest ja tarkvarast, mida kasutatakse maksejuhiste ning nende täitmise teabe edastamiseks Eesti Panga ja osaleja vahel.

(2) Eesti Pank peab olema eelnevalt heaks kiitnud kasutajaliidesed, andmeedastussüsteemi ja nende kaudu edastatavate sõnumite formaadid, mida osalejad kasutatavad EP RTGSi arvelduste sooritamisel.

II PEATÜKK
EP RTGSiga LIITUMISE EELTINGIMUSED JA LIITUMISE KORD

1. osa
EP RTGSiga liitumise eeltingimused

§ 3. EP RTGSi liikmesus

(1) EP RTGSi liikmesus on EP RTGSi reeglite kohaste arvelduste tegemise ja õiguste ning kohustuste kandmise eeltingimus.

(2) EP RTGSiga liitumist taotleval isikul (edaspidi taotleja) tekib EP RTGSi liikmesus pärast liitumislepingu sõlmimist ja selles määratud tingimustel. Liitumisleping sõlmitakse, kui taotleja on esitanud Eesti Pangale liitumistaotluse koos kõigi lisadokumentidega, mida Eesti Pank nõuab, ja Eesti Pank on taotluse heaks kiitnud. Juriidilist isikut, kellel on ligipääs EP RTGSile asjakohase liitumislepingu tingimuste alusel, nimetatakse EP RTGSi osalejaks või osalejaks.

(3) Eesti Pank osaleb EP RTGSis Eesti Panga kui EP RTGSi halduri staatusest tulenevate erisustega.

§ 4. Krediidiasutuste õigus liituda EP RTGSiga

EP RTGSiga võivad liituda Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud ja pädeva ametiasutuse järelevalve all olevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 lõikes  määratletud krediidiasutused, välja arvatud e-raha asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ alusel.

§ 5. Isikud, kes võivad liituda EP RTGSiga Eesti Panga nõusolekul

Eesti Panga nõusolekul ja üldtingimuste §-s 6 sätestatud kriteeriumide täitmise korral võivad EP RTGSiga liituda ka:

1)  liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused;
2)  liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes võivad hoida klientide nimel kontosid; “avaliku sektori asutus” on nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 [asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 (praegu artiklis 101 ja artikli 103 lõikes 1) osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta] artiklis 3 määratletud avalikku sektorisse kuuluv üksus;
3)  investeerimisühingud väärtpaberituru seaduse § 40 lõike 1 tähenduses, välja arvatud eespool nimetatud seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud asutused, kui liitumist taotlev investeerimisühing on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt määratud pädevalt ametiasutuselt, tegutseb selle asutuse järelevalve all ja on saanud õiguse osutada teenuseid, mis on loetletud väärpaberituru seaduse §-s 43;
4)  tasaarveldus- või arveldusteenuseid osutavad organisatsioonid, kui need on pädeva ametiasutuse järelevalve all.

§ 6. Liitumiskõlblikkuse hindamise kriteeriumid

Taotleja liitumiskõlblikkuse hindamisel lähtub Eesti Pank järgnevatest kriteeriumidest:

1)  taotleja rahanduslik stabiilsus ja küllaldane kapitaliseeritus;
2)  kui taotleja ei ole krediidiasutus – eeldatavalt taotleja sooritatavate tehingute minimaalne arv EP RTGSi arvelduspäeva vältel;
3)  EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutused peavad täitma Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid kapitali adekvaatsuse ja riskide hajutamise kohta. Väljapool EMPd asutatud krediidi- ja investeerimisasutused peavad täitma vähemalt sama rangeid nõudeid kui need, mis kehtivad EMPs asutatud krediidi- ja investeerimisasutustele;
4)  taotlejal peab olema võimalus kasutada andmevahetuseks ühendussüsteeme, mis Eesti Panga hinnangul sobivad maksejuhiste ja nendega seonduva teabe usaldusväärseks vahendamiseks;
5)  taotlejal on EP RTGSi reeglite täitmiseks vajalik organisatsioon, riskide haldamise menetluskord, tehnilised süsteemid ja muud vahendid, mida Eesti Pank peab EP RTGSis osalemiseks vajalikuks;
6)  õiguslik seisund, mis lubab taotlejal võtta ja täita EP RTGSi liikmesusega seotud kohustused;
7)  liitumisleping ja EP RTGSi reeglid peavad olema taotleja asukohariigi õigussüsteemi kohaselt kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud.

2. osa
EP RTGSiga liitumise kord

§ 7. Liitumistaotlus

(1)  Taotlus EP RTGSiga liitumiseks esitatakse Eesti Pangale.

(2)  Koos taotlusega on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale dokumendid, mis kinnitavad küllaldasel määral taotleja asutamist ja tegutsemist kehtivate seaduste kohaselt ning võimaldavad õigesti hinnata taotleja majanduslikku olukorda.

(3)  Taotleja on kohustatud esitama tema nimel tegutsema volitatud isikute nimekirja ja allkirjanäidised koos nendele isikutele antud esindusõiguste teostamise tingimusi ning ulatust kinnitavate dokumentidega.

(4)  Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ei nõuta, kui Eesti Pangal on ligipääs asjaomastele andmetele ja neid kinnitavatele dokumentidele ning Eesti Panga hinnangul ei ole vaja andmeid ajakohastada.

(5)  Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentidele on taotleja kohustatud esitama Eesti Pangale EP RTGSi reeglites kehtestatud näidistingimuste kohased õiguslikud hinnangud järgnevalt:

1)  õiguslik hinnang taotleja õigusliku seisundi ja võime kohta kanda EP RTGSi liikmesusega seotud õigusi ja kohustusi;
2)  õiguslik hinnang välisriigi õiguskeskkonna mõju kohta taotleja võimele kanda EP RTGSi liikmesusega seotud õigusi ja kohustusi.

(6)  Pärast liitumislepingu sõlmimist on osaleja Eesti Panga põhjendatud nõude korral kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguslikke hinnanguid ajakohastama. Kui EP RTGSi reeglite järgi esitamisele kuuluvat hinnangut ei ole esitatud liikmesuse taotlemisel, on Eesti Pangal igal ajal õigus nõuda hinnangu esitamist.

§ 8. Taotleja liitumiskõlblikkuse selgitamine

Eesti Pank korraldab uurimise ulatuses, mida ta peab vajalikuks, et hinnata, kas taotleja vastab EP RTGSi reeglite nõuetele. Taotleja on kohustatud osutama Eesti Pangale vajalikku abi uurimise korraldamiseks.

§ 9. Liitumistaotluse läbivaatamise tulemustest teatamine ja liitumislepingu sõlmimine

(1)  Eesti Pank teatab taotlejale liitumistaotluse rahuldamisest või tagasilükkamisest 30 päeva jooksul, alates kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist Eesti Pangale.

(2)  Liitumistaotluse rahuldamise korral teeb Eesti Pank taotlejale ettepaneku sõlmida liitumisleping ja esitab liitumislepingu projekti. Liitumine EP RTGSiga toimub liitumislepingu tingimuste kohaselt.

§ 10. Tasud

(1)  EP RTGSi liikmesusega kaasneb kohustus tasuda EP RTGSi reeglitega kehtestatud tasusid. Üldised tasumäärad kehtestatakse EP RTGSi hinnakirjaga.

(2)  Tasud määrab Eesti Pank.

(3)  Tasud määratakse lähtudes põhimõttest, et need kataksid EP RTGSi toimimise kulud, ei diskrimineeriks kedagi põhjendamatult ja soodustaksid EP RTGSi kasutamist suurmaksete arveldamiseks.

(4)  Eesti Pank võib nõuda osalejatelt eritasusid uute teenuste või funktsioonide väljatöötamise või EP RTGSi toimimise muude kulude tõttu, mida ei ole pidevate tasude arvestamise alusesse arvatud.

§ 11. Liikmesuse peatamine või lõpetamine

Osaleja liikmesuse peatamine või lõpetamine EP RTGSis toimub liitumislepingu tingimuste kohaselt.

III PEATÜKK
EP RTGSi KONTOD, KOMMUNIKATSIOON JA TÖÖAEG

§ 12. EP RTGSi kontod

Pärast liitumislepingu sõlmimist avab Eesti Pank osalejale Eesti Pangas EP RTGSi arveldusteks konto või kontod või võimaldab kasutada Eesti Pangas EP RTGSi arveldusteks varem osalejale avatud kontot või kontosid.

§ 13. Osaleja konto debiteerimine ja krediteerimine

(1)  Osaleja kontot võib debiteerida maksejuhiste alusel, mis on välja andnud mõni järgmistest isikutest:

1)  osaleja ise või tema volitatud esindaja;
2)  Eesti Pank,
3)  isik, kelle õigus osaleja konto debiteerimiseks tuleneb seadusest.

(2)  Osaleja kontot võib krediteerida iga maksejuhise alusel, mida Eesti Pank aktsepteerib, kui EP RTGSi reeglitest või Eesti Panga ja osaleja kokkuleppest ei tulene teisiti.

§ 14. Eesti Panga õigus debiteerida osaleja kontot

(1)  Eesti Pank võib esitada maksejuhiseid osaleja konto debiteerimiseks oma algatusel, osaleja volituse alusel või mõne teise volitatud või pädeva isiku algatusel.

(2)  Eesti Pank võib osaleja kontot debiteerida oma algatusel, kui debiteerimise eesmärk on:

1)  Eesti Panga antud laenu tagasi maksmine, kui kõnealune tagasimakse vorm ei ole vastuolus laenu andmise tingimustega;
2)  Eesti Pangale tasumisele kuuluvate intresside, teenustasude või komisjonitasude tasumine;
3)  tasumine väärtpaberite eest, mida Eesti Pank müüb osalejale;
4)  vahendite kinnipidamine selleks pädeva asutuse või isiku ülesandel;
5)  maksevigade parandamine,
6)  muud maksed, mille puhul Eesti Pank on osaleja konto debiteerimiseks volitatud kehtiva seaduse või kokkuleppega.

§ 15. Kommunikatsioon ja sidekanalid

(1) Osaleja teeb makseid oma kasutajaliidese vahendusel.

(2) Osaleja vastutab selle eest, et ta edastab EP RTGSile sisult ja vormilt õiged maksejuhised. Osaleja vastutus hõlmab ka andmekaitse nõuete ja protseduurireeglite täitmist, mis on kehtestatud toimingute õiguskindluse tagamiseks ja toiminguid teostavate isikute isikusamasuse ning volituste kontrollimiseks.

(3) EP RTGSi talitlushäirete korral on osalejal õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Panga poole. Eesti Pank võib pakkuda arveldusteks EP RTGSi reeglitega sätestatud võimalustest erinevaid ajutisi võimalusi, eelkõige selleks, et võimaldada teha olulise tähtsusega makseid. Asjakohased ajutised võimalused ja nende kasutamise korra võib täpsustada tehniliste tingimustega.

§ 16. Volitatud isikud

(1)  Eesti Pank ja osaleja esitavad teineteisele nende isikute nimekirja ja allkirjanäidised, kes on volitatud esindama Eesti Panka või osalejat EP RTGSi toimimisega seotud teabe vahendamisel ja/või protokolliliste kokkulepete sõlmimisel tehniliste tingimuste kohaldamise või andmevahetuse tehniliste lahenduste kohta. Eesti Pank ja osaleja kohustuvad hoidma volitatud isikute nimekirja ja allkirjanäidised pidevalt ajakohastena.

(2)  Lõikes 1 nimetatud isikute nimekirjades tuleb peale esindajate täisnimede näidata ka nende tööaeg, ametinimetus ja kontaktandmed, mis kindlustavad teabevahetuse võimaluse kogu arvelduspäeva vältel.

§ 17. Andmevahetus

(1)  EP RTGSi tööajal peab iga osaleja kasutajaliides võimaldama töökindlat ja turvalist andmevahetust EP RTGSi peamooduliga.

(2)  Osaleja kasutajaliidese tehnilised parameetrid ja toimivus peavad olema Eesti Panga määratud nõuete kohased. Kasutajaliidese hangib või seadistab osaleja ise. Täpsemad nõuded kasutajaliidesele võivad sisalduda tehnilistes tingimustes.

(3)  Eesti Pank võib anda osaleja valdusse seadmeid või tarkvara EP RTGSi toimingutes kasutamiseks või vahetatava teabe krüptimiseks. Osaleja on kohustatud hoolitsema tema valdusse antud vara korrasoleku, hoolduse ja säilimise eest. Osaleja on kohustatud hankima oma kulul seadmed või vahendid, mida on vaja EP RTGSi kasutajamooduli toimivuse ja töökindluse tagamiseks.

§ 18. Andmevahetuse turvalisus

(1)  Osaleja ja Eesti Panga vahel edastatavate maksejuhiste või muu teabe konfidentsiaalsuse säilitamiseks kasutatakse krüptimist. Eesti Pangal on õigus krüptimata edastatud maksejuhised ja nendega seonduv teave tagasi lükata.

(2)  Edasisele töötlemisele ei kuulu ja lükatakse tagasi osaleja edastatud maksejuhised ja nendega seonduv teave:

1)  mida ei õnnestunud dekrüptida Eesti Panga kasutatavate vahenditega;
2)  mis on elektrooniliselt allkirjastatud, kuid mille elektrooniline allkiri ei osutu kontrollimisel autentseks.

§ 19. Kasutajaliidese talitlushäired

Kui häired osaleja kasutajaliideses või andmeedastussüsteemis takistavad arveldusi või teabevahetust EP RTGSiga, on osalejal õigus pöörduda Eesti Panga poole abi saamiseks. Abi andmise tingimused võib täpsemalt sätestada liitumislepingu või Eesti Panga ja osaleja vahel sõlmitava kokkuleppega.

§ 20. EP RTGSi arvelduspäevad

(1)  EP RTGS on arveldusteks avatud iga päev, välja arvatud laupäevad, pühapäevad, Eesti rahvuspüha ja Eesti riigipühad.

(2)  Eesti Pangal on õigus avada EP RTGS arveldusteks ka ühel või mitmel esimeses lõikes nimetatud päeval, teatades sellest eelnevalt andmeedastussüsteemi kaudu.

§ 21. EP RTGSi tööaeg

(1)  EP RTGSi tööaeg on alates kella 8.00 kuni 19.00 Eesti aja järgi.

(2)  Eesti Pangal on õigus EP RTGSi igapäevast tööaega ajutiselt muuta. Eesti Pank teatab osalejale tööaja muutustest ette viisil ja ajal, mida ta peab sobivaks.

(3)  EP RTGS on avatud kliendimakseteks kella 8.00 kuni 18.00 ja pankadevahelisteks makseteks kella 8.00 kuni 19.00.

(4)  Maksed, mis on maksejärjekorras pärast nende esitamiseks määratud tähtaja lõppemist arvelduspäeval, lükatakse tagasi ilma arveldamata.

(5)  Eesti Pank ja osaleja on kohustatud tagama, et vähemalt üks nende volitatud isikute nimekirja kantud töötajatest on pidevalt kättesaadav EP RTGSi tööajal.

§ 22. Toimiv ühendus EP RTGSiga

Osaleja on kohustatud säilitama oma kasutajaliidese toimiva ühenduse EP RTGSiga koos vajalike tehniliste vahendite ja töötajate kaasamisega EP RTGSi kogu tööaja vältel.

§ 23. Maksed väljaspool EP RTGSi tööaega

Eesti Pangal on õigus osaleja kontot debiteerida või krediteerida ka väljaspool EP RTGSi tööaega.

IV PEATÜKK
ARVELDUSED EP RTGSi VAHENDUSEL

1. osa
EP RTGSi vahendusel arveldatavad maksed

§ 24. Maksete liigid

(1)  Osalejal on õigus teha EP RTGSi vahendusel makseid oma kontolt teise osaleja või Eesti Panga kontole ja võtta neilt vastu makseid.

(2)  Eesti Pank võib debiteerida osaleja kontot oma algatusel, osaleja volituse alusel või osaleja konto debiteerimiseks volitatud kolmanda isiku algatusel.

§ 25. Maksejuhiste sisu- ja vorminõuded

(1)  Maksejuhis on õigesti koostatud, kui selle koostamisel, õigsuse kinnitamisel ja Eesti Pangale esitamisel on järgitud EP RTGSi reeglitega kehtestatud või Eesti Panga ja osaleja vahel kokku lepitud nõudeid.

(2)  Maksejuhis on esitatud alates hetkest, kui maksejuhis on edukalt läbinud tehnilise kontrolli ja registreeritud EP RTGSi peamoodulis.

(3)  Eesti Panga vastutus maksejuhise töötlemise eest algab pärast maksejuhise esitamist käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.

(4)  Eesti Pangal on õigus eeldada, et iga osaleja maksejuhise on saatnud selleks volitatud isik. Maksejuhise saatnud isiku küllaldase volituse puudumine ei muuda esitatud maksejuhist kehtetuks. Kui osalejale saavad teatavaks asjaolud, mis võimaldavad volitamata ligipääsu tema kasutajaliidesele, on osaleja kohustatud Eesti Panka neist asjaoludest kohe teavitama. Eesti Pank ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud käesolevas lõikes nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel.

§ 26. Maksejuhise tagasivõtmatus ja lõplikkus

(1)  Üldtingimuste § 25 lõike 2 kohaselt esitatud maksejuhise EP RTGSi sisestamise hetk on ajahetk, kui see maksejuhis on läbinud edukalt finantskontrolli või arvatakse maksejärjekorda.

(2)  EP RTGSi sisestatud maksejuhis on tagasivõtmatu ja tingimusteta ning tuleb arveldada EP RTGSis. Maksejuhise kohane makse on saatva osaleja suhtes lõplik alates selle makse arveldamise hetkest.

(3)  Makse arveldamise hetk on ajahetk, kui EP RTGS debiteerib saatva osaleja kontot maksejuhise summa ulatuses.

(4)  Maksejuhise kohane makse on vastuvõtva osaleja suhtes lõplik alates hetkest, kui tema kontot krediteeritakse selle maksejuhise summa ulatuses.

§ 27. Maksejuhise esitamise aeg

(1)  Osaleja võib esitada maksejuhise Eesti Pangale maksejuhisega määratud makse väärtuspäeval või enne seda, kuid mitte varem kui kümme arvelduspäeva enne maksejuhise väärtuspäeva.

(2)  Maksejuhis lükatakse tagasi, kui see on Eesti Pangale esitatud pärast maksejuhiste esitamiseks määratud hiliseima kellaaja möödumist makse väärtuspäevaks oleval arvelduspäeval.

§ 28. Maksejuhise tagasivõtmine osaleja soovil

(1)  Osaleja võib esitada Eesti Pangale andmeedastussüsteemi kaudu avalduse võtta tagasi maksejuhis, mis ta on Eesti Pangale esitanud.

(2)  Maksejuhise tagasivõtmise avalduse rahuldamine on välistatud, kui Eesti Pank on avalduse kättesaamise ajal juba alustanud maksejuhise arveldamist või kui maksejuhise tagasivõtmine võib tuua kaasa kõrgendatud riski EP RTGSi toimimisele.

(3)  Eesti Pank teatab maksejuhise tagasivõtmise avalduse rahuldamisest või tagasilükkamisest andmeedastussüsteemi kaudu.

2. osa
Maksete arveldamine

§ 29. Osaleja õigus maksete arveldamiseks

(1)  Osalejal on õigus arveldada arvelduspäeval EP RTGSis, kui on täidetud järgnevad eeltingimused:

1)  osalejal on konto arveldusteks EP RTGSis;
2)  osaleja liikmesus EP RTGSis ei ole peatatud;
3)  osaleja ja EP RTGSi vahel on toimiv andmeedastussüsteem.

(2)  Arveldamiseks peab osaleja kontol olema selleks vajalik summa. Osaleja võib laenata arveldusteks vajaliku summa Eesti Pangalt päevasisese likviidsuslaenuna, kui osalejal on EP RTGSi reeglite järgi võimalus päevasisest likviidsuslaenu saada ja ta on täitnud vajalikud eeltingimused. Käesolevas lõikes nimetatud eeltingimuste hulka kuulub päevasisese likviidsuslaenu andmise raamlepingu sõlmimine osaleja ja Eesti Panga vahel.

§ 30.Maksejuhise väärtuspäev

(1)  Arvelduspäeval Eesti Pangale esitatud osaleja maksejuhise kohane makse arveldatakse maksejuhises määratud väärtuspäeval esimesel võimalusel.

(2)  Kui maksejuhises määratud väärtuspäev on maksejuhise Eesti Pangale esitamise päevast enam kui kümne arvelduspäeva võrra hilisem, lükkab Eesti Pank maksejuhise tagasi. Eesti Pank ei vastuta selle maksejuhise tagasilükkamise tõttu osalejale tekkinud otsese või kaudse kahju või tulude vähenemise eest. Kui osaleja soovib tagasi lükatud maksejuhise arveldamist, peab ta maksejuhise uuesti esitama, järgides EP RTGSi reeglite tingimusi.

§ 31. Maksejuhiste täitmise järjekord

(1)  Kui Eesti Pank on maksejuhise vastu võtnud, siis see täidetakse, arvestades esmalt maksejuhise prioriteeti ja seejärel maksejuhise vastuvõtmise järjekorda.

(2)  Esimest prioriteeti omavad EP RTGSi osalejateks olevate arveldussüsteemide edastatud maksejuhised, teist prioriteeti pädevate asutuste korraldused konto debiteerimiseks ja maksejuhised, mille algataja on Eesti Pank, ning kolmandat kuni viiendat prioriteeti kõik muud maksejuhised osaleja otsuse kohaselt. Kui osaleja ei ole maksejuhisele prioriteeti määranud, siis omistab Eesti Pank maksejuhisele viienda prioriteedi.

(3)  Osaleja kontolt makse tegemise maksejuhis, mille on Eesti Pangale esitanud Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaks olev osaleja teise osaleja volituse alusel, on esitatud neljanda prioriteediga, välja arvatud juhul kui maksejuhisel on EP RTGSi reeglite alusel kõrgeim prioriteet. Kõnealune volitus peab olema notariaalselt tõestatud ja esitatud Eesti Pangale volikirjana.

§ 32. Esitatud maksejuhiste kontrollimine

Eesti Pank teeb osaleja esitatud maksejuhiste tehnilise kontrolli ja finantskontrolli.

§ 33. Tehniline kontroll

(1)  Eesti Pank teeb maksejuhiste tehnilise kontrolli tehniliste tingimuste kohaselt.

(2)  Kui tehnilise kontrolli käigus avastatakse maksejuhises tehnilisi vigu või mittevastavusi tehniliste tingimuste või EP RTGSi muude nõuetega, lükatakse maksejuhis tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega sätestatud korras, saates osalejale teatise maksejuhise tagasilükkamise põhjuse kohta.

(3)  Tehnilise kontrolli läbinud maksejuhistele teeb Eesti Pank finantskontrolli.

§ 34. Finantskontroll

(1)  Finantskontrolli käigus kontrollib Eesti Pank, kas maksejuhises maksma kohustatud osaleja kontol on raha vähemalt maksejuhises määratud summas.

(2)  Osaleja kontol oleva raha moodustavad arvelduspäeva algul kontole kantud või arvelduspäeva vältel kontole laekuvad summad.

(3)  Maksejuhise täitmiseks võib kasutada konto jääki maksejuhise täitmise hetkel, millest on maha arvatud:

1)  summad, mis pädev ametiasutus on osaleja kontol arestinud;
2)  summad, mis osaleja võlgneb Eesti Pangale ja mida Eesti Pank on õigustatud osaleja kontolt kinni pidama.

(4)  Kontojäägi suurus määratakse jooksvalt, arvestades osaleja kontole laekuvaid ja sealt tehtavaid makseid.

(5)  Maksejuhised, mis ei läbinud finantskontrolli, arvatakse maksejärjekorda. Kui maksejärjekorras olev maksejuhis ei ole läbinud finantskontrolli ajaperioodi lõpuks, mille vältel üldtingimuste § 21 lõike 3 kohaselt on EP RTGS seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud, lükkab Eesti Pank selle maksejuhise tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega sätestatud korras.

(6)  Finantskontrolli läbinud maksejuhiste kohased maksed arveldatakse.

§ 35. Maksete arveldamine ja osalejate teavitamine

(1)  EP RTGS arveldab maksed viivitamata pärast seda, kui asjakohased maksejuhised on läbinud finantskontrolli. Makse arveldatakse, debiteerides vastavalt maksejuhisele saatva kontopidaja kontot Eesti Pangas ja krediteerides vastuvõtva osaleja kontot Eesti Pangas, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 tuleneb teisiti.

(2)  Kui saatva osaleja kontol puudub makse tegemiseks vajalik summa, arvatakse maksejuhis maksejärjekorda ja sellele kohaldatakse üldtingimuste § 34 lõikes 5 sätestatud reegleid.

(3)  Kui makse on krediteeritud vastuvõtva osaleja kontole, teavitab Eesti Pank saatvat osalejat ja vastuvõtvat osalejat makse arveldamisest.

3. osa
Maksejuhis maksejärjekorras

§ 36. Maksejuhise maksejärjekorda arvamine ja maksejärjekorras oleva maksejuhise täitmine

(1)  Kui osaleja maksejuhise täitmisel selgub, et osaleja kontol ei ole maksejuhise täitmiseks küllaldaselt raha, siis arvatakse maksejuhis selle osaleja maksejärjekorda.

(2)  Osaleja maksejuhise arvamine osaleja maksejärjekorda peatab sama osaleja sama või madalama prioriteediga maksejuhiste täitmise, kuid see ei peata sama osaleja kõrgema prioriteediga maksejuhiste täitmist.

(3)  Kui osaleja kontole laekub täiendavaid summasid, siis lähtutakse arveldamisele kuuluvate maksejuhiste määramisel maksejuhiste prioriteetidest. Sama prioriteediga maksejuhiste arveldamisel arveldatakse esimesena varem esitatud maksejuhised.

§ 37. Maksejärjekorras olevatest maksejuhistest teavitamine

(1)  Osalejal on õigus saada teavet oma maksejärjekorda arvatud maksejuhiste kohta, kui ta edastab järelepärimise Eesti Pangale. Järelepärimine ja Eesti Panga vastus edastatakse andmeedastussüsteemi kaudu.

(2)  Kui järelepärimist ei ole võimalik esitada andmeedastussüsteemi kaudu, on osaleja õigus edastada järelepärimine telefoni teel või elektronposti vahendusel.

(3)  Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaks oleval osalejal, keda osaleja on volitanud esitama Eesti Pangale maksejuhiseid osaleja kontolt maksete tegemiseks, on õigus saada EP RTGSi tööajal andmeedastussüsteemi kaudu pidevalt teavet osaleja kontojäägi suuruse kohta.

§ 38. Maksejuhise tagasilükkamine

(1)  Eesti Pank lükkab tagasi maksejuhise, mis on koostatud või edastatud vajalike volitusteta või EP RTGSi reegleid rikkudes.

(2)  Maksejärjekorda arvatud maksejuhised lükatakse tagasi, kui nende täitmise edasilükkamist tinginud põhjuseid ei õnnestu kõrvaldada enne perioodi lõppu, mille vältel üldtingimuste § 21 lõike 3 kohaselt on EP RTGS arvelduspäeval seda tüüpi maksete arveldamiseks avatud.

(3)  Eesti Pank teavitab osalejat maksejuhise tagasilükkamisest samal arvelduspäeval või hiljemalt kell 9.30 järgmisel arvelduspäeval, kui teavitamine samal arvelduspäeval ei ole võimalik.

V PEATÜKK
OSALEJA TEAVITAMINE JA ARVELDUSVIGADE PARANDAMINE

1. osa
Osaleja teavitamine

§ 39. Osaleja teavitamine arveldustest

(1)  Eesti Pank võimaldab osalejal saada andmeedastussüsteemi kaudu teavet tema konto krediteerimisest või debiteerimisest.

(2)  Kui osalejal ei ole võimalik saada lõikes 1 nimetatud teavet andmeedastus­süsteemi kaudu, teavitab Eesti Pank osalejat tehniliste tingimustega sätestatud talitluspidevuse plaani alusel.

§ 40. Osaleja teavitamine tema kontojäägist ja maksete käivetest arvelduspäeval

(1)  Osalejal on õigus saada teavet oma kontojäägi ja maksete käibe kohta, kui ta edastab asjakohase järelepärimise Eesti Pangale.

(2)  Vastuseks lõikes 1 nimetatud järelepärimisele edastab Eesti Pank osalejale andmed tema kontol toimunud arvelduste kohta, sealhulgas:

1)  järelepärimise objektiks oleva konto number;
2)  konto jääk arvelduspäeva algul;
3)  konto jääk vastuse koostamise hetkel;
4)  andmed kontol blokeeritud summade kohta, kui kõnealuste andmete avaldamine ei ole vastuolus seadusega.

(3)  Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase teatise koostab Eesti Pank ja see edastatakse osalejale andmeedastussüsteemi kaudu.

(4)  Osaleja võib esitada lõikes 1 nimetatud järelepärimise arvelduspäeva vältel korduvalt.

(5)  Kui järelepärimise esitamine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole võimalik, on osalejal õigus edastada järelepärimine telefoni teel või elektronposti vahendusel.

§ 41. Osaleja konto väljavõte

(1)  Iga arvelduspäeva lõpul koostab Eesti Pank osalejale kontoväljavõtte, milles on kirjeldatud kõik sellel arvelduspäeval kontol toimunud kanded.

(2)  Eesti Pank koostab ja saadab kõigile osalejatele iga arvelduspäeva kohta kontoväljavõtte, kaasa arvatud arvelduspäevad, mille vältel kontol tehinguid ei toimunud. Üldtingimuste §-s 16 nimetatud volitatud isikud võivad osaleja ja Eesti Panga vahel kokku leppida kontoväljavõtte koostamise ja/või saatmise teistsuguse korra.

(3)  Kontoväljavõte sisaldab vähemalt järgnevad andmed:

1)  osaleja nimi või SWIFTi BIC kood;
2)  kontoväljavõtte number;
3)  kontoväljavõtte koostamise kuupäev;
4)  osaleja Eesti Pangas asuva konto täielik number;
5)  konto jääk arvelduspäeva algul;
6)  konto jääk arvelduspäeva lõpul;
7)  andmed arvelduspäeva vältel kontol tehtud kõigi kannete kohta, kaasa arvatud:
a)  maksejuhisele antud number;
b)  täiendav teave maksejuhise kohta;
c)  maksejuhisega määratud makse summa.

(4)  Kontoväljavõte edastatakse osalejale andmeedastussüsteemi kaudu.

(5)  Kui kontoväljavõtte saatmine andmeedastussüsteemi kaudu ei ole võimalik, on osalejal õigus saada kontoväljavõte tehniliste tingimustega kehtestatud talitluspidevuse plaani alusel.

2. osa
Arveldusvigade parandamine

§ 42. Osaleja kohustus jälgida oma arveldusi

(1)  Osaleja on kohustatud jälgima arvelduspäeval pidevalt oma konto jääki ja maksete käivet talle Eesti Pangast edastatava teabe alusel.

(2)  Kui Eesti Pank on kohustatud lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise tõttu osaleja järelepärimisele vastama, kuid osaleja ei saa Eesti Panga vastust 30 minuti jooksul järelepärimise esitamisest arvates, on osaleja kohustatud pöörduma Eesti Panga poole, et selgitada tekkinud viivituse põhjused.

§ 43. Ebaõigetest toimingutest teatamine

(1)  Osaleja on kohustatud teatama EP RTGSi arvelduste käigus või nendega seoses tehtud ebaõigetest toimingutest Eesti Pangale võimaluse korral juba toimingu tegemise päeval, kuid igal juhul hiljemalt 14. päeval pärast ebaõigeid toiminguid kajastava teabe kättesaamist. Kui osaleja ei teata kontoväljavõttes kajastatud toimingute ebaõigsusest tähtajaks, siis eeldatakse, et osaleja peab neid toiminguid õigeks.

(2)  Eesti Pank on kohustatud uurima toiminguid, mida osaleja peab ebaõigeks, ja selgitama nende tegemise asjaolud.

(3)  Eesti Pank ei vastuta ebaõigete toimingute ega nende tagajärgede eest, kui teadet ebaõigete toimingute kohta ei ole Eesti Pangale esitatud lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 44. Vigaste kannete parandamine

(1)  Kui osaleja avastab oma kontol tehtud kannete kontrollimisel vea, on ta kohustatud esitama vea parandamise nõude Eesti Pangale hiljemalt 30. arvelduspäevaks pärast vea teatavaks saamise päeva. Eesti Pangal on õigus jätta pärast seda tähtpäeva esitatud nõue läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui osaleja on küllaldaselt tõendanud, et tal ei olnud võimalik veast õigel ajal teatada. Eesti Pank ei vastuta kahju eest, mida osaleja kandis vea tõttu, kui vea parandamise nõue ei ole tähtajaks esitatud.

(2)  Eesti Pank parandab osaleja kontol tehtud vigase kande osaleja nõudel. Kui vea avastab Eesti Pank, võib ta vigase kande parandada oma algatusel. Eesti Pank on õigustatud vea parandama asjaomase või asjaomaste osaleja või osalejate eelneva nõusolekuta, kui viga on võimalik parandada osalejate ja Eesti Panga seaduslikke õigusi rikkumata.

(3)  Eesti Pank on õigustatud debiteerima osaleja kontolt kohe ja osalejat eelnevalt teavitamata iga summa, millega Eesti Pank on seda kontot ekslikult krediteerinud.

(4)  Eesti Pank võib nõuda osalejalt dokumentide esitamist, mis selgitavad vea tekkimise asjaolusid. Eesti Pank uurib vea tekkimise põhjuseid ja parandab vea viivitamata, kuid hiljemalt seitsmendal päeval pärast vea kohta teatise saamist, või keeldub vea parandamisest ja teatab osalejale keeldumise põhjuse.

(5)  Eesti Pank parandab osaleja kontol Eesti Panga vea tõttu tehtud ebaõige debiteerimise, esitades maksejuhise ebaõigesti debiteeritud summa kandmiseks Eesti Panga kontolt osaleja kontole.

(6)  Kui osalejat ei ole võimalik teavitada vea parandamisest andmeedastussüsteemi kaudu, teatab Eesti Panga volitatud esindaja vea kõrvaldamisest osaleja volitatud esindajale telefoni teel või elektronposti vahendusel.

(7)  Konto ebaõiget krediteerimist saab parandada ainult isiku nõusolekul, kelle kontot on valesti krediteeritud, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhtum.

(8)  Osaleja on kohustatud tema kontole valesti krediteeritud summa tagastama, esitades asjakohase maksejuhise oma konto debiteerimiseks ja ebaõige maksejuhise välja andnud osaleja konto krediteerimiseks. Kui osaleja keeldub eespool nimetatud maksejuhise tegemisest alusetult, on ta kohustatud hüvitama viivituse tagajärjel tekkinud otsese kahju.

§ 45. Hüvitisenõuete uurimine

(1)  Kui osaleja esitab maksete arveldamisega seotud vigadest tuleneva kahju hüvitamise nõude, peab ta esitama koos nõudega Eesti Pangale ka tõendid vigade olemasolu ja kahjusumma määramise aluste kohta.

(2)  Kui vigade tekkimise asjaolude selgitamiseks või tekkinud kahju suuruse määramiseks on vaja täiendavat uurimist Eesti Pangalt ja kõnealune uurimine toob kaasa Eesti Pangale täiendavad kulud, on Eesti Pangal õigus nõuda ja uurimist taotleval osalejal kohustus maksta täiendava uurimisega kaasnevate kulude eest hüvitist (uurimistasu). Uurimist taotlev osaleja on kohustatud tasuma uurimistasu Eesti Panga määratud kontole ja Eesti Panga määratud tähtajaks. Uurimistasu tagastatakse osalejale, kui uurimise tulemusena selgub, et uurimist nõudnud osaleja ei vastutanud väidetava rikkumise eest.

VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED

§ 46. Seaduse kohaldamine

Üldtingimusi kohaldatakse Eesti seaduse alusel.

§ 47. Teabe säilitamine

(1)  Osalejad säilitavad maksejuhiseid ja EP RTGSi arveldustega seotud teatisi kümme aastat, kui seadus ei nõua pikemat säilitusaega.

(2)  Lõikes 1 nimetatud säilitusaja kulgemist arvestatakse maksejuhise või teatise koostamise aastale järgneva aasta algusest alates.

(3)  Maksejuhised ja teatised säilitatakse arvelduspäevade kaupa rühmitatuna krüptimata kujul.

§ 48. Koostöö erakorralises olukorras

(1)  Osalejad on kohustatud tegema omavahel koostööd, kui erakorralised asjaolud ei luba rakendada tavalist toimimisviisi või teabevahetuse reegleid.

(2)  Eesti Pangal on erakorralises olukorras õigus ajutiselt kõrvale kalduda liitumislepingu või EP RTGSi reeglite sätetest, niivõrd kui seda on vaja süsteemselt oluliste maksete sooritamiseks või ülemäärase ohu vältimiseks.

(3)  Osalejad on kohustatud teatama üksteisele viivitamata igast olukorrast, mis võib tingida erakorraliste abinõude kasutuselevõtu.

(4)  Osaleja on kohustatud erakorralistel juhtudel järgima Eesti Panga juhiseid.

§ 49. Konfidentsiaalsus

(1)   Osalejad ja Eesti Pank on kohustatud kindlustama EP RTGSi arvelduste osalejate, summade ja tingimuste konfidentsiaalsuse. Konfidentsiaalset teavet võib kolmandatele isikutele avaldada ainult seadusest tuleneva avaldamiskohustuse alusel või kõigi nende isikute nõusolekul, kes on õigustatud nõudma asjakohase teabe konfidentsiaalsuse säilitamist. Eesti Pank võib kasutada konfidentsiaalset teavet uuringuteks või statistiliselt, kui avaldatava teabe üldistatuse aste ei võimalda seda individualiseerida.

(2)   Osalejad on kohustatud korraldama oma töö menetlusreeglite ja eeskirjade alusel, mis võimaldavad ligipääsu EP RTGSile ainult osalejate volitatud töötajatele ning kohustavad kõiki volitatud töötajaid kasutama EP RTGSi ainult viisil, mis kindlustab konfidentsiaalsuse säilimise.

(3)   Rikkumises süüdiolev osaleja on kohustatud hüvitama teistele osalejatele või Eesti Pangale konfidentsiaalsuse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju, kui:

1)  osaleja on rikkunud konfidentsiaalsuse säilitamise kohustust;
2)  volitatud töötaja on teinud EP RTGSile ligipääsu võimaldava koodi ja/või salasõna teatavaks volitamata isikule või on kasutanud EP RTGSi viisil, mis ohustab teabe konfidentsiaalsuse säilimist;
3)  kolmas isik on kasutanud osaleja volitatud töötaja koode ja/või salasõnu.

§ 50. Maksesüsteemide ekspertide nõukogu

(1)   Maksesüsteemide ekspertide nõukogu on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan, kellega Eesti Pank konsulteerib EP RTGSi arendamisel või EP RTGSi reeglite muutmisel. Maksesüsteemide ekspertide nõukogu võib teha Eesti Pangale ettepanekuid EP RTGSi töö täiustamiseks.

(2)   Maksesüsteemide ekspertide nõukogu moodustatakse ja see tegutseb Eesti Panga presidendi määrusega kinnitatud maksesüsteemide ekspertide nõukogu reglemendi alusel.