Eesti Panga välisvaluutareservide juhtimise põhimõtted
Eesti Panga välisvaluutareservide (VVR) eesmärk ja juhtimise põhiprintsiip
Eesti Panga VVRi põhieesmärk on tagada Eesti krooni stabiilsus. VVR peab olema
suurem kui Eesti Panga kohustused ehk Eesti Panga poolt emiteeritud kroonide
kogusumma. Lisaks on VVRi ülesanne tagada täiendavad vahendid Eesti Panga kui
keskpanga iseseisvaks operatsiooniliseks funktsioneerimiseks. VVRi juhtimise
põhiprintsiibiks on reservi moodustavate varade väärtuse ja likviidsuse säilimine
ning kehtestatud riski piirangute raames varade investeerimiselt optimaalse
tulu teenimine. VVRi suurust ja neilt teenitavat tulu mõõdetakse Eesti kroonides.
Eesti Panga VVRi juhtimisega seotud otsustusprotsess
VVRi juhtimisega tegeleb Eesti Pangas finantsturgude osakond. Valdkonnaga seotud strateegilisi otsuseid võetakse vastu kahel
erineval juhtimistasandil: 1. Eesti Panga president;
2. rahapoliitika komitee;
3. Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja.
Igal tasandil vastutab juht oma pädevuse piires otsuste sisu ja nende elluviimise eest ning
selle eest, et tema poolt vastu võetud otsused oleksid kooskõlas kõrgemal tasandil tehtud otsustega.
VVRi juhtimises kuulub Eesti Panga presidendi
kompetentsi:  VVRi
juhtimisega seotud otsustuspädevuse kinnitamine;
 VVRi juhtimisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtete kinnitamine;
 VVRi juhtimiseks lubatud valuutade, finantsturgude ja finantsinstrumentide
kinnitamine.
Rahapoliitika komitee kinnitab VVRi normportfelli.
VVRi normportfelli kohta langetatud otsused vaadatakse üle vastavalt vajadusele,
kuid mitte harvemini kui kord aastas.
Finantsturgude osakonna juhataja kinnitab limiidid riskiklasside lõikes, mille ulatuses võib tegelik investeerimisportfell
hälbida strateegilisest. Erinevate riskilimiitide määramisel on aluseks välisvaluuta netoreserv.
Eesti Panga VVRi investeerimisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted
Eesti Panga VVRi juhtimisega kaasnevatest finantsriskidest normeeritakse valuutariski,
intressiriski, krediidiriski ja likviidsusriski. Riske mõõdetakse võimaluse
korral muutlikkusriskiga VAR ja limiteeritakse normportfelli suhtes.
VAR (inglise keeles Value at risk) on muutlikkusel
baseeruv riskimõõt, mille hindamise aluseks Eesti Pangas on RiskMetrics© põhimõtted
ja selle meetodi teel saadud andmed. Neid finantsriske, mida muutlikkusriskiga
mõõta ei saa, limiteeritakse koguseliselt või mõne muu parameetri abil.
Normportfell, mille suhtes riskitaset limiteeritakse, on teoreetiline ehk tegelikkuses mitte eksisteeriv etalonportfell, mis
väljendab Eesti Panga üldist riskitaluvuse taset ning mille alusel mõõdetakse tegeliku investeerimisportfelli riski. Normportfelli
valitakse finantsvarad selliselt, et need tagaksid üheaastases horisondis VVRi säilimise, st garanteeriks reservide investeerimise
mittenegatiivse tulususe. See tähendab, et kontrollides VVRi säilimist aastaste intervallidega, on reservide väärtus 95%lise
tõenäosusega kas sama või veidi suurenenud.
Normportfell parim passiivne investeerimisalternatiiv, mis võetakse
aluseks tegeliku investeerimisportfelli tootluse ehk tulususe mõõtmisel. Kokkuvõtvalt on Eesti Panga VVRi juhtimise normportfell
aluseks nii tegeliku investeerimisportfelli riskitaseme kui ka tulususe mõõtmisel.
|